Prokuröri abi Žanna Morozova Süüdistatav Tõkend Kaitsja K.Z elu- või asukoht ja aadress:, xxx, isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta, karistatus: kriminaalkorras karistamata. kahtlustatavana kinnipidamine alates 25.12.2011.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.Z
lg 1-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
25.12.2011.a. kuni 26.12.2011.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.Z ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud K.Z kohtusaalis. Välja mõista K.Z ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 5 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot 82 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „K.Z 1-11-1425, sundraha“ ja „K.Z 1-1114225, kaitsjatasu.“ Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.Z süüdistatakse
lg1 -§ 25 lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 25.12.2011.a. kella 14.12 paiku Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas Selver AS kuuluvas kaupluses Torupilli Selver pani K.Z toime varguse, möödudes kassast ja turvaväravatest, jättes tasumata 12 paki kohvi Jacobs Krönung`i eest koguväärtusega 82,68 eurot, 4 paki kohvi Paulig Classic`u eest koguväärtusega 15,96 eurot, 4 paki kohvi president eest koguväärtusega 21 eurot, 7 šokolaadi Alpenil eest koguväärtusega 25,69 eurot, 10 šokolaadi Milka eest koguväärtusega 8,90 eurot, millega tekitas kokku kahju 154,23 euro eest. Kaup on kauplusele tagastatud ja on rikkumata. Oma tahtliku tegevusega K.Z, asunud vahetult kuriteo toimepanemisele, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
Karistuse liik ja määr: vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava K.Z’ karistamist
lg1 -§ 25 lg2 järgi vangistusega 30 päeva.
2 päeva lugeda karistusaja hulka.
lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust (28 päeva vangistust) täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi puudub, kaup oli tagastatud kauplusele. 2 Kokkuleppest nähtuvalt nõustus K.Z ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava K.Z poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab K.Z süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.Z süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.Z ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K.Z `ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS 180 lg 3; § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 208,52 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 143,82 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.