Obsah (6)

§ 270§ 188§ 1028§ 268§ 267§ 259

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-18-1604 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2019, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi E K hagi V K vastu k

) § 268 p 1 mõttes. Kinkelepingu lõppemise tunnustamise ja alusetult saadu tagasinõudmise aluseks on asjaolu, et 27.11.2017 sai hageja teada, et alates

1. a on võlgniku V K suhtes algatatud täitemenetlus nr 140/2013/882 39,77 euro nõudes ja täitemenetlus nr 025/2013/2050 1107,25 euro nõudes. Võlgnevuse tõttu tegi kohtutäitur Kaire Põlts vara (XXX) arestimise akti. Seetõttu, et kostja on näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb selles, et kostja oma käitumise tõttu (ei kavatse oma võlad ära tasuda) tekitas olukorra, millega vastavalt täitemenetluse seadustiku § 150jj alusel võiks kohtutäitur korterit asukohaga XXX sundenampakkumisel maha müüa, mille tagajärjel hageja kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana ning jääb varatuks. Kostja hagejale täitemenetlusest ei teatanud. Hageja sai täitemenetlusest teada kohtutäituri poolt kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile edastatud täiteteatest. Vältimaks olukorda, kus kohtutäitur müüb kostja vara hageja tasus kohtutäiturile kostja eest võlgnevus summas kokku 1107,25 eurot. 2 2-18-1604 Pärast seda, kui hageja oma isiklikest vahenditest tasus täitemenetluses nr 025/2013/2050 kohtutäiturile kostja eest võla, vabastas kohtutäitur kostjale hageja poolt kingitud korteriomandi aresti alt ning lõpetas 19.12.
2. a täitemenetluse. Kostja ei kavatse hagejale raha tagasi maksta. Hagejal puudub kontakt kostjaga. Hagejal on hirm, et tulevikus jääb ta vaeseks ja varatuks, kui ka edaspidi jätkab kostja eest kostja võlakohustusi täitma, et endale lubada normaalset elamist. Kõik korteriomandiga seonduvad kulutused kannab hageja. Kinkelepingust võib kinkija ka taganeda, juhul kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest (

§ 270

lg 1).

§ 270lg 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei ole möödunud.

Hageja sai teada täitemenetlusest kohtutäituri poolt kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile edastatud täiteteatest. Kostja on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kuna hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud, on kinkeleping

§ 188

lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus kingitud ese

§ 1028lg 1 alusel kingisaajalt välja nõuda.

Hageja leiab, et täidetud on nii kinkelepingust taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Taganemise tulemusena on kinkeleping

§ 188

lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus kingitud ese

§ 268

lg 1 ja

§ 1028lg 1 alusel kingisaajalt välja nõuda.

Hagi aluseks olevate asjaolude järgi taganes hageja kinkelepingust

§ 267p 1 alusel põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja.

Hagiavalduses hageja soovinud kinkelepingust taganeda, sellel alusel, et kostja on hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, millega ohustas hageja elukorraldust, tekitas hirmu, et tulevikus ta (hageja) jääb vaeseks ja varatuks, kui ka edaspidi jätkab ta kostja eest kostja võlakohustusi täitma, et endale lubada normaalset elamist. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab

§ 267

p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt ka Riigikohtu

1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 06.02.
2. a kohtuistungile kostja ei ilmunud, teatades istungil tehtud tehtud telefonikõnes, et on seoses kukkumise ja luumurruga haiglas. 26.03.
3. a kohtuistungil tunnistas kostja hagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 2-18-1604 Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks (tunnistas hagi).

§ 259

lg 1 järgi, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Seoses sellega ja vastavalt

§ 259

lg-le 1 on kinkeleping tasuta leping.

§ 268

lg 1 alusel, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel mh siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Vastavalt

§ 268

lg-le 1 on kinkijal õigus lepingust taganeda ja kingitud ese alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda.

§ 268

lg 1 järgi kinkelepingust taganemise korral saab tagasitäitmist nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt.

§ 1028

lg 1 kohaselt tuleb kostjal tagastada kingina saadud korteriomand, st korteriomand tuleb tagasi kanda hageja nimele. Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse hageja. Selleks tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja lg 8 alusel kostja tahteavalduse asendada kohtuotsusega. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul tegi kohus otsuse kostja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestab menetluskulude jätmisel kostja kanda ka asjaolu, et kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise. 03.05.2018. a määrusega vabastas kohus hageja taotlusel hageja osaliselt, 250 euro ulatuses riigilõivu tasumisest. Kohus kohustas hagejat tasuma 50 eurot riigilõivu kahe osamaksena – 25 eurot 25. maiks 2018 ja 25 eurot 25. juuniks 2018. Hageja tasus 50 eurot riigilõivu 09.05.2018. a maksekorraldusega nr 6. Kuna hageja oli osaliselt riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigi tuludesse 250 eurot ja hageja kasuks 50 eurot. 4 2-18-1604 Muid menetluskulusid kohtule teada ei ole. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5