KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2018, Tallinn Haldusasja

eaduse (

) § 28 lg-s 51 sätestatu.

1. Rae Vallavalitsus algatas 05.08.2014 korraldusega nr 997 Järvekülas Leerimäe tee 12 (katastritunnus 65301:001:0034) kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärgiks on jagada kinnistu kaheks ja anda hoonestamata osale ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks.
2. Tallinna Linnavalitsus taotles 14.06.2017 korraldusega nr 954-k Ülemiste järve joogiveehaarde sanitaarkaitseala muutmist muu hulgas Leerimäe tee 12 kinnistu juures.
3. Keskkonnaamet kehtestas 05.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/1840 Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri Leerimäe tee 12 kinnistu juures. Korralduses märgiti, et piiriettepaneku alusel viiakse sanitaarkaitseala piir Leerimäe tee 12 kinnistu juures vastavusse olemasoleva piirdeaiaga, mis on sanitaarkaitseala ajalooline piir

§ 28lg 52 mõttes.

Korralduses on tuginetud AS Maves 2017. aastal koostatud tööle nr 17056, mis käsitleb Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri muutmist. Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealas Leerimäe tee 12 kinnistu läheduses asuvad Suur Mõisaallikas ja Väike Mõisaallikas. Kuna allikad koos oma veekaitsevööndiga (10 m) paiknevad Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealal, pole nende veekaitsevööndis allikavee kvaliteeti ohustav tegevus tõenäoline. Piiri muutmine Leerimäe tee 12 kinnistu juures piiripunktide vahemikus 207–235 ei ohusta Ülemiste järve pinnaveehaarde veekvaliteeti, kui Leerimäe tee 12 kinnistu püsib elamumaana. 2

§ 28

lg-st 52 tulenevat võimalust rakendanud õigusvastaselt, järgimata kehtivaid õigusnorme ning hea halduse põhimõtet.

§ 28

lg-s 52 ei ole sätestatud, et kaldavööndi väiksem ulatus sätestatakse

§ 28lg-st 51 erineval viisil.

Sanitaarkaitseala piiride kehtestamiseks tuleb koostada veehaarde sanitaarkaitseala projekt. Projekt, mille alusel vastustaja Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri Leerimäe tee 12 kinnistu juures kehtestas – AS Maves töö nr 17056 „Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti Lisa 9b“ – ei vasta keskkonnaministri 16.12.1996 määruse nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ (määrus nr 61) nõuetele. Sanitaarkaitseala projekti ei ole tellinud veehaarde omanik või valdaja, vaid eraisik SS. Vaidlusaluses korralduses ei ole märgitud, millises osas varasem AS Maves töö nr 7003 kehtivuse kaotab. Määrus nr 61 ei näe ette, et sanitaarkaitseala projekti võiks osadeks jagada ja osaliselt kehtestada, muutes sellega vaid osaliselt varasemat projekti. AS Maves töö nr 7003 on ilmselgelt vananenud. AS Maves töö nr 17056 peab ise vastama kõigile määruse nr 61 nõuetele, kuid ei vasta. Projekti seletuskirjast puuduvad veehaarde sanitaarse seisundi iseloomustus, vee kvaliteedi näitajad, andmed vee varu kohta ja hinnang selle vastavuse kohta veevõtja vajadustele. Majandus- ja ehitustegevuse arengu võimalikku mõju veehaardele on kajastatud puudulikult ning tehtud järeldused ei vasta tegelikele mõjudele. Sanitaarkaitseala ulatuse põhjendus ja majandustegevuse kitsendused ei ole veenvad ega mõjuvad, vaid kannavad projekti eraisikust tellija subjektiivseid eesmärke. Pole võimalik rääkida „leevendustega alade“ loomisest AS Maves töö nr 7003 alusel. Kuna

eadusesse ilmus sanitaarkaitseala 90 m ulatuses esmakordselt 1996. aastal, ei saanud enne seda kuidagi tekkida ajaloolist sanitaarkaitseala piiri

eaduse mõttes. Traataed ümber Ülemiste järve pärineb nõukogude ajast ning see ei ole kuidagi õiguslikult samastatav

eaduses 1996. aastal sätestatud sanitaarkaitse alaga. Leerimäe tee 12 kinnistu juures terviklikku piirdeaeda nõukogude ajal ei olnud. AS Maves töös nr 17056 ei ole analüüsitud, kas Leerimäe tee 12 juures on Ülemiste järve piir muutunud ja seeläbi sanitaarkaitseala ulatus nihkunud senisest kaugemale. Sanitaarkaitseala piir on Maa-ameti põhikaardil olnud vale juba aastaid (märgitud väiksema ulatusega). 3) AA ei kuulatud haldusmenetluses nõuetekohaselt ära. Kaebaja oleks tulnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 alusel menetlusse kaasata. 4) Sanitaarkaitseala piiri muutmine on kaalutlusotsus, kuid vaidlusalusest haldusaktist ei nähtu mistahes kaalutlusõiguse teostamist. Vaidlustatud korralduses ega selle aluseks olevas projektis ei ole arvestatud menetletava Leerimäe tee 12 detailplaneeringuga, s.o asjaoluga, et tegemist ei ole kinnistul valitseva olemasoleva olukorra säilitamisega, vaid soovitakse luua 3

§ 28

lg 5 eesmärk on anda võimalus viia sanitaarkaitseala piir nn leevendustega alal vastavusse kehtiva seadusandlusega, mitte aga luua võimalusi uutele elamuarendustele. 2 7. MTÜ Eesti Roheline Liikumine esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 05.07.2017 korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-1624). 1) Sanitaarkaitseala vähendamine on olulise mõjuga, kuna lisaks erinevate inimtegevuse piirangute leevendamisele kinnistul võimaldab vaidlusalune korraldus poolelioleva Leerimäe tee 12 detailplaneeringu menetlust jätkata ning selle lõpuni viia. Nimetatud detailplaneeringuga planeeritakse alale elamuehitust, millega kaasnevad keskkonnariskid nii Ülemiste järvele kui ka lähedalasuvatele allikatele. Vastustaja poolt

§ 28

lg-le 52 antud laia tõlgenduse kergekäelisel rakendamisel võivad paljud teisedki maaomanikud asuda (pealtnäha õigustatult) nõudma sanitaarkaitsealade vähendamist oma kinnistutel. 2) AS Maves töös nr 17056 esitatud ja vaidlustatud korralduses aluseks võetud andmed Ülemiste järve kaldajoone ja sellest lähtuva

§ 28

lg 51 kohase sanitaarkaitseala osas ei vasta tegelikule olukorrale.

§ 28

lg 52 näeb ette kaalutlusõiguse seadusjärgse sanitaarkaitseala vähendamiseks, mistõttu on sellise otsuse tegemisel vajalik korrektselt välja selgitada, kus paikneb seadusjärgse sanitaarkaitseala piir. Sellest sõltub, kui suures ulatuses sanitaarkaitseala vähendatakse. AS Maves töös nr 7003 on võetud aluseks

1. aasta põhikaart, mis ei kajasta adekvaatselt Ülemiste järve kaldajoont Leerimäe tee 12c kinnistu juures. Erinevus tegelikust kaldajoonest on tuvastatav nii
2. aastal kui ka
3. aastal tehtud aerofotodelt. Vastustaja on ise 20.06.2017 kirjas nr 6-2/17/6927-4 sanitaarkaitsevööndi vähendamisega seoses kinnitanud, et kui mingil põhjusel peaks põhikaardile märgitud kaldajoon erinema tegelikust, looduses esinevast kaldajoonest, tuleb sanitaarkaitseala määrates lähtuda viimasest (tuginedes aerofotodele). AS Maves töös nr 7003 on seadusjärgse sanitaarkaitseala piir märgitud ca 38 m võrra järve poole. Kui lähtuda õigetest andmetest, st aerofotode põhjal määratud ning kaldajoone eripärasid arvestavast sanitaarkaitseala piirist, jääb selle piiresse sisuliselt kogu Leerimäe tee 12 kinnistu põhjapoolne osa, millest detailplaneeringuga kavatsetakse moodustada eraldi krunt uue elamu rajamiseks. 3) Nn seadusjärgse, tegelikust kaldajoonest lähtuva sanitaarkaitseala õige määramine on oluline ka seepärast, et vastavalt AS Maves tööle nr 17056 tuleb seadusjärgse sanitaarkaitseala (90 m) ja vastustaja otsusega vähendatud sanitaarkaitseala piiride vahele jääval alal seada AS Tallinna Vesi kasuks Ülemiste järve vee kaitseks servituut. 4)

§ 28lg 52 ei kohusta sanitaarkaitseala igal juhul vähendama.

Sätte seletuskirja kohaselt on sanitaarkaitseala muutmise eelduseks see, et kehtestatud nõuete range järgimise ulatus on objektiivsetel põhjustel takistatud. Sanitaarkaitseala vähendamise otsuses tuleb järelikult need objektiivsed põhjused ka välja tuua ning otsuse tegemisel hoolega kaaluda, sest sisuliselt tähendab sanitaarkaitseala vähendamine vee kvaliteeti ohustavate tegevuste lubamist veekogule lähemal ning seega vee kvaliteeti mõjutavate keskkonnariskide suurendamist. Vastustaja on otsuse tegemisel eksinud nii sätte mõtte kui ka oluliste kaalutlusnõuete vastu. Nõustuda ei saa tõlgendusega, et ajalooliseks piiriks tuleks pidada alal eksisteerivat piirdeaeda. Piirdeaia saab iga kinnistu omanik kerge vaevaga rajada. Teiseks ei ole vaidlusaluses otsuses selgitatud, miks on sanitaarkaitseala nõuete järgimise tagamine objektiivsetel põhjustel takistatud. 4

eaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE), millega lisati seadusesse § 28 lg 5 2, seletuskirjas märgitakse, et järgides järve veepiirile lähemal kui 90 m paiknevate transpordi- ja elamumaade aladel üldisi veekaitsenõudeid (sh kujade nõue veekeskkonna suhtes potentsiaalselt ohtlike reostusallikate osas) ning kasutades keskkonda mõjutavate tegevuste osas järjekindlalt eelneva kooskõlastuse nõuet, pole nende kohati puudujäävate meetrite pärast olulist ohtu Ülemiste pinnaveehaardele. Puuduvad ka faktilised andmed nende alade olulisest negatiivsest mõjust Ülemiste järvele. Seega on seadusandja leidnud, et väiksema sanitaarkaitseala ulatuse korral, mis on tähistatud piirdeaiaga, ei satu Ülemiste järve veekvaliteet ohtu. Eelnõu 316 SE seletuskirja kohaselt puudub üleüldse vajadus muuta sanitaarkaitseala piiri Keskkonaameti korraldusega. 4) Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piir on kehtestatud Keskkonnaameti 27.07.2009 otsusega nr HJR 7-8/22004-2. Vaidlustatud korralduse ja selle aluseks oleva AS Maves töö nr 17056 näol on tegemist 2009. aastal valminud sanitaarkaitseala projekti muutmise ja täiendamisega, mitte uue sanitaarkaitseala projekti koostamisega. Määrus nr 61 ega

eadus ei reguleeri sanitaarkaitseala projekti muutmist. Eeltoodust tulenevalt ei pea sanitaarkaitseala projekti muudatus sisaldama määruse nr 61 p-s 3 toodud materjale, kuna need nõuded on täidetud algses sanitaarkaitseala projektis. Sanitaarkaitseala projekti muudatuste tellijaks oli Tallinna linn. TT on SS esindajana koostanud kinnituskirja selle kohta, et on nõus osalema sanitaarkaitseala projekti muudatuse finantseerimisel. Sanitaarkaitseala projekti (muudatuse) finantseerimist puudutavaid nõudeid ei ole

eaduse ja selle alamaktidega reguleeritud. Majandus- ja ehitustegevuse arengu võimalikku mõju veehaardele ei ole sanitaarkaitseala projekti muudatustes detailselt kajastatud, kuid see on kajastatud sanitaarkaitseala projektis. Praeguses vaidluses ei oma tähtsust see, kas vastustaja 27.07.2009 otsusega kehtestatud sanitaarkaitseala piir Leerimäe tee 12 kinnistu osas oli kooskõlas tol ajal kehtinud

eadusega, mistõttu on kaebajate seisukohad ja väited vastustaja 27.07.2009 otsusega kehtestatud sanitaarkaitseala piiri ebaõigsuse kohta asjakohatud. 5) OÜ Alkranel eksperthinnangu jooniselt 2.5 on näha, et ekspert on ekslikult märkinud ca 30 m ulatuses maismaad veekoguks. Lisaks on OÜ Alkranel asjakohatult täiendavalt arvestanud ca 8 m maismaast sanitaarkaitseala hulka, mille võrra vastustaja tegelikult vaidlustatud korraldusega sanitaarkaitseala vähendas võrreldes 27.07.2009 otsusega. Igaaastase riikliku ülelennu tulemusena saadud aerofoto võib kajastada kaldajoone ajutist muutust jääsurvest või veetaseme tõusust tingituna. See ca 30 m maismaad, mis on OÜ Alkranel eksperthinnangu joonisel 2.5 märgitud eksperdi poolt 2016. aasta aerofotol veekoguks, on ajutisest kõrgest

eisust järve kaldatsoonis tekkinud liigniiske ala. Lühiajalisest veetaseme tõusust tingitud kaldajoone muutumised ei saa olla aluseks sanitaarkaitseala piiri muutmiseks. Ülemiste järve sanitaarkaitseala piiri kehtestamise aluseks on sanitaarkaitseala projekt, mitte iga-aastase riikliku ülelennu tulemusena saadud aerofoto. 6)

§ 28

lg 52 rakendamine ei piirdu üksnes olukorraga, kus veepiiri muutumisel nihkub eraisiku kinnistu sanitaarkaitsealasse. Selline tõlgendus oleks meelevaldne, kuna sellega kaasneks isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine.

eaduse muutmise seaduse 6

eaduse nõuete range järgimine on alade kasutusotstarvet (elamumaa, teemaa) arvestades objektiivsetel põhjustel takistatud. 7) Ülemiste järve ümbruses on suuresti tegemist reoveekogumisalaga, kus vastavalt

§ 241

lg-le 9 on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Järvekülas kogutakse reovesi kokku ning pumbatakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi. Seega ei suunata heit- ja sademevett pinnasesse. LKS kohase ranna ja kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndis tegevuste lubamist reguleerib eelkõige kohalik omavalitsus, st omavalitsuse ülesanne on tagada, et allika ehituskeelu- ja piiranguvööndis oleks õigusaktidest tulenevad nõuded täidetud. Sanitaarkaitseala vähendamine vaidlustatud korraldusega ei anna õigust ehitustegevuseks. 10. SS ja TT palusid jätta kaebused rahuldamata. 1) Kaebajatel puudub kaebeõigus. Vaidlustatud korraldus ei puuduta AA subjektiivseid õigusi. AA tegelikuks eesmärgiks on takistada Leerimäe tee 12 kinnistu omanikel kaebaja naabrusesse jääva kinnistu osa jagamist ja sinna elamu ehitamist, kuna see võib varjata kaebaja vaadet järvele. MTÜ Eesti Roheline Liikumine ei ole kaebust esitanud avalike huvide, vaid AA erahuvide kaitseks. 2) Leerimäe tee 12 kinnistu detailplaneeringus on hoonestusala määratud varasema sanitaarkaitseala piiri alusel ning uue piiri määramine täiendavat hoonestusala kaasa ei too. Leerimäe tee 12 kinnistu detailplaneering näeb ette ühepereelamu rajamise, mis vastab kehtivale maa kasutamise sihtotstarbele (elamumaa). 3) Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti lisa 9b (AS Maves töö nr 17056) tellijaks oli Tallinna Kommunaalamet ning TT kandis üksnes projekti koostamise kulud. Projekti koostaja märkis joonisel ekslikult tellijaks SS. Tallinna Keskkonnaamet esitas vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2017 korraldusele nr 954-k Keskkonnaametile taotluse sanitaarkaitseala piiri muutmiseks. 4) Vaidlusaluses korralduses on selgelt määratud, millises ulatuses on kehtestatud sanitaarkaitseala piir. Seega ei saa tekkida väärarusaama, et muus osas varem kehtestatud sanitaarkaitseala piir ei kehtiks. Väited, et AS Maves töö nr 7003 on vananenud ning oleks tulnud koostada uus täiemahuline sanitaarkaitseala projekt, on sisutud. 5) Arvestades, et vastavalt

§ 28

lg-le 51 kehtestab sanitaarkaitseala piirid Keskkonnaamet, kehtiks vaidlustatud korralduse tühistamise korral edasi Keskkonnaameti 27.07.2009 otsusega määratud sanitaarkaitseala piir, mitte kaebuses toodud piir. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud piir on kooskõlas alates 06.01.2017 kehtiva

§ 28lg-ga 52.

Faktiline olukord sanitaarkaitseala piiri nihutamisega ei muutu – piirdeaed on oma praeguses asukohas olnud aastakümneid. 11. Tallinna linn palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Ülemiste järve sanitaarkaitseala ajalooliseks piiriks on AS Tallinna Vesi piirdeaed, mis püstitati nõukogude ajal. Aiast järve poole jäävat ala peeti ja peetakse ka praegu piisavaks, et tagada joogivee hea kvaliteet. Arvestades, et Ülemiste järve ajalooline piir oli

eaduse 7

eadust täiendada. 2) Kaebajate väide, et Keskkonnaamet on lubanud elamuehitust krundil, mis peaks jääma täies ulatuses sanitaarkaitsealasse, on väär. Leerimäe tee 12 kinnistu ei asu täielikult seadusjärgses 90-meetrises sanitaarkaitsealas. Leerimäe tee 12 kinnistu omanik oleks saanud ka ilma sanitaarkaitseala vähendamiseta oma kinnistule elamu ehitada. Sanitaarkaitseala piiri vähendamine võimaldab Leerimäe tee 12 kinnistu omanikul ehitise asukohta paremini planeerida ja püstitada selle järvele lähemale kui 90 m. Tallinna linn oli Leerimäe tee 12 kinnistu juures Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri vähendamisega nõus, sest Leerimäe tee 12 kinnistu sihtotstarbeline kasutamine elamumaana väljaspool Ülemiste järve veehaarde ajaloolist sanitaarkaitseala (väljaspool AS Tallinna Vesi piirdeaeda) ei ohusta Ülemiste järve joogivee kvaliteeti. 3) Kaebajate väited, et sanitaarkaitseala vähendamise tõttu suureneb Ülemiste järve reostuskoormus ja halveneb järve seisund, on tõendamata. Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala vähendamisega Leerimäe tee 12 kinnistu juures ei halvene järve seisund automaatselt. Leerimäe tee 12 kinnistu omanikud kavatsevad oma kinnistu liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ülemiste järve veekvaliteeti on võimalik säilitada selliselt, et kohalik omavalitsus kehtestab ehitamisele ja hoonele vajalikud keskkonnaalased tingimused detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses. 12. Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2018 otsusega AA ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebused rahuldamata ning mõistis AAlt SS ja TT menetluskulude katteks 2231,16 eurot ning MTÜ-lt Eesti Roheline Liikumine 1647,84 eurot. 1) Vaidlust ei ole selles, et Ülemiste järv on veekogu, mille sanitaarkaitseala ulatus on

§ 28lg-st 51 tulenevalt 90 m.

Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piir on kehtestatud vastustaja 27.07.2009 otsusega. Vaatamata sellele, et nimetatud haldusakt võis selle andmise ajal olla osaliselt õigusvastane (pidades silmas, et vähem kui 90 m laiuse sanitaarkaitseala määramise õiguse andis Keskkonnaametile alles 06.01.2017 jõustunud

§ 28

lg 52), oleks sellegipoolest tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga (HMS §-d 60 ja 61), mille õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2018 määrus nr 3-17-2788). 2) Kuna sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti või veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel Keskkonnaamet, ei oma tegeliku veepiiri või selle muutumise tuvastamine konkreetsel ajahetkel tähtsust ega mõjuta kehtestatud sanitaarkaitseala piiri kulgemist ka juhul, kui tegelik veepiir on ajas muutunud – iseäranis olukorras, kus algset sanitaarkaitseala piiri ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus leidis 01.02.2018 määruses nr 3-17-2788, et olukorras, kus järve sanitaarkaitseala on 27.07.2009 määratud kindlaks konkreetsete koordinaatidega ja järve ümbritseva piirdeaiaga, mitte ei ole selle ulatust seostatud Ülemiste järve tegeliku või mõnele kaardile märgitud veepiiriga, ei oma sisulist tähtsust kaebajate väited veepiiri muutumisest (p 21). See seisukoht on asjakohane ka praeguses haldusasjas. On usutav, et Ülemiste järve veetase võib aastate ja kuude lõikes varieeruda, kuid see ei tähenda, et kehtestatud sanitaarkaitseala piir tuleks kõrvale jätta. Seetõttu ei ole vaja lähemalt hinnata Alkranel OÜ ekspertarvamuses esitatud väiteid ja fotosid Ülemiste järve tegeliku ja põhikaardile kantud veepiiri väidetavast erinevusest. 3) Leerimäe tee 12 kinnistu puhul esines olukord, kus põhikaardile kantud ja

§ 28lg 8

§ 28

lg-le 52 tuginedes nimetatud kinnistul sanitaarkaitseala piiri veekogule lähemal kui 90 m. Olukorras, kus seadusandja on sellise võimaluse sätestanud, ei saa sellele tuginemist lugeda õigusvastaseks ega a priori avalike huvide vastaseks. 1 4)

eaduse muutmise seaduse eelnõu (361 SE) seletuskirjast järelduvalt ei ole

§ 228 lg 5 rakendamisel vaja koostada uut sanitaarkaitseala projekti.

Keskkonnaamet nõudis siiski piiri korrigeerimiseks muutuva osa kohta veekaitse sanitaarkaitseala projekti koostamist. AS Maves töö nr 17056 on vormistatud AS Maves töö nr 7003 täiendusena. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et sanitaarkaitseala piiri korrigeerimisel ühe kinnistu osas tuleks koostada uus sanitaarkaitseala projekt kogu veekogu kohta või kajastada sanitaarkaitseala piiri muutva projekti seletuskirjas kõiki määruse nr 61 p-s 3.3 toodud andmeid. Ülemiste järve suurust arvestades ei ole usutav, et piiri korrigeerimine ühe kinnistu osas omaks mõju Ülemiste järve põhja- ja pinnasevee seosele jt näitajatele. 5) Ülemiste järve joogiveehaarde sanitaarkaitseala piiri muutmise on algatanud Tallinna linn, mitte TT ja SS. See, et TT on projekti eest maksnud või mõnes dokumendis on SS ekslikult märgitud tellija esindajaks, ei mõjuta asjaolu, et sanitaarkaitseala muudatuse on algatanud ja vastava projekti on tellinud pädev haldusorgan. AS Maves töös nr 17056 on selgelt ära toodud, mis osas piir muutub. Töö nr 17056 järgib varasemat tööd nr 7003, milles leiti, et aladel, kus sanitaarkaitseala piir on ajalooliselt välja kujunenud lähemal kui 90 m veepiirist (sh Leerimäe tee 12 kinnistu) on otstarbekas rakendada sanitaarkaitseala nõuete leevendamist, kuna puuduvad andmed nende alade olulisest negatiivsest mõjust Ülemiste järvele. Veekogu kaitse saab tagada üldiste veekaitsenõuete ning keskkonda mõjutavate tegevuste kooskõlastamise kaudu. Nn leevendustega alad tuli 2009. aastal teha seetõttu, et sellel ajal kehtinud

eadus ei võimaldanud kitsamat sanitaarkaitseala kui 90 m veepiirist. 6)

eaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) seletuskirja järgi mõeldakse Ülemiste järve ajaloolise sanitaarkaitseala piiri all AS Maves aastatel 2007–2009 koostatud töös nr 7003 nimetatud ajalooliselt väljakujunenud sanitaarkaitseala piiri, mille AS Tallinna Vesi on tähistanud piirdeaiaga. Piirdeaia olemasolu nähtub erinevatelt skeemidelt AS Maves töödes nr 7003 ja nr

1. Puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et enne piirdeaia rekonstrueerimist oleks see asunud Leerimäe tee 12 osas praegusest erinevas kohas. Ka asjaolu, et võrkaed konkreetses lõigus ei olnud enne rekonstrueerimist säilinud või oli võrkaia asemel mõni muu piire, ei muuda ajaloolist sanitaarkaitseala piiri Leerimäe tee 12 kinnistu juures olematuks ega ebaõigeks. 7) Vaidlustatud korraldus ei ole põhjendamispuudustega. Sanitaarkaitseala piiri korrigeerimise mõju on vastustaja lähtuvalt AS Maves tööst nr 17056 hinnanud Ülemiste järve pinnaveehaarde kvaliteeti mitteohustavaks. Selle järelduse tegemisel ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusreegleid. Sanitaarkaitseala piiri korrigeerimine Leerimäe tee 12 kinnistu ulatuses ei saa omada Ülemiste järve vee kvaliteedile sellist mõju, et selle tõttu tuleks korrigeerimine tegemata jätta. Kuna detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusala järgib
2. aasta sanitaarkaitseala piiri, ei ole keskkonna kahjustamine vaidlustatud korralduse tõttu tõenäoline ega usutav. Ehituslikke küsimusi, sh hoonestusala paiknemist kinnistu piires tuleb kaaluda detailplaneeringu menetluses. Alkranel OÜ töös ei ole analüüsitud seda, kas ja kuidas oleks Leerimäe tee 12 kinnistu täiendav hoonestamine keskkonnale ohtlik või missugused keskkonnariskid vaidlusaluse korralduse jõustudes võivad realiseeruda. Kuna jagatav kinnistu on planeeritud lülitada ühisveevärki ning kinnistul tuleb tagada reovee kanaliseerimine, ei saa kuidagi eeldada, et määruse nr 99 nõuded jäävad täitmata. 9

§ 281

lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatu kohaselt on arvestades Leerimäe tee 12 kinnistu kui elamumaa sihtotstarbeline kasutamine sanitaarkaitseala piires takistatud. 10) Kinnistult avanev vaade ei ole subjektiivselt kaitstav õigus. Isikul ei ole õigustatud ootust, et naaberkinnistut ei jagata ega hoonestata. AA-le tagati haldusmenetluses õigus olla ära kuulatud. Servituudi seadmata jätmine Leerimäe tee 12 kinnistule saab puudutada üksnes AS Tallinna Vesi ja Leerimäe tee 12 kinnistu omanike õigusi. AA-l ja MTÜ-l Eesti Roheline Liikumine puudub selles osas kaebeõigus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Alates

eaduse jõustumisest kuni

§-i 28 lõike 52 lisamiseni kehtis põhimõte, et seaduses sätestatud sanitaarkaitseala ulatust ei ole võimalik vähendada. See põhimõte kehtis ka AS Maves töö nr 7003 koostamise ajal. Keskkonnaamet, Maa-amet ega AS Maves ei pannud tähele asjaolu, et Maa-ameti põhikaardil oli Ülemiste järve piir Leerimäe tee 12 kinnistu juures juba pikka aega kajastatud ebaõigesti ning seega oli ka seadusjärgne 90 m laiune sanitaarkaitseala kaardil märgitud ebaõigesti. Kui see asjaolu vastustajale selgus, teavitas ta sellest Keskkonnaministeeriumi. Samas ei mainita AS Maves töös nr 17056, et varasemas töös kajastatud järve piir oli vale ning ka Keskkonnaamet ei arvestanud sellega vaidlustatud korralduse andmisel. Maa-amet ei ole siiani kaardil kaldajoont korrigeerinud, ehkki selleks puudub objektiivne takistus, arvestades, et AS Tallinna Vesi hoiab Ülemiste järve veetaset stabiilsena. Veepiir ei ole aja jooksul maa poole nihkunud – teetammi rajamise tulemusel on see hoopis järve poole nihkunud. 2) Halduskohus tugines põhjendamatult ringkonnakohtu 01.02.2018 määrusele nr 3-172788, milles üheliikmeline kohtukoosseis lahendas esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimust, omamata ülevaadet praeguses asjas esitatud väidetest ja tõenditest. 3) Halduskohus ei esitanud põhjendusi selle kohta, kas varasem sanitaarkaitseala piir, mis põhines AS Maves tööl nr 17056, on kehtestatud nõuetele vastava haldusaktiga. Dokument, mida vastustaja ja halduskohus käsitavad Keskkonnaameti 27.07.2009 otsusena, on pelgalt Tallinna abilinnapea BB-le adresseeritud kiri, mitte haldusakt. Kuna 2009. aastal ei kehtestatud sanitaarkaitseala nõuetekohase haldusaktiga, ei olnud ka 2017. aastal võimalik seda muuta. 4) Halduskohus leidis ekslikult, et Keskkonnaamet ei pidanudki korralduse andmisel tegema kindlaks järve tegelikku veepiiri. Ebaõigetest andmetest lähtumise tõttu on sanitaarkaitseala vähendamine oluliselt ulatuslikum, kui Keskkonnaamet korralduse andmisel arvestas. Alkranel OÜ eksperthinnangu järgi on AS Maves töös nr 17056 seadusjärgne sanitaarkaitseala piir märgitud ca 38 m võrra järve poole. Sellises ulatuses 10

§ 28lg 52 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, kuidas on Leerimäe tee 12 kinnistul sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete range järgimine objektiivselt takistatud. Kinnistul on juba kortermaja ning selle kasutamine polnud piiratud. Piirang seisnes vaid uue elamu ehitamise takistuses. Vastustaja ei kaalunud, miks kaalub kahe eraisiku huvi üles avaliku huvi säilitada 90 m laiune sanitaarkaitseala. Asjaolu, et tegemist on elamumaaga, ei tähenda, et sinna peaks saama igale poole valimatult ehitada. Sanitaarkaitseala vähendamisega on eiratud AS Maves töös nr 17056 nimetatud keskkonnakaitse põhimõtteid. 6) Leerimäe tee 12 kinnisasjal ei ole ajalooliselt asunud piirdeaeda, mille halduskohus luges sanitaarkaitseala ajalooliseks piiriks. Aed ehitati kõnealusele kinnistule alles 2011. aastal ning selle püstitamisel ei järgitud mitte sanitaarkaitseala ajaloolist piiri, vaid AS Maves tööd nr 7003. AS Tallinna Vesi selgitusest järeldub, et Leerimäe tee 12 kinnistul tähistab 2011. aastal rajatud aed kinnistu piiri. 7) AS Maves töö nr 17056 ei vasta nõuetele. Kuna

§ 28

lg 52 viitab sama paragrahvi lõikele 51, on sanitaarkaitseala vähendamiseks nõutav projekti koostamine. Koostatav projekt peab vastama määruse nr 61 nõuetele. AS Maves töö nr 17056 koostamise ajal ei olnud kavatsust rajada sanitaarkaitsealasse uusehitisi ning seetõttu vastavat mõju ka ei hinnatud. Töö tellijaks on märgitud eraisik (SS) ning on selge, et sanitaarkaitseala vähendamine on toimunud SS ja TT huvides. 8) Planeeritud hoonestusala ulatub seadusejärgsesse 90 m laiusse sanitaarkaitsealasse. Miski ei kohusta kolmandaid isikuid seadma AS Tallinna Vesi kasuks servituuti varasema ja uue sanitaarkaitseala piiri vahelisele alale. 9) Ülemiste järve sanitaarkaitseala vähendamine toob kaebajale kaasa otsese varalise kahju. Leerimäe tee 12c kinnistule ehitamisega varjatakse praegune kaebaja kinnistult avanev vaade Ülemiste järvele, mille tulemusel väheneb kaebaja kinnistu väärtus 20% ehk 180 000 euro võrra. Seda ei saa pidada väheoluliseks riiveks. 14. MTÜ Eesti Roheline Liikumine palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus lähtus alusetult AS Maves töö nr 7003 joonistest, millele on Ülemiste järve sanitaarkaitseala piir ebaõigesti määratud. Ülemiste järve tegelik veepiir pole ajas oluliselt muutunud. Halduskohus jättis alusetult kõrvale seda asjaolu kinnitavad tõendid. Olukorras, kus järve veepiiri tegelik ja põhikaardile kantud asukoht erinevad teineteisest oluliselt, tuleb sanitaarkaitseala ulatuse määramisel võtta aluseks tegelik järvepiir. Arvestades, et

§ 28

lg 52 kohaldamise eelduseks on veepiiri muutumine, pole selle sätte rakendamiseks alust. 2) Keskkonnaamet leidis korralduse andmisel vananenud andmetele tuginedes alusetult, et sanitaarkaitseala vähendamisega ei kaasne järve seisundile negatiivseid mõjusid. Kehtestatud sanitaarkaitseala on liiga kitsas, et tagada vee head kvaliteeti. Seadusandja tahe sanitaarkaitseala reeglite kehtestamisel ja muutmisel pole kunagi olnud võimaldada Ülemiste järve vahetus läheduses elamuehitust. Keskkonnaamet on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, 11

eisundit negatiivselt mõjutavate tegurite kumulatiivset mõju. Lisaks loob vaidlusalune haldusakt pretsedendi, mis võib kaasa tuua ulatusliku elamuarenduse veekogude ääres üle Eesti. 15. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Sanitaarkaitseala eesmärk ei ole ehitusõiguse reguleerimine, vaid joogivee tagamiseks veeomaduste halvenemise vältimine.

§ 28lg 52 on kohaldatav väga erandlikel juhtudel.

Sanitaarkaitseala projektis (AS Maves töö nr 7003) on loetletud kohad, kus ajalooliselt väljakujunenud sanitaarkaitseala piir paikneb Ülemiste järvele lähemal kui 90 m. Seadusandja on sanitaarkaitseala ajaloolise piiri all mõelnud projektis nimetatud ajalooliselt väljakujunenud sanitaarkaitseala piiri, mis asub kohati Ülemiste järvele lähemal kui 90 m ning mis on tähistatud olemasoleva piirdeaiaga. Õige ei ole kaebajate väide, et Leerimäe tee 12 kinnistu piiril pole kunagi piirdeaeda olnud. AS Tallinna Vesi poolt

1. aastal tellitud Ülemiste järve sanitaarkaitseala piirdeaia rekonstrueerimise projekti järgi paikneb nimetatud kinnistu juures rekonstrueeritav aed, mille ajalugu ulatub
2. aastasse. Veepiiri asukoht ei mõjuta sanitaarkaitseala ajaloolise piiri asukohta. Veepiiri osas ei saa ka olla vaidlust, kuna vastavalt õigusaktidele käsitatakse veepiirina põhikaardile kantud veekogu piiri. Keskkonnaamet ei ole leidnud, et sanitaarkaitseala projektis on veepiir ebaõigesti kajastatud, vaid üksnes teavitas 25.01.2016 kirjas Keskkonnaministeeriumi, et sanitaarkaitseala piiripunktide koordinaadid on veehaardele lähemal kui 90 m ning palus Maa-ameti kaardirakenduses muuta sanitaarkaitseala piiri, et oleks tagatud 90 m nõude järgimine. 2) Leerimäe tee 12 kinnistu sihtotstarbeline kasutamine sanitaarkaitsealas on takistatud. Detailplaneeringu ja ehitusloa taotluse menetluses on võimalik kehtestada konkreetset juhtumit arvestavaid keskkonnatingimusi. Kaebustest ei nähtu, et kaebajad peavad selliste nõuete seadmist vajalikuks, vaid on sanitaarkaitseala vähendamisele põhimõtteliselt vastu konkreetseid põhjuseid välja toomata. 3) Kaebajad lähtuvad ebaõigesti OÜ Alkranel eksperthinnangus meelevaldselt märgitud veepiirist. Nimetatud eksperthinnangus on
3. aasta aerofotol märgitud veekoguks ca 30 m maismaad (ajutisest kõrgest

eisust ja kõrvalasuvast allikast järve kaldatsoonis tekkinud liigniiske ala). Õige ei ole kaebajate seisukoht, et veepiiri peaks määrama ühe aerofoto põhjal. 4) Vaidlustatud korraldus ei ohusta Ülemiste järve veekvaliteeti. Ülemiste järve seisund ei ole võrreldes 2008. aasta seisuga halvenenud. 12

§ 28lg 52 kohaldamise eeldused on täidetud.

Vastustaja on sanitaarkaitseala vähendamisel kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. AS Maves

1. aasta töö ei näinud ette piirdeaia rajamist, vaid fikseeris olemasoleva piirdeaia olemasolu. Asjaolu, et
2. aastal piirdeaed rekonstrueeriti, ei mõjuta

§ 28lg 52 rakendamist.

Vaidlustatud korralduse tühistamisel kehtiks edasi 27.07.2009 määratud sanitaarkaitseala piir, millest lähtuti ka detailplaneeringu koostamisel. Eksperdi hinnangu järgi ei too sanitaarkaitseala vähendamine ja Leerimäe tee 12c kinnistu hoonestamine kaasa negatiivset mõju Ülemiste järve veekvaliteedile. 17. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Kohus leidis õigesti, et Ülemiste järve sanitaarkaitseala piir kehtestati Keskkonnaameti 27.07.2009 otsusega. Kuna tegemist on kehtiva haldusaktiga, on see kõigile kohustuslik. Ülemiste järve tegelik kaldajoon ei oma praeguses asjas määravat tähtsust. Sanitaarkaitseala laiendamine pärast igakordset veepiiri muutust pole põhjendatud. Kaebajad ei ole näidanud, kuidas võiks ühepereelamu ehitamine ja sihtotstarbeline kasutamine ohustada Ülemiste järve veekvaliteeti.

§ 28lg 52 kohaldamise eeldused on täidetud.

Sanitaarkaitseala nõuete range järgmise ulatus on objektiivsetel põhjustel takistatud eelkõige järve Tallinna-Tartu maantee poolses küljes, kuivõrd maantee on juba valmis ehitatud ja selle asukohta ei ole võimalik muuta. Sanitaarkaitseala vähendamise eelduseks ei ole järve piiri muutumine maismaa suunas. Tegemist on üksnes seletava kommentaariga eelnõu seletuskirjas, mitte sätte rakendamise kohustusliku eeltingimusega. Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala ajalooline piir võib olla tähistatud ka kinnistu piiriga. AS Maves töös nr 17056 on märgitud, et Järveküla piirkonnas on nii Tallinna linna piir kui ka Leerimäe tee 12 kinnistu järvele lähemal kui 90 m. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 18.

§ 28

lg 1 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

§ 28

lg 51 kohaselt on veekogu veehaarde sanitaarkaitseala veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 m ulatuses, kui vett võetakse üle 500 m3 ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti või veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel Keskkonnaamet. 19. Riigikohus leidis 26.11.2018 määruses, et Keskkonnaameti 27.07.2009 kirjas sisaldub haldusakt, millega kehtestati sanitaarkaitseala piir vastavalt AS Maves töös nr 7003 „Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt“ (I kd, tl 63-105p) esitatud piiriettepanekule. Sanitaarkaitseala projekti p-s 5.10 on loetletud alad, kus ajalooliselt välja kujunenud sanitaarkaitseala piir asub Ülemiste järvele lähemal kui 90 m. Nende alade hulgas on nimetatud ka Järvekülas asuv Leerimäe tee 12 kinnistu, mille juurde on projektis märgitud, et tegelik järve veepiir erineb põhikaardil märgitust – oma osa veepiiri muutumisel on olnud järve kaldakindlustuse rajamisel ja kaldaäärse muda kõrvaldamisel. Projekti p-s 5.10 nimetatud alade kohta on AS Maves leidnud, et ajalooliselt piiranguteta olnud ja veepiirile lähemal kui 90 m paiknevatel aladel on otstarbekas rakendada sanitaarkaitseala nõuete leevendamist, arvestades, et

eaduse järgsete piirangute 13

eaduses tulenes varasematelt kaartidelt välja mõõdetud kaugusest Ülemiste järve veepiirist Tartu maanteeni. 20. 06.01.2017 jõustunud muudatusega täiendati

§-i 28 lg-ga 52, mille kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 51 nimetatud sanitaarkaitseala kaldavööndi ulatus võib olla väiksem 90 meetrist, kui sanitaarkaitseala ajalooline piir on asunud veekogu akvatooriumile lähemal kui 90 m.

1. Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostas AS Maves
2. aastal töö nr 17037 „Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti lisa 9“ (I kd, tl 137-144p), millega muudetakse sanitaarkaitseala Tartu maantee poolses osas kuni Tallinna Vesi AS aiani ja Leerimäe tee 12 kinnistu juures. Leerimäe tee 12 kinnistut puudutava osa kohta on koostatud ka eraldi dokument – töö nr 17056 „Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti lisa 9b“ (I kd, tl 48-55), millel on tellijaks märgitud SS. Töö nr 17056 p-s 2.2.1 on märgitud, et Leerimäe tee 12 kinnistu juures polnud nõukogude ajal terviklikku piirdeaeda ning juurdepääs Ülemiste järvele oli piiratud värava (praeguse Lääne tee otsas) ja okastraataia lõikudega. Ülemiste järve sanitaarkaitseala piiriks loeti siin Tallinna linna piiri ja sellest lähtuti nii AS Maves
3. aasta töös nr 7003 kui ka sellele eelnenud, kuid kehtestamiseni mittejõudnud
4. aasta ja
5. aasta Ülemiste järve pinnaveehaarde sanitaarkaitseala projekti ettepanekutes. Piirimuudatus järgib
6. aastal rajatud AS Tallinna Vesi piirdeaeda.
7. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kui kaugele peaks Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala ulatuma Leerimäe tee 12 kinnistu jagamisel moodustatud Leerimäe tee 12c kinnistul. Seejuures ei ole menetlusosalised ühel meelel selles, kus asub järve akvatooriumi piir (kas lähtuda tuleks põhikaardi-kohasest veepiirist või tegelikust veepiirist), kus asub sanitaarkaitseala ajalooline piir ning kas sanitaarkaitseala piiri kehtestamine

§ 28

lg 52 alusel selliselt, et selle kaldavööndi osa jääb vähem kui 90 m laiuseks, oli põhjendatud. MTÜ Eesti Roheline liikumine on apellatsioonimenetluses täiendanud kaebust kohustamisnõudega – kohustada Keskkonnaametit kehtestama Ülemiste järvele sanitaarkaitseala, mis vastab

§ 28

lg 51 tingimustele, s.o sanitaarkaitseala peab moodustama veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 m ulatuses (alates reaalsest veepiirist vee taseme juures 36,65 m). Ringkonnakohus märgib, et kohustamisnõue saab puudutada vaid Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistute juures kulgevat sanitaarkaitseala, mitte kogu Ülemiste järve sanitaarkaitseala. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas sanitaarkaitseala vähendamine on õiguspärane. Kohustamisõude menetlemise vajadus tõusetub alles tühistamiskaebuse rahuldamise korral. Ülemiste järve akvatooriumi piir 23.

§-s 28 ei ole täpsustatud, kuidas määrata kindlaks veekogu akvatooriumi piir ehk millisest punktist hakata arvestama 90 m laiust kaldavööndit. Ranna ja kalda piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi ulatuse määramisel lähtutakse tavalisest veepiirist (LKS § 35 lg 2,

§ 29lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on ka sanitaarkaitseala puhul põhjendatud lähtuda samast kriteeriumist. Tavaline veepiir

eaduse tähenduses on põhikaardil märgitud 14

§ 29lg 3).

Põhikaardi all mõeldakse keskkonnaministri 03.12.2013 määruse nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“ § 2 lgtes 1 ja 2 nimetatud topograafilisi kaarte. Veekogu tavaline veepiir vastab veepiirile, mis tuvastatakse maikuu esimesel dekaadil (kokkuleppeline aasta keskmine

eis) tehtud aerofotode põhjal (Keskkonnaameti 20.06.2017 kiri nr 6-2/17/6927-4 – I kd, tl 107-108).

1. Kaebajatega võib nõustuda selles, et põhikaardile kantud veepiir erineb mõnevõrra tegelikust veepiirist. Seda möönis ka AS Maves oma töös nr
2. Samuti nentis Keskkonnaamet 13.01.2016 ja 25.01.2016 kirjades (vastavalt V kd, tl 20-22 ja III kd, tl 163164), et Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse „Kitsenduste kaart“ andmetel on Leerimäe tee 12 kinnistu juures sanitaarkaitseala piiripunktide koordinaadid veehaardele lähemal kui 90 m, mistõttu vajab Maa-ameti kaardirakenduses kuvatav sanitaarkaitseala piir korrigeerimist.
3. Ringkonnakohus märgib, et MTÜ Eesti Roheline Liikumine poolt tellitud Alkranel OÜ eksperthinnangus (II kd, tl 95-103) Ülemiste järve sanitaarkaitseala ulatuse kohta endisel Leerimäe tee 12 kinnistul ei ole kasutatud üksnes selliseid ortofotosid, mis on tehtud maikuu esimesel dekaadil, mh on kasutatud 11.04.2016 tehtud ortofotot (joonis 2.2). Eksperthinnangu joonise 2.5 (lk 10) järgi on Leerimäe tee 12c kinnistu juures järve kaldajoones sopistus kuni kaldaäärse teeni välja. Ekspert on joonise 2.5 puhul lähtunud analoogiast joonisega 2.4 (lk 10), mis kajastab Hiiemäe tee 24e juures asuvat kraavi, kuid eksperthinnangust ei nähtu, et Leerimäe tee 12c kinnistu lähedusse oleks rajatud sarnane kraavisüsteem. Eksperthinnangus kasutatud ega ka Maa-ameti geoportaalis avaldatud ortofoto põhjal ei ole alust teha järeldust, et joonisel 2.5 kollasega tähistatud väidetav kaldajoon on tegelik kaldajoon. Teenindusrajast Leerimäe tee 12c kinnistu poole jääb Suur Mõisaallikas, mis on järvega ühenduses teetammi all paikneva truubi kaudu (AS Tallinna Vesi 05.02.2018 kiri – V kd, tl 17-18). Sellest on ilmselt tingitud ka liigniiske ala järve kalda ääres (MTÜ Eesti Roheline Liikumine 01.02.2018 menetlusdokument, lk 4 nähtuv foto). See aga ei tähenda, et järve tavaline veepiir peaks ulatuma teeni või nimetatud allikani (millel on oma kaitsevöönd). Kui Suur Mõisaallikas oleks jätkuvalt Ülemiste järve akvatooriumi osa, nagu enne teenindusraja ja Kurna biolodu ehitamist
4. aastal, siis kajastuks see ka põhikaardil, mille Ülemiste järve kaldajoone ruumikuju põhineb
5. aasta alusdokumentidel (Maa-ameti 17.01.2018 kiri – VI kd, tl 36). Põhikaardi järgi ei ole Suur Mõisaallikas Ülemiste järve akvatooriumi osa. Ringkonnakohtule ei nähtu, et erisus põhikaardile märgitud veepiiri ja asjas esitatud ortofotodelt nähtuva veepiiri vahel oleks sedavõrd oluline, et sanitaarkaitseala piiri määramisel oleks pidanud lähtuma tegelikust veepiirist. OÜ Alkranel eksperthinnangu joonistel 2.5, 2.6 (lk 11) ja 2.7 (lk 12) märgitud Leerimäe tee 12b kinnistuni (mis kuulub AA-le) ulatuv sanitaarkaitseala piir (kollane katkendjoon) ei lähtu ei tavalisest ega ka tegelikust veepiirist. Nendele joonistele tuginevad kaebajate väited, justkui oleks sanitaarkaitseala piir AS Maves töödes märgitud seadusest tulenevast piirist 38 m võrra järve poole, on selgelt liialdatud.
6. Ringkonnakohtule ei nähtu, et erisus põhikaardile märgitud veepiiri ja asjas esitatud ortofotodelt nähtuva veepiiri vahel oleks märkimisväärne. Arvestades, et Ülemiste järve veepiir võib aasta jooksul korduvalt muutuda (sõltumata sellest, et AS Tallinna Vesi hoiab järve veetaset ühtlasena), ei ole otstarbekas iga vähimagi lühiajalise muutuse korral sanitaarkaitseala piiri muuta, vaid õiguskindluse huvides tuleb see määrata tavalise veepiiri järgi. 27.

eaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) teise lugemise seletuskirjas räägitakse Ülemiste järve veepiiri muutumisest, mille tulemusel on sanitaarkaitseala ulatus nihkunud senisest kaugemale. Kaebajate arvates ei saa Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistute juures 15

§ 28

lg 52 ei näe sanitaarkaitseala vähendamise eeldusena ette seda, et konkreetses kohas oleks veepiir nihkunud maa poole, vaid sanitaarkaitseala vähendamine on seotud sanitaarkaitseala ajaloolise piiri asukohaga. Asjas esitatud materjalidest (sanitaarkaitseala projekti lisa 8 skeem 4 – vt AS Maves töö nr 17056 lk 6; Tallinna linna esitatud joonised – VI kd, tl 47-48) nähtub siiski, et kaldatee rajamise eelse ajaga võrreldes on järve veepiir Mõigu mõisa lähedasel alal viimaste aastakümnete jooksul muutunud, olles nihkunud kalda poole. Ülemiste järve sanitaarkaitseala ajalooline piir

1. Ülemiste järve sanitaarkaitseala piirdeaia rekonstrueerimise projekti lähteülesande (kinnitatud
2. aastal) kohaselt ümbritses Ülemiste järve peamiselt
3. aastal ehitatud ca 17 km pikkune piirdeaed, millest olid kohati säilinud vaid postid ning mida
4. ja
5. aastal osaliselt rekonstrueeriti (IV kd, tl 69). Piirdeaed tähistas Ülemiste järve sanitaarkaitseala piiri. Piirdeaia rekonstrueerimise projekti kohaselt kattus sanitaarkaitseala piir Järveküla juures Tallinna linna piiriga, v.a õgvendused, kus piire asus linna piirist järve pool (IV kd, tl 70).
6. TP koostatud eksperdiarvamuse (VI kd, tl 92-101) järgi ühitati
7. aastal valminud kaardil järve idakaldal ekslikult nõukogude ajal kehtinud teine sanitaarkaitse tsoon (kus oli keelatud ehitamine, teede rajamine ja muu majandustegevus) esimese tsooniga (mis oli tähistatud ja kus oli lubatud viibida vaid veevarustusega seotud isikutel). TP arvates on eksitus tingitud sellest, et
8. aastal määratud sanitaarkaitseala teine tsoon lähtus
9. aastal kehtestatud Tallinna linna piirist, kus Mõigu mõisa ala jäi Tallinna linna piiridesse, kuid
10. aastal lähtuti ekslikult
11. aastal kehtestatud (ja enne
12. aastat kehtinud) Tallinna linna piirist, milles Mõigu mõis jäi Tallinna linna piiridest välja. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on oletusega –
13. aastal võidi sanitaarkaitseala märkimisel just arvestada kuni
14. aastani ja taas
15. aastast kehtinud Tallinna linna piiriga, arvestades, et
16. aasta määruse kohaselt pidi sanitaarkaitseala kulgema mööda linna piiri. Samuti pole põhjust võrdsustada ajaloolist sanitaarkaitseala piiri tingimata nõukogudeaegse teise tsooniga. Praegu kehtiv 90 m laiune sanitaarkaitseala vastab piirangute ja ulatuse poolest pigem nõukogudeaegsele esimesele tsoonile.
17. Praeguses vaidluses omab eelkõige tähtsust see (hiljutisem) ajalooline piir, mida on

§ 28

lg 52 sätestamisel silmas peetud.

eaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) teise lugemise seletuskirja järgi mõeldakse sanitaarkaitseala ajaloolise piiri all AS Maves töös nr 7003 nimetatud ajalooliselt väljakujunenud sanitaarkaitseala piiri, mis asub kohati Ülemiste järvele lähemal kui 90 m ja kus sanitaarkaitseala

eaduse nõuete range järgimise ulatus on objektiivsetel põhjustel takistatud. Seletuskirjas on leitud, et kuna veekogu veepiir võib aja jooksul muutuda, siis ei ole mõistlik veepiiri ajakohastamise korral hakata koostama uut veehaarde sanitaarkaitseala projekti ja määrata uut sanitaarkaitseala ulatuse piiri. Mõistlik on jääda aja jooksul väljakujunenud sanitaarkaitseala piiri juurde. Praeguse Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala ajaloolise piiri on AS Tallinna Vesi piirdeaiaga tähistanud.

1. AS Maves töödes nr 7003 ja nr 17056 loeti Ülemiste järve sanitaarkaitseala ajalooliseks piiriks praegust Tallinna linna piiri, mis kattub Leerimäe tee 12 kinnistu järvepoolse piiriga ning kuhu rajati
2. aastal uus piirdeaed (vt Ülemiste järve sanitaarkaitseala piirdeaia projekt (VI kd, tl 136-143)). Sellest ajaloolisest piirist lähtus ka seadusandja

§ 28lg 52 sätestamisel.

Järelikult tuleb Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistute juures lugeda sanitaarkaitseala ajalooliseks piiriks

§ 28lg 52 mõttes kinnistute piiri, mis on praegusel ajal tähistatud AS 16

§ 28

lg 52 rakendamise seisukohast määravat tähtsust, kuna selle sätte sõnastusest ega eelnõu seletuskirjast ei järeldu, et Ülemiste järve sanitaarkaitseala ajaloolise piirina

§ 28lg 52 mõttes saaks käsitada üksnes nõukogude ajal rajatud piirdeaeda.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks asuda hindama, kas kolmandate isikute poolt 26.11.2018 esitatud fotol (VII kd, tl 16) nähtuvad vanad aiapostid tähistasid nõukogude ajal esimest sanitaarkaitse tsooni või on hoopis järve kaldal asunud hoonet ümbritseva aia jäänukid. Sanitaarkaitseala vähendamise lubatavus ja põhjendatus 32.

§ 28

lg 52 võimaldab sanitaarkaitseala kaldavööndi ulatust vähendada alla 90 m, sätestamata, kui suures määras on võimalik sanitaarkaitseala vähendada, ega selle minimaalset ulatust vähendamise korral. Kaebajate arvates ei kaalunud Keskkonnaamet vaidlustatud korralduse andmisel piisavalt seda, kui suures ulatuses sanitaarkaitseala tegelikku veepiiri arvestades vähendatakse. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, on AS Maves töödes põhjendatult võetud aluseks põhikaardi järgne veepiir. Tavalisest veepiirist lähtudes ei ole sanitaarkaitseala vähendamise ulatus sedavõrd suur, nagu väidavad kaebajad. AS Maves töös nr 7003 on seejuures arvestatud, et järve tegelik veepiir erineb põhikaardile märgitust. Sellest hoolimata tegi AS Maves ettepaneku rakendada töö nr 7003 p-s 5.10 nimetatud aladel, sh Leerimäe tee 12 kinnistul, sanitaarkaitseala nõuete leevendamist. Seega mööndi juba 2009. aastal sanitaarkaitseala projekti koostamisel, mil seadus ei näinud ette sanitaarkaitseala vähendamise võimalust, et teatud aladel ei ole mõistlik nõuda 90 m ulatuses veepiirist

eaduse järgsete rangete piirangute järgimist.

1. Asjaolust, et SS ja TT kandsid AS Maves töö nr 17056 koostamise kulud, ei ole alust teha vältimatut järeldust, et nimetatud töö lähtuks vaid SS ja TT huvidest. AS Maves koostas samal ajaperioodil mitu sanitaarkaitseala vähendamist puudutavat projekti, milles tugines oma töös nr 7003 esitatud seisukohtadele leevenduste kohaldamise osas. SS ja TT ei saanud ilmselgelt mõjutada
2. aastal valminud sanitaarkaitseala projekti.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et sanitaarkaitseala piiri muutmiseks teatud lõikudel ei olnud vaja koostada uut täiemahulist sanitaarkaitseala projekti, mis vastaks määruse nr 61 nõuetele. AS Maves on töö nr 17056 koostanud töö nr 7003 lisana, milles käsitletakse konkreetseid alasid. Selline teguviis on mõistlik ega ole kuidagi vastuolus sanitaarkaitseala kehtestamist puudutavate õigusaktide mõttega. Sellel, kas AS Maves töö nr 7003 on vananenud, nagu väidavad kaebajad, ei ole asja lahendamise seisukohast tähtsust. Praegune vaidlus ei puuduta Ülemiste järve sanitaarkaitseala tervikuna, vaid üksnes Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistute osas, mille kohta on koostatud täiendav projekt. Täiendavas projektis on arvestatud muutunud olukorraga ehk detailplaneeringu menetlusega. Kaldajoon põhikaardil ega ka looduses ei ole nende kinnistute juures pärast
4. aastat drastiliselt muutunud – peamised muutused toimusid juba enne sanitaarkaitseala projekti koostamist.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistutel ei ole sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete järgimine objektiivselt takistatud. Sanitaarkaitsealal on keelatud igasugune majandustegevus, v.a veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja

eire (

§ 281

lg-d 1 ja 3).

§ 281

lg 5 kohaselt võivad sanitaarkaitsealal viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse või eelnimetatud tegevustega seotud tööülesandeid. Kuna Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistute sihtotstarve on elamumaa, siis takistavad sellised piirangud kinnistute sihtotstarbelist 17

§ 28lg 52 eesmärk ei välista senise olukorra muutmist.

Tartu maantee juures tekkis vajadus vähendada sanitaarkaitseala kergliiklustee rajamise plaani tõttu. 36. Kinnistu omanik peab arvestama seadusest tulenevate piirangutega oma kinnistu kasutamisel, sealhulgas sellele ehitamisel. Omandiõiguse teostamist saab piirata eelkõige juhul, kui avalikud või kolmandate isikute huvid kaaluvad üles kinnistu omaniku huvid. Naaberkinnistu omaniku huvi vältida tema kinnistult avaneva vaate piiramist ja sellega kaasnevat võimalikku kinnistu väärtuse vähenemist ei kaalu üles teise kinnistu omaniku huvi oma kinnistule ehitada. Küll aga saab kinnistu omaniku huviga põrkuvaks kaalukaks huviks pidada avalikku huvi kaitsta joogivee võtmise kohta veeomaduste halvenemise eest. Selline avalik huvi kaaluks üles kinnistu omaniku huvi, kui sanitaarkaitseala vähendamine tooks kaasa olukorra, kus

§ 28lg-s 1 ja §-s 35 nimetatud eesmärkide täitmine satub ohtu.

1. AS Maves töös nr 17056 leiti, et sanitaarkaitseala vähendamine Leerimäe tee 12 kinnistu (praeguste Leerimäe tee 12 ja 12c kinnistute) juures ei ohusta Ülemiste järve pinnaveehaarde veekvaliteeti, kui Leerimäe tee 12 kinnistu maakasutuse sihtotstarve püsib elamumaana. Ülevaatusel ei tuvastatud alal keskkonnaohtlikke objekte, mis võiksid ohustada Ülemiste järve veehaaret. Sanitaarkaitseala piirimuudatusettepaneku tegemisel on seejuures arvestatud poolelioleva detailplaneeringuga, s.o kinnistule ehitamisega. Keskkonnaamet lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel AS Maves töös nr 17056 esitatud ettepanekust ja järeldustest ega viinud läbi sanitaarkaitsealale võimaliku ehitamise mõjude põhjalikumat analüüsi. Ringkonnakohus märgib, et kaebajad ei ole täpsustanud, milliseid ohtusid elamu ehitamine veehaardele võib kujutada ning mida oleks vastustaja pidanud otsuse tegemisel analüüsima.
2. Kolmandad isikud on esitanud Keskkonnalahendused OÜ koostatud eksperthinnangu, milles uuritakse Ülemiste järve sanitaarkaitseala vähendamisest tulenevat mõju veekvaliteedi seisundile (IV kd, tl 119-124p). Ekspert on hinnanud planeeritava ühepereelamu potentsiaalset keskkonnamõju eeldusel, et toimub kanalisatsiooniavarii, mille tulemusena võib majapidamises tekkinud reovesi kanduda Ülemiste järve vette. Eksperthinnangu kohaselt on sellise juhtumi korral 24 tunni jooksul tekkida võiv reostus umbes 1000 korda väiksem kui iga päev veehaarde sissevoolust tingituna paratamatult järve lisanduv orgaanika ja toitainete hulk, mistõttu on ühepereelamu mõju Ülemiste veekvaliteedile olematu. Seejuures on 24 tundi kestva kanalisatsiooniavarii puhul tegemist üksnes teoreetilise sündmusega, mis ei pruugi kunagi realiseeruda, ning kui see ka peaks juhtuma, siis kaitseb järve olemasolev sanitaarkaitseala. Eksperdi järeldus on usutav ning üksnes asjaolu, et ekspertiisi on tellinud SS ja TT, ei anna põhjust kahelda eksperdi erapooletuses. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid AS Maves ja Keskkonnalahendused OÜ hinnangud konkreetses asukohas sanitaarkaitseala vähendamise mõjude kohta. Samuti tuleb arvestada, et detailplaneeringuga kavandatav ehitusala jääb väljapoole
3. aasta projekti alusel määratud sanitaarkaitseala (V kd, tl 189). Ehitusala jääks sanitaarkaitsealasse vaid kaebajate versiooni puhul. Samas ka juhul, kui lähtuda kaldateeni ulatuvast veepiirist, mille puhul jääks hoonestusala sellest vähemalt 60 m kaugusele, ei näe ringkonnakohus põhjust, miks peaks kavandatava elamu mõju oluliselt erinema eksperthinnangus toodust. Kuna oli ettenähtav, et ühe kinnistu juures sanitaarkaitseala vähendamine järve seisundit sisuliselt ei mõjuta, ei olnud Keskkonnaametil ka kohustust enne otsuse tegemist sellega kaasnevat mõju täiendavalt hinnata. 18

§ 35

). Samuti pole põhjust arvata, et elamu rajamisega kaasneks suurem koormus veepuhastusjaamale. Veehaarde kaitset saab veepiirile lähemal kui 90 m tagada ka üldiste veekaitsenõuete järgimise ja keskkonda mõjutavate tegevuste eelneva kooskõlastuse nõude kaudu.

1. Eelneva põhjal ei ole alust vastustajale ette heita eksimist seaduse kohaldamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna sanitaarkaitseala vähendamine oli lubatav ja põhjendatud, ei oleks alust rahuldada MTÜ Eesti Roheline Liikumine kohustamisnõuet. Ringkonnakohus keeldub seetõttu kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
2. Seoses MTÜ Eesti Roheline Liikumine kartusega, et vaidlustatud otsus tekitab pretsedendi, mille tulemusel võidakse mujalgi asuda taotlema sanitaarkaitseala vähendamist, märgib ringkonnakohus järgmist. Tallinna linna üldplaneeringu järgi (maakasutusplaan: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6597s45141) ümbritsevad Ülemiste järve vahetult peamiselt mets ja looduslikud haljasalad, mida muust asustusest eraldavad suures ulatuses maanteed. Kaebaja ei ole nimetanud järvele lähemal kui 90 m paiknevaid elamumaa sihtotstarbega kinnistuid peale nende, mis on nimetatud AS Maves töö nr 7003 p-s 5.10, kus võiks reaalselt tekkida praegusega sarnane olukord. Ülemiste järve vahetu ümbrus jääb Tallinna linna piiresse ning Tallinna linna üldplaneering ei näe ette elamuarendust järveäärsetele looduslikele aladele. Samuti pole kaebaja täpsustanud, milliste teiste veekogude ääres võidakse hakata

§ 28lg 52 alusel elamualade laiendamiseks ulatuslikult sanitaarkaitseala vähendama.

Praeguses asjas on selgelt tegemist erandliku olukorraga.

1. Kaebajad on halduskohtule ette heitnud ringkonnakohtu 01.02.2018 määrusele tuginemist, milles lahendati esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimust haldusasjas nr 3-
2. Ringkonnakohus möönab, et teises kohtuasjas tehtud määrusest, milles pole kohtuotsusele esitatavatele nõuetele sarnase põhjalikkusega hinnatud praeguses asjas esitatud väiteid ja tõendeid, ei ole põhjust teha kaugeleulatuvaid järeldusi praeguse asja lahenduse suhtes. Samas ei ole sellele ringkonnakohtu määrusele tuginemine viinud halduskohut kokkuvõttes ebaõige otsuse tegemiseni.
3. Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. 19