4-12-1529/7

Väärteoasi nr.4-12-1529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 07.05.2012.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Ines Tammsalu Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 21.03.2012.a. otsus väärteo asjas nr. 2302,12,002542 Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud J.U, isikukood: xxx, elukoht xxx kaebuse esitaja: J.U, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2302,12,002542 muutmata ning J.U kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 30.05.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU 21.03.2012 otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut summas 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis J.U mootorsõidukit 24.02.2012 kella 14.24 ajal 2 Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 15.kilomeetril kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 42 km/h võrra, sõites kiirusega 137+/-5 km/h (lubatud suurim sõidukiirus on antud teelõigul 90 km/h). KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse lisakaristuse mittekohaldamist. Kaebuse esitaja toob põhjenduseks juhtimisõiguse olemasolu vajaduse tööülesannete täitmiseks. Ta töötab OÜ-s Marishe L Pluss juhatajana ning lepingukohustuste täitmisel peab pidevalt liikuma Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. Väärteo toimepanemist põhjendab asjaoluga, et oli sunnitud kiirust ületama möödasõidul tema ees kiirusega 80-85 km/h liikunud autodest. Kohtuistungil jäi J.U kaebuse juurde, lisades, et olukorras, kus asulavälisel teel takistab teistest sõidukitest aeglasemalt liikuv sõiduk möödasõitu, on kiiruse ületamine vältimatu. Kohtuväline menetleja leidis, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Põhikaristus on määratud sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristuse pikkus vastab sanktsiooni miinimummäärale. Kaebuse esitajal on kolm kehtivat karistust nii kiiruse ületamise eest kui ka sõiduki juhtimise eest keelatud seisundis, mõlema väärteo eest on seadus ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, kuid J.U suhtes ei ole seda kohaldatud. Sellest hoolimata ei teinud isik varasematest karistustest vajalikke järeldusi ja pani toime uue samalaadse rikkumise. Seetõttu pidas kohtuväline menetleja otsuse tegemisel vajalikuks kohaldada lisakaristust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus arutanud väärteoasja täies ulatuses ja uurinud vahetult väärteoasjas nr 2302,12,002542 olevaid tõendeid leiab, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus on seaduslik, piisavalt põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks. Väärteotoimikus olevast kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 24.02.2012.a. kell 14.24 Ääsmäe-Haapsalu tee 15.-l km mõõdetud J.U poolt juhitud sõiduauto Lexus GS 300 registreerimismärgiga xxx kiiruseks oli 137 +-5 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Väärteotoimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei ole J.U toimepandud rikkumist vaidlustanud, vaid tunnistab, et pani väärteo toime. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et J.U ületas 24.02.2012.a sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis. Sellise rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kirjeldatud rikkumise eest määrati J.U-le põhikaristuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ja lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st 56. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega nagu oleks tekkinud liiklusolukorras kiiruse ületamine tema jaoks vältimatu. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud kiirus 90 km/h, seejuures ei sisalda seadus erandeid, mis võimaldaksid sätestatud nõuetest kõrvale kalduda manöövri, antud juhul möödasõidu sooritamise ajal. J.U ütluste kohaselt oli tema ees 3 liikunud sõidukite kiirus ca 80-85 km/h, mistõttu on väär kaebuse esitaja arusaam, et nimetatud sõidukid takistasid liiklust ning sellest tulenevalt oli ta sunnitud neist mööda sõitma ja seega kiirust ületama. LS § 15 lg 1 p 1 ei kohusta juhtima sõidukit ettenähtud kiirusega, vaid tegemist on sõidukiirusele pandud piiranguga ning vastavalt LS § 50 lg 3 nõuetele peab juht sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma sõidukogemusele ja teeoludele ka liikluse tihedust ja muid liiklusolusid. Olukorras, kus J.U sooritades möödasõitu suurendas sõiduki kiirust kuni 137 km/h ja ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 42 km/h võrra, seadis ta reaalsesse ohtu mitte üksnes enda kui ka teiste seaduskuulekate liiklejate elu ja tervise. Siinjuures ei ole tähtis, et seekord õnnestus tal viia manööver edukalt lõpule. Kohus märgib, et vastassuunavööndis kiirusega 137 km/h liikuva sõiduki ette ootamatult tekkiv mistahes takistus võib osutuda saatuslikuks. Sellest tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et J.U-le süüks pandud teo puhul on tegemist ühe raskeima ja ohtlikuma liiklusalase rikkumisega. Arutatavas asjas ei esine kohtu arvates karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja on küll tunnistanud ennast süüdi, kuid tema kaitsepositsioonist lähtuvalt ei ole ta toimepandu kohta kahetsust avaldanud. Karistuse määramisel peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on kaebajat varem karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest kolmel korral, sh 2012 aastal samalaadse väärteo toimepanemise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Mõlema rikkumise eest näeb seadus ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuid kohtuväline menetleja ei pidanud tollal otstarbekaks kohaldada J.U suhtes lisakaristust lootuses, et isik suudab teha õiged järeldused ja hoiduda uute väärtegude toimepanemisest. J.U aga ei õigustanud usaldust ning pani aasta jooksul toime uue analoogse liiklusseaduse rikkumise, millest kohus järeldab, et tegemist on juhiga, kes suhtub äärmiselt kohusetundetult ja üleolevalt liikluseeskirja nõuete täitmisse ning leiab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada J.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kiiruse ületamise tulemusena toimuvate arvukate liiklusõnnetuste tagajärjel hukkub või invaliidistub palju inimesi, saab kahjustada või hävib rikkujale ja/või teistele isikutele kuuluv vara. Eeltoodust tulenevalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et J.U, olles teadlik enda varasematest karistustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on talle juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik 4