Obsah (15)

§ 121 § 202 § 65 § 74 § 184 § 64 § 68 § 199 § 76 § 320 § 66 § 56 § 263 § 75 § 69

1-18-7743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7743 (18231501384) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Uuno Siniste Ik: 37107230262, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: süüdistatava sõnade kohaselt XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.07.2018, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 20.07.2018 vahistamismääruse alusel, vahistamise tähtaega pikendatud kuni 28.10.2018. Varasem karistatus: varem korduvalt karistatud: 1. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.12.2017 otsus nr 1-17-11316, millega mõisteti

§ 202

lg 2 p 2 järgi karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o 300.00 eurot,

§ 65

lg 2 alusel liideti rahalisele karistusele Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o vangistus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva, milline karistus jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega määratud tingimustel. Rahaline karistus tasutud 06.10.2018; 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.11.2016 otsus nr 1-16-6594, millega mõisteti

§ 184

lg 1 järgi karistuseks vangistus 2 aastat, § 263 lg 1 p 1 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel ära 1 Kaitsja kandmata karistus vangistus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva, milline karistus jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata, allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile; 3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.04.2013 otsus nr 1-13-1215, millega mõisteti

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud, mis asendati 1210 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, allutamisega üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile;

Harju Maakohtu 21.02.2002 otsus nr 1/1-28/02, millega mõisteti KrK § 1773 järgi karistuseks vangistus 9 aastat 4 kuud;
Tallinna Linnakohtu 13.01.1997 otsus nr 96010006, millega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 2, 3, § 143 lg 2 p 1, 2, § 101 p 1, 3, 7, § 1151, § 186, § 115, § 1243 järgi karistuseks vangistus 15 aastat. Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
Uuno Siniste süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega nr 1-17-11316 mõistetud liitkaristusega, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega nr 1-17-11316 mõistetud liitkaristuse ära kandmata osa, s.o 2 (kaks) aasta 9 (üheksa) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päevase vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, ning Uuno Sinistele mõistetud ja ära kandmisele kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 5 aastat 3 kuud ja 27 päeva ära kandmist arvestada alates Uuno Siniste kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.07.

Uuno Siniste suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.
Uuno Sinistelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel  teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust summas 600 eurot osa tasust, s.o summas 570 (viissada seitsekümmend) eurot;  määratud kaitsjale määruskaebe menetluses makstud tasu summas 120 (sada kakskümmend) eurot  määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu summas 1020 (tuhat kakskümmend) eurot st. kokku menetluskulu 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Uuno Siniste, 1-18-7743, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Uuno Sinistele tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest summas 30 (kolmkümmend) eurot jätta kui menetluskulu, mis tekkis süüdistatavast olenemata põhjustel, riigi kanda. 2
Salvestised: CD-R plaat 16.04.2018 kõnesalvestisega (krim. toimik ümbrikus tl 12) ja DVD plaat 18.07.2018 kõnesalvestisega (krim. toimik ümbrikus tl 29) jätta kui teabekandjad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
SÜÜDISTUSE SISU Kohtule saadetud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Uuno Siniste´t selles, et tema, olles varem toime pannud vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, 16.04.2018 kella 20.00 paiku XXX asuvas ühises üüritavas elukohakorteris viskas oma elukaaslase A A pikali, tiris kannatanut juustest ja lõi talle jalaga kõhu piirkonda. Pärast seda Uuno Siniste sikutas A A püsti ja vedas diivanile, kus ta lõi kannatanut käega vastu näo mõlemat poolt ning lõi talle käega ribidesse. Seejärel lõi Uuno Siniste kannatanut veel kord lahtise käega vastu nägu. Kirjeldatud tegevusega tekitas Uuno Siniste kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: vasaku silma alla verevalumi, paremal põsel marrastused. Samuti süüdistatakse Uuno Siniste´t selles, et tema 18.07.2018 kella 18.30 paiku XXX asuvas ühises üüritavas elukohakorteris kägistas oma elukaaslast A A, tekitades talle sellega füüsilist valu ja hingamisraskusi, seejärel lõi kannatanut 3-4 korda rusikatega vastu keha, selja ja külgede piirkonda. Seejärel kui kannatanu A A tõusis püsti, lõi Uuno Siniste kannatanut kaks korda käega tugevalt kukla- ja kaelapiirkonda. Kirjeldatud tegevusega tekitas Uuno Siniste A A füüsilist valu ja kehavigastusi: parema silma alla hematoomi ja kogu kaela ulatuses, selja keskosas ning selja paremas alaosas punetusjäljed. Sel moel pani Uuno Siniste oma tahtlike tegudega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja helisalvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 16.04.2018 Kohus leiab, et 16.04.2018 kella 20.00 paiku XXX korteris A A valu tekitamine ja tema tervise kahjustamine Uuno Siniste poolt on tõendatud kannatanu A A ja tunnistaja J E ütluste, isiku läbivaatuse protokolli, lähisuhtevägivalla infolehe, asitõendi vaatlusprotokolli ja kõnesalvestisega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A A ütluste kohaselt oli süüdistatav Uuno Siniste tema elukaaslane ja nad elasid üürikorteris XXX. Tegemist oli ühetoalise ja rõduga korteriga. 16.04.2018 pidi õhtul minema 3 metodisti kirikusse piiblikooli ja vaatas telefonist kellaaega, millal ta sinna jõuab. U. Sinistele ei meeldinud, et ta kristlastest inimeste ja keskuse inimestega läbi käib. U. Siniste hakkas teda mõnitama ja neid inimesi maha tegema. Ütles, et tahab siiski minna ja hakkas korterist väljuma, kuid U. Siniste pani ukse kinni, lükkas teda põrandale, kiskus juustest, lõi jalaga ribidesse, näkku, sikutas juustest tirides diivanile, lõi lahtise käega näkku ja kõhtu. Lükkas voodisse, käskis riidest lahti võtta ja magama heita, vastasel juhul saab veel peksa. Peagi tulid külalised, U. Siniste tuttavad M L, keda teadis varasemast ajast ja tema elukaaslane M I. U. Siniste ja M. I läksid kööki jooma, M jäi elutuppa ja palus M, et teda üksi ei jäetaks ja kui ära lähevad, siis võtku teda kaasa. Välja minna ei saanud, sest võti oli U. Siniste käes. Otsis võimalusi helistada ja nägi U. Siniste telefoni. Tal endal oli küll telefon, kuid U. Siniste oli selle tüli ajal puruks visanud. Sai laualt U. Siniste telefoni ja läks rõdule helistama, U. Siniste nägi teda rõdul helistamas, kuid ei tea kas sai aru, et helistab. Tuppa minnes ütles M, et kutsus politsei, kuid M ja M läksid sellest närvi, sest M olevat tagaotsitav ja nad peavad kohe ära minema. Palus M, et nad ei jätaks teda korterisse ja sai koos nendega korterist välja. Õues jooksis maja nurga peale politseid ootama. U. Siniste jäi korterisse, kuid ei tea kui kiiresti ta sealt lahkus. Politsei käis vist korterit vaatamas, tema istus politseiautosse. Kui peksti, siis kõhus oli valu, iga löögiga oli valu. Politsei poolt tuvastati silma all sinikas. Politseis kuulati üle, tehti pilti vigastustest, ütles kus valutab, sel hetkel oli valu tugevam, oli lihtne öelda kust valutab. Kui rõdule läks, siis läks köögi poolt ja uks pandi kinni. Korteri pool on ka uks ja kas M või I tegi ukse lahti kui nägi, et telefon on käes. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt (krim. toimik tl 1, fotod tl 2-6) on koerajuht J E 16.04.2018 kell 23.30 koostatud protokolli kohaselt tuvastatud A A verevalum vasaku silma all ja marrastused paremal põsel. Lähisuhtevägivalla infolehe (krim. toimik tl 7-8) kohaselt on teade lähisuhtevägivalla kohta laekunud 16.04.2018 kell 22.35 ning teate kohaselt on naine rõdul kinni ja mees ei lase tuppa. Vägivalla toimumise kohana on märgitud korter ja vägivallana märgitud füüsiline vägivald. Kannatanuna on märgitud A A, sünniaeg, elukoht XXX. Kannatanu osas on märgitud ka, et kannatanu ei tööta, seisundi kirjeldusena: nähtavalt kaine, tagajärg: tervisekahjustus, ohver on vägivallatsejale elukaaslane ja kannatanu on toimetatud politseiasutusse. Vägivallatseja kohta on infolehele kantud järgmised andmed: Uno Siniste, sünniaeg, elukoht XX, staatusena: ei tööta, seisund: tuvastamata, vägivallatseja on ohvrile elukaaslane, vägivallatseja lahkus. Infolehe kande kohaselt XXX toimus perekonnavägivald. Kannatatud toimetatud jaoskonda ja ülekuulatud. Vägivallatseja oli lahkunud enne politsei saabumist. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud kolme telefonikõnet (krim. toimik tl 9-11, salvestis tl 12), millest esimene on tehtud numbrilt XXX Häirekeskuse numbrile 112 16.04.2018 kell 22:28:51 kestvusega 1 minut ja 24 sekundit. Teine kõne on tehtud Häirekeskuse numbrilt 112 telefoninumbrile XXX 16.04.2018 kell 22:31:25 kestvusega 47 sekundit. Kolmas kõne on tehtud Häirekeskuse numbrilt 112 telefoninumbrile XXX 16.04.2018 kell 22:49:20 kestvusega 36 sekundit. Salvestisi kuulati ka kohtuistungil. Esimesest kõnest nähtub, et naisterahvas helistab Häirekeskusele ja teatab, et XXX korteris mees tuli helistajale kallale ega luba helistajal lahkuda, võttis võtmed ära ja sõbrad joovad, siis on kuulda helistaja karjatust ja taustal meesterahva häält, seejärel teatab helistaja, et talle tuldi kallale, kiirabi ei vaja. Pärast Häirekeskuse töötaja täpsustavaid küsimusi teatab helistaja, et pandi rõdule kinni ja palub tulla kiiresti, seejärel kõne katkeb. Teisest kõnest nähtub, et Häirekeskuse töötaja helistab tagasi numbrile, millelt tuli väljakutse ja kõnele vastab meesterahvas, kes teatab, et tegemist oli arusaamatusega, ei ole midagi hullu ja kõik on korras. Häirekeskuse töötaja täpsustab kõne vastu võtnud isiku andmeid ja kõnele vastaja teatab, et ta on Uuno Siniste. Häirekeskuse töötaja selgitab, et politsei käib kohapeal ja vaatab olukorra üle. Kolmandast kõnest nähtub, et Häirekeskuse töötaja helistab taas tagasi numbrile, millelt tuli väljakutse ja palub et uks lahti tehtaks, kuid kõne vastu võtnud meesterahvas teatab, et kedagi ei ole kodus, et on tehtud vale väljakutse ning ta teatas, et ei ole vaja tulla. 4 Tunnistaja J E ütluste kohaselt töötab ta XXX koerajuhina ja 16.04.2018 oli koos V P . Umbes kella 23 ajal sai väljakutse XXX tänavale, äkki oli XXX, väljakutse oli perekonnatüli. Kuna olid XXX ja teised patrullid olid hõivatud, said väljakutse nemad. Kohapeal ust keegi ei avanud, ei mäleta kas korrapidaja üritas kannatanuga ühendust võtta, kuid kuna sisse ei saanud, siis lahkusid sealt. Mingi aja pärast teatas korrapidaja, et peavad tagasi minema ja üle kontrollima, ehk saab korterisse sisse, sest korrapidaja oli kontrollinud meesterahva tausta ja meesterahvas pidi olema vägivaldne. Kui tagasi läksid, siis sõitmise ajal korrapidaja teatas, et kannatanu ootab maja taga. Kannatanu oligi maja taga ja ootas neid. Kannatanu eesnimi