1-11-11882/14

(11240102267)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kriminaalasi G.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava G.D apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava G.D apellatsioon Viru Maakohtu
2. novembri 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-11882 läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 29.11.2011 otsusega tunnistati G.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati G.D süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti G.D-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja G.D karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 13.05.2011 kuni 15.05.2011, 28.06.2011, s.o 4 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 15.06.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega ning mõisteti G.D-le liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 23 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 15.06.2011 kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus 147 ÜKT tunni ulatuses (ehk 2 kuud 14 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Süüdistatav G.D esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab temale maakohtu otsusega mõistetud karistust. Süüdistatav leiab, et maakohus ei võtnud liitkaristuse moodustamisel arvesse, et tal on tehtud veel 30 päeva ehk 60 tundi üldkasulikku tööd. Dokument tehtud üldkasuliku töö tundide kohta on antud hetkel korteriühistu esimehe käes, kus G.D täitis kriminaalhooldusametniku nõudeid. Samuti palub G.D liitkaristuse moodustamisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Seejuures palub ta arvesse võtta, et tal on ravimatu haigus ja invaliidsus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates G.D apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi esitatud apellatsiooni piires. Seega on ringkonnakohus G.D kaebuse arutamisel seotud tema poolt apellatsioonis esitatud taotlusega. Ringkonnakohus, tutvunud apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava G.D apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et G.D kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluse korras. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (RKKKo 3-1-1-91-07, p 7 ja 3-1-1-2-10, p 9). Eeltoodust tuleneb, et ka ringkonnakohus on maakohtus lühimenetluse korras lahendatud kriminaalasja apellatsiooni korras arutades seotud kriminaaltoimiku materjalidega. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik liita kriminaalasja juurde uusi tõendeid, sh apellatsioonis märgitud tõendit G.D poolt sooritatud üldkasuliku töö tundide kohta. Maakohus on kriminaalasja materjalide hulgas oleva kriminaalhooldusametniku vastuse alusel teinud kindlaks, et G.D on talle täitmiseks määratud üldkasulikust tööst sooritanud 147 tundi ning 2 arvestanud sooritatud üldkasuliku töö mõistetavast liitkaristusest maha. Ringkonnakohtul puudub kirjeldatud lühimenetluse eripärast tulenevalt alus teistsuguse lahendi tegemiseks. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et G.D oli maakohtu poolt tuvastatud sooritatud üldkasuliku töö tundidega mittenõustumise korral hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist õigus lühimenetluse kohaldamisest loobuda, mis võimaldanuks tal esitada omapoolseid tõendeid üldkasuliku töö sooritamise kohta. Süüdistatav seda õigust aga ei kasutanud. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon on põhjendamatu ka maakohtu poolt karistuse mõistmise osas, s.o osas, milles maakohus mõistis G.D-le liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Liitkaristuse moodustamise viisi valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ja karistuse eesmärkidest. Maakohus on ringkonnakohtu arvates andnud põhjendatud hinnangu süüdistatava süüle ning sellest lähtuvalt mõistnud liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise korral väheneks süüdistatavale mõistetav liitkaristus olulisel määral, mis läheks vastuollu karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus