← Eesti

1-12-5327/10

Obsah (9)§ 199§§ 266§§ 181§ 263§ 64§§ 25§ 2§ 65§ 74

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Ülle Saar Kohtuistungi aeg 14.august 2012.a. Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aug

§ 199lg 2 p.

9 ja 263 p.p. 1 ja 4 järgi lühimenetluses. K.U, isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, algharidusega, ilma kindla tegevusalata, karistatud 22.mail 2008.a. sama kohtu poolt

§§ 266lg. 2 p.3 ja 25 lg. 1 ja 203 järgi vangistusega üks

(1)aasta seitse kuud ja kaheksa
(8)päeva; 10.juunil 2010.a. sama kohtu poolt

§§ 181ja 199 lg. 2 p.p. 7, 8 ja 9 4 järgi vangistusega kümme

(10)kuud, mille kandmata osa kaks
(2)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva pöörati Pärnu Maakohtu 14.novembri 2011.a. määrusega täitmisele, vabanes karistuse kandmiselt 10.veebruaril 2012.a. , elukoht Rapla maakond xxxxxx xxxxxxx xxxx, alates 22.märtsist 2012.a. vahistatud Süüdistatav Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.U kuriteos

§ 263p.p. 1 ja 4 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa

(9)kuud. Süüdi tunnistada K.U kuriteos

§ 199lg. 2 p. 9 järgi ja karistada teda vangistusega 2 üks

(1)aasta.

§ 64lg. 1 alusel suurendada raskemat karistust kergema võrra ja liitkaristuseks mõista kahe kuriteo eest vangistus üks

(1)aasta ja üheksa
(9)kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra s.o. ühe
(1)aasta ja kahe
(2)kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 18.aprillist kuni 19.aprillini ja 06.novembrist kuni 07.novembrini 2011.a. lugeda vangistusest neli
(4)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb üks
(1)aasta üks
(1)kuu ja kakskümmend kuus
(26)päeva. Vangistuse tähtaega arvestada K.U kahtlustatavana kinnipidamise päevast 22.märtsist 2012.a. ja kohtuistungi päevast jääb vangistust kanda üheksa
(9)kuud ja kolm
(3)päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista K.U-lt Tallinna Kaubamaja AS-i kasuks 79 eurot ja AS Polaria kasuks 28 eurot kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 192 eurot, millele tuleb lisada käibemaks 38.40 eurot. Vabastada K.U kolme neljandiku ulatuses riigile menetluskulude hüvitamisest ja välja mõista K.U-lt riigi tuludesse 108.75 eurot sundraha ja 72 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-12-
  1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad dokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsioonist mitteteatamise korral motiveerivat osa otsusele ei lisata ja kohtuotsus jõustub 22.augustil
  2. a. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu K.U on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 05.detsembril 2010 kella 18:00 paiku Rapla maakonnas Kohila alevis Lõuna 2 kaupluses Konsum s.o. avalikus kohas tungis koos MK ja MKga asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul ja neid häirides ning avalikku rahu rikkudes kallale AKle. K.U lähenes A. Kle selja tagant, lõi teda rusikaga näkku ja seejärel jätkasid peksmist M.K ja M.K. 3 Oma tegevusega põhjustas K.U kannatanule füüsilist valu ja näo piirkonna põrutuse. Samuti rikkus kaupluses viibinute rahu ja avalikku korda. K.U tegu on kvalifitseeritud

§ 263p.p.

1 ja 4 ette nähtud kuriteona s.o. avaliku korra raske rikkumisena isikute grupis ja mis oli seotud vägivallaga. 25.märtsil 2011.a. kella 18.20 paiku varem vargusi toime pannud isikuna võttis Tallinnas Mustamäe tee 3 asuvas Polaria AS kaupluses A-King salaja omastamise eesmärgil naiste spordijalatsid GAGA väärtusega 28 eurot, möödus kassadest ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. K.U tegu on kvalifitseeritud võõra vara süstemaatilise vargusena s.o.

§ 199lg.

2 p. 9 ette nähtud kuriteona. 18. aprillil 2011.a. kella 18:00 paiku Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-i Toidumaailmas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli veini Ganica väärtusega 6.35 eurot, šokolaadi Kitkat väärtusega 0.54 eurot, pitsalootsiku väärtusega 2.41 eurot ja kolm grillvorsti väärtusega kokku 5.04 eurot, möödus kassast ja lahkus kauplusest kaupade eest tasumata. Vargus jäi lõpule viimata kinnipidamise tõttu kaupluse turvatöötaja poolt s.o. T.Usali tahtest olenemata põhjusel. K.U tegu on kvalifitseeritud võõra vara süstemaatilise vargu 2 199 lg. 2 p. 9 ette nähtud kuriteona. se katsena s.o.

§§ 25lg.

06.novembril 2011.a. kella 20:40 paiku Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja müügisaalis võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil paari jalatseid Puma väärtusega 79 eurot, pani need jalga ja lahkus hoonest kauba eest tasumata. K.U tegu on kvalifitseeritud võõra vara süstemaatilise vargusena s.o.

§ 199lg.

2 p. 9 ette nähtud kuriteona. 22.märtsil 2012 kella 13:30 paiku Rapla maakonnas Kohilas Rapla Tarbijate Ühistu Konsumi kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks paari aluspükse koguväärtusega 7,04 eurot ja möödus kassast nende eest tasumata. Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu s.o. K.U tahtest olenemata põhjustel. K.U tegu on kvalifitseeritud võõra vara süstemaatilise varguse katsena s.o.

§ 2199 lg.

2 p. 9 ette nähtud kuriteona. § 25 lg. Süüdistatava ütlused K.U tunnistas end kõigis süüks pandud kuritegudes süüdi ja ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist. Seepärast avaldati § 291 lg. 1 p. 2 korras kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused. 22.märtsil 2011.a. antud ütlustes (t.l. 16-17) on süüdistatav võtnud omaks, et ta viibis 05.detsembril 2010.a. koos MK, MK ja teiste kaaslastega Kohilas Konsumi kaupluses. Kauplusse tuli üks Kohilas elav vanem mees, keda süüdistatav nägupidi teadis. 19.aprillil 2011.a. kahtlustatavana antud ütlustes (t.l. 47-48) ei ole K.U osanud öelda, kas ta pani toime varguse Tallinna Kaubamajast või mitte. Ta on võtnud omaks, et viibis kaubamaja toidukaupluses koos ühe tuttavaga, ta oli alkoholi tarvitanud ja ei tea, kas võttis poest midagi või 4 mitte. Turvaruumis läbiotsimisel temalt midagi ei leitud. 20.mail 2011.a. antud ütlustes on K.U võtnud omaks kannatanu A.K löömise. Ta tulnud trepist alla, kannatanu tulnud talle välisukse poolt vastu ja ta võinud minna küünarnukiga kannatanule õlavarre või rindkere pihta. Süüdistatav ei tea, kas kannatanu tõmbus just sellest kõrvale. Samal tulid välisukse poolt vastu M ja M, kes hakkasid kannatanut lööma. 18.jaanuaril 2011.a. kahtlustatavana antud ütlustes (t.l. 132-133) on K.U tunnistanud vargust Tallinnas Mustamäe tee asuvast Kas Polaria kauplusest A- King. K.U kinnitab, et kumbki temaga koos olnud tüdrukutest ei teadnud, et ta kavatseb need jalatsid poest varastada. Üks tüdrukutest proovinud enne samu jalatseid ja tahtis neid. Selle peale võtnud K.U jalatsid enda kätte ja läinud väljapääsu suunas. 23.märtsil 2012.a. kahtlustatavana antud ütlustes (t.l. 165-166) on K.U võtnud omaks varguse Kohilas asuvast Rapla Tarbijate Ühistu Konsumi kauplusest 22.märtsil 2012.a. K.U tunnistab, et tal ei olnud aluspesu eest maksmiseks raha ja tasus kassas ainult toiduainete eest. Kohtu seisukoht Kõigi süüks arvatud kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on süüdistatava tegevuses tõendatud järgmiselt:

  1. Kannatanu AK poolt 05.detsembril 2010.a. antud ütlustest (t.l. 2) nähtub, et samal päeval kella 18.00 paiku oli Kohilas Konsumi kaupluses ja möödus sularaha automaadi juures seisnud poistest. Uksest vasakul trepi käsipuu juures seisis 2-3 väiksemat poissi ja uksest paremal pool 3 suuremat poissi. Üks poistest ütles kannatanul kohta solvavalt. Esmalt ei öelnud kannatanu poistele midagi, kuid läks hiljem tagasi ja küsis selle solvamise kohta. Üks noormeestest puhus siis kannatanule suitsu näkku, neil tekkis sõnelus ja kannatanu tõukas noormeest eemale. Kannatanu lubas minna poiste käitumise pärast kooli rääkima. Selle peale lõi üks noormees talle rusikaga näkku. Kannatanu läks seejärel kauplusse tagasi. Taaraautomaadi juures tõukas teda üks noormees. Seejärel tuli selja tagant üks teine noormees, kes lõi kannatanut jalaga vastu paremat õlavart. Kannatanu kukkus löögist ja seejärel lõi sama noormees teda jalaga mitu korda näkku ja kehasse. Lüüa võisid ka teised samas seisnud noormehed. Peksmise tagajärjel oli kannatanul huul katki ja üks hammas hakkas liikuma.
  2. Fotode järgi tundis kannatanu ära K.U ja kinnitab, et sama noormees ütles talle kaupluses solvavalt ja lõi hiljem rusikaga näkku. Kannatanu on oma ütlusi kinnitanud ka kaupluses kohapeal. (t.l. 23-29)
  3. Tunnistajad AA ja LR on kinnitanud, et K.U lõi kannatanut selja tagant rusikaga näkku. (t.l. 7 ja 8) Kaupluses toimunud peksmist kinnitavad tunnistajad KK, RG ja HK. (t.l. 4, 5 ja 6)
  4. Tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja YR ütlustest nähtub, et ta oli 18.aprillil 2011.a. kel 17.55 paiku tööl Tallinna Kaubamaja toidumaalimas ja nägi, et üks pruuni jopet ja tumedaid pükse kandnud noormees võttis riiulitelt toidukaupu ja alkoholi, pani kaubad põue ja lahkus kauplusest läbi turvaväravate ega maksnud.
  5. Tallinna Kaubamaja AS-i avaldus (t.l. 40) kinnitab, et turvatöötaja pidas maksmata kaubaga kinni K.U. Avalduses on loetletud kinnipeetult ära võetud toodete nimetused, 5 kogused ja hinnad.
  6. Tunnistaja VR ütlustest (t.l. 64-65) nähtub, et ta oli nimetatud päeval tööl kaubamaja turvateenistuse keskuses. Müügisaalis töötanud YR teatas seal liikunud kolmest kahtlasest isikust. Tunnistaja nägi kaamera kaudu müügisaalis kolme isikut, kelledest ühe käes oli veinipudel. №ormehed lahkusid müügisaalist ja siis neil pudelit enam käes ei olnud. Edasi oli neist kahte kaamera abil näha kaubamaja vana hoone ees tänaval. Üks noormees oli kõhnem, teine tüsedama kehaehitusega. Kõhnema noormehe jope hõlmad olid enne punnis. Vana kaubamaja ees tekkis kaamera vaateväljas tüsedama noormehe kätte pudel veini, vorstid ja veel midagi. Seejärel otsustati noormehed kinni pidada. Turvaruumis ei olnud tüsedama noormehe käes enam kaupu ja temal lubati ära minna. Kõhnem noormees oli alkoholijoobes. Turvasalvestus on esitatud kohtule asitõendina. (t.l. 50-60)
  7. AS Tallinna Kaubamaja 06.novembri 2011.a. avalduse kohaselt peeti samal päeval kaupluses turvatöötaja poolt kinni K.U, kellelt võeti ära spordijalatsid Puma väärtusega 79 eurot. Jalatsid olid rikutud. Tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja Ruslan Grentsi ütlustest nähtub, et ta oli 06.novembril 2011.a. tööl Tallinna Kaubamajas. Kell 20.40 märkas ta Aatriumis noormeest, keda samal päeval kella 17.00 paiku oli näinud spordimaalimaas, kust noormees võttis spordijalatsid Puma, läks teisele saali poolele, võttis seal jalatsitelt turvaelemendi, pani jalatsid jalga, sõitis liftiga all ja välju kaubamajast. 07.novembril 2011.a. kahtlustatavana ülekuulamisel on K.U tunnistanud jalatsite nende vargust kaubamaja spordiosakonnast.
  8. Samad jalatsid on liidetud kriminaalasjale asitõendina (t.l. 102-103) Vaatlusprotokollist nähtub, et ära võetud jalatsid olid vähe kasutatud, tallad olid määrdunud.
  9. Kriminaalasjale on asitõendina lisatud kaubamaja turvasalvestus, mille vaatluse protokollist (t.l. 108-115) nähtub, et 06.novembril 2011..a kell 16.57 seisis jalatsikarpide juures noormees, kes võttis karpide pealt mustad valgete paeltega jalatsid. Kell 20.39 oli sama noormees Viru Keskuse aatriumis. Sel ajal lähenesid noormehele turvatöötajad.
  10. AS Tallinna Kaubamaja on esitanud tsiviilhagi 79 euro väljamõistmiseks, kuna jalatsid ei olnud enam müügikõlbulikud. (t.l. 101)
  11. Tunnistaja Kaja Rüütli – AS Polaria Mustamäe tee 3 asuva kaupluse juhataja ütlustest nähtub, et 25.märtsil 2011.a. kella 18.10 paiku sisenesid kauplusse kaks tüdrukut ja üks noormees. Üks tüdrukutest proovis jalga spordijalatseid. №ormees küsis tunnistajalt tualettruumi. Saanud tunnistajalt vastuse, et tualettruumi ei ole, vaatasid noored veel natuke kaupu. Umbes kell 18.20 oli kulda turvaväravate signaali ja siis nägi tunnistaja, et sama noormees jooksis kauplusest välja. Käes olid noormehel naiste spordijalatsid GA-Ga valget värvi. №ormeest kinni pidada kohapeal ei õnnestunud. Kohale tulnud turvatöötajad pidasid kinni noormehega koos olnud tüdrukud.
  12. AS Polaria on esitanud tsiviilhagi jalatsite väärtuse 28 euro väljamõistmiseks. (t.l. 127)
  13. Tunnistajate MS ja BT ütlustest (t.l. 123 ja 124) nähtub, et nad olid koos K.U-ga samas kaupluses. B.T hakkas jalga proovima spordijalatseid. K.U lubas need jalatsid B.T jaoks ära võtta, kui need sobivad. Ühe jalatsi pani K.U põue ja teist hoidis selja taga. Turvaväravast välja minnes tõstis K.U selle jalatsi kõrgemale, aga sireen hakkas ikka tööle. K.U läks joostes poest välja. Tunnistajad jäid poodi. 6
  14. Vargust Kohila Konsumi kauplusest tõendavad peale süüdistagava enda ütluste veel tunnistajana üle kuulatud RT ütlused ja turvatöötaja TT ütlused. (t.l. 161-162 ja 159) R.T nägi, kui süüdistatav pani endale kaks paari aluspükse põue. Seejärel võttis noormees kaks pakki kuivaineid ja tasus nende eest kassas, pükste eest mitte. Kaup on tagastatud ja Rapla Tarbijate Ühistul rahalisi nõudmisi ei ole. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud kuriteod on toime pandud K.U poolt. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu A.K ütlustes, et üheks teda löönud noormeheks oli K.U. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistajate A.A ja L.R ütlused. Kuriteo koosseisu subjektiivseks tunnuseks tuleb kõigi kuritegude osas lugeda kavatsetus. K.U on süüvõimeline ja tema tegevuses ei ole süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei tõusetu antud juhul küsimust õigusvastasust välistavatest asjaoludest. K.U tegevuses puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. Mõlema süüks pandud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Esimesed neli kuriteoepisoodi on toime pandud katseajal, milline algas 10.juunil 2010.a. 14.novembril 2011.a. pööras kohus täitmisele vangistuse, mille kandmisest oli K.U 10.juunil 2010.a. tingimisi vabastatud. Viimase varguse pani K.U toime vahetult pärast selle vangistuse kandmiselt vabanemist. Enne 10.juunit 2010.a. oli K.U varguste eest kaks korda kriminaalkorras karistatud. 15.veebruaril ja 22.märtsil 2011.a. on K.U karistatud ka varavastaste väärtegude eest. Neil põhjustel kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks antud juhul põhjendatud ja nii avaliku korra rikkumise kui ka varguste eest tuleb mõista karistuseks vangistus. K.U noorust ja resotsialiseerumise huvisid arvestades võivad karistuse määrad jääda alammäära lähedale.

§ 65lg.

2 ja 74 lg. 5 kohaselt tuleb juhul, kui isik paneb katseajal toime tahtliku kuriteo ja selle eest mõistetakse vangistus, suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust varasema karistuse ära kandmata osa võrra. K.U on varasema karistuse ära kandnud ja seepärast ei ole

§ 65lg.

2 kohase liitkaristuse moodustamine enam vajalik. Kohus leiab, et antud juhul tuleb moodustada kuritegude kogumi eest

§ 65lg.

1 kohane liitkarisuts olenemata asjaolust, et osa kuritegusid on toime pandud katseajal ja üks pärast katseaega. Eespool kirjeldatud asjaolusid arvestades peab kohus õigeks liita mõlema kuriteo eest mõistetavad karistused omavahel täies ulatuses.

§ 74lg.

5 kohaselt ei ole katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest mõistetud vangistusest enam võimalik tingimisi vabastada. Üks arutatavatest kuritegudest on toime pandud pärast katseaega ja selle eest mõistetava vangistuse kandmisest vabastamise võimalust seadus ei takistaks. Nimetatud vargus on pandud toime vahetult pärast eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist ja kui mõista selle eest eraldi karistus, siis ei oleks selle karistuse kandmisest vabastamine eespool toodud põhjustel sisuliselt põhjendatud. Kohus peab vajalikuks mõista kõigi süüks pandud varguste eest ühe karistus, milline tuleb ära kanda. Põhjendatuks tuleb lugeda Tallinna Kaubamaja AS-i ja Polaria AS-i poolt esitatud tsiviilhagid varastatud kaupade väärtuse hüvitamiseks. Süüdistatav tsiviilhagidele vastuväiteid ei esita Varguse läbi saadud kahju tuleb lugeda Võlaõigusseaduse § 1043 ette nähtud õigusvastaselt tekitatud kahjuks. Vargusega kahju tekitamine tuleb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. Arvestades süüdistataval pikemat aega kindla sissetuleku ja lähedaste toetavate isikute puudumist peab kohus vajalikuks vabastada süüdistatav kolme neljandiku ulatuses riigile menetluskulude hüvitamisest. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks kohtuistungist 7 osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest kokku summas 230.40 eurot koos käibemaksuga. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistung toimus alates kella 10:00 kuni 14.00. ja ettevalmistumiseks on kaitsja kulutanud ühe tunni. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari, 15. juuni 2010.a., 13.detsembri 2011.a. ja 14.juuni 2012.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p.p. 16 ja 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise ja istungiks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Lühimenetluse istungiks ettevalmistumise eest on tasu ülempiir 64 eurot. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi alguse ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.