oli A ja kannatanu rääkis, et olid olnud elukaaslasega kodus, elukaaslase juurde tulid sõbrad meesterahvas ja naisterahvas, hakkasid jooma. A vist tahtis lahkuda korterist, aga elukaaslane ei lasknud, võttis talt telefoni ära, tekkis vist rüselus ja siis oli meesterahvas kannatanut löönud. Naisterahval olid värsked vigastused, sinikas oli silma all. Rääkis, et kuidagi võttis meesterahva telefoni ja läks peitu rõdule, täpselt ei mäleta või oli mees ta rõdule kinni pannud. Ütles, et avaldust vist ei taha teha kuna ei kavatse rohkem temaga edasi elada, tahtis lahku minna. Võtsid kannatanu jaoskonda kaasa ja vormistasid jaoskonnas paberid. Millised paberid, ei mäleta, sest ei tegele sellega kogu aeg. Tegid pildid, isiku läbivaatuse, äkki kuulasid ka tunnistajana üle. Kannatanu rääkis, et mees oli teda ka kõhtu löönud, siis vaatasid, et kõhu piirkonnas oli küll punetus, aga rohkem vigastusi ei mäleta. Vigastused olid värsked. A rääkis, et meesterahvas oli lahkunud koos sõpradega. Üleval nad ei käinud, kohtusid kannatanuga maja taga ja sealt läksid otse jaoskonda, meest ei näinud. Naisterahvas käitus üldiselt rahulikult, väga viisakalt. Ei näinud, et oleks olnud alkoholijoobes, ei mäleta kas tegid protokolli, kas puhusid läbi või mitte, kannatanu rääkis selgelt, lõhnasid ei tundnud. Meesterahva kohta ütles, et nad tarbisid alkoholi. Kannatanu oli endale kutsunud järele mingid tuttavad, kelle juurde pidi minema. Tuttavate nimesid ei nimetanud ja neid tuttavaid ei näinud, vormistasid dokumendid ära ja läksid minema, lõpuni vormistasid jaoskonna töötajad. Sel hetkel teadis, kes vigastused tekitas, nüüd nimesid ei mäleta. Sai aru, et vigastused tekitati siis kui külalised olid kohal. Tunnistajana üle kuulatud M I selgitas, et teab nii Uuno Sinistet kui A A, kes elasid koos viimati XXX viiekordses majas. Läks sinna koos elukaaslase M L eelmise aasta aprillis, see võis olla ka 16.04.
Helistati ja kutsuti külla, võtsid kaasa pudeli alkoholi. Korteris oli üks tuba, köök, vannituba. U. Siniste ja A. A käitusid nagu normaalne perekond, oli verbaalne sõnavahetus, mingit vägivalda ei näinud. Sõnavahetuse põhjust ei tea, oli köögis suitsu tegemas. Ainuke asi oli, et üks lõhkus teise telefoni ja teine lõhkus teise telefoni, naersid mõlemad, aga kes lõhkus ja millal lõhkus, ei näinud, võib-olla päev tagasi. Laual nägi lõhutud telefoni. Natuke aega istusid, siis läksid laiali. Kõigepealt läks A , arvab, et värsket õhku hingama, siis nemad ja siis Uuno Siniste. Helistamist Häirekeskusesse või politsei kutsumist ei näinud, läksid ära seetõttu, et oli aeg ära minna. Jättis midagi maha, läks tagasi Uuno Siniste juurde mõned, kõige rohkem kolm tundi hiljem ja sai oma asjad aetud. Siis tuli A , andis fonolukust kella, musutasid, füüsilist vägivalda kindlasti ei olnud. Kui tulid sinna, siis A mingit vigastust ei näinud, võibolla oli hästi meigitud. On praegu kinnipidamisasutuses ja kohtub seal seoses koolis käimisega ka Uuno Sinistega. Ei oska A A iseloomustada, ei ole kuulnud, et Uuno Siniste oleks A A suhtes vägivalda kasutanud. Ainuke tülitsemine oli see. Temal endal ega ka elukaaslasel ei ole A A konflikte olnud. Alkoholi tarvitamine oli köögis, kõik võtsid lonksu. Nendega koos aja veetmine võis olla teine või kolmas kord aasta jooksul. Süüdistatav Uuno Siniste selgitas, tutvus A A
aasta mais, hakkasid koos elama. Pärast A. A vanglast vabanemist asusid 2018 märtsist elama üürikorteris XXX tänaval. Korter oli ühetoaline, lisaks toale köök ja vannituba. Oli ka kaks rõdu, kuhu sai nii köögist kui toast. Töötas sel ajal XXX, enne kinnipidamist mitteametlikult XXX. Märtsi keskpaigas läks A. A tagasi XXX, kuid teda ei võetud vastu ja siis läks ta ühe vabatahtliku juurde elama XXX. 16.04.2018 oli ta jälle ukse taga ja oli jälle ebaadekvaatne, sai aru, et on jälle tarvitanud. Tahtis öömaja saada, et tuleb koju tagasi, kuid tema ütles, et ei taha teda. Kuna oli pime ja autot ka ei olnud, millega tagasi viia, siis jättis enda juurde. Mingi hetk läks sõnavahetuseks, tahtis kedagi kutsuda, millest tekkis käsikähmlus. Tahtis tema telefoni, tema jälle tema oma ja telefonid lendasid üks vastu seina ja teine vastu rõdu. Asi väljus kontrolli alt ja tahtis kedagi endale tunnistajaks kutsuda ning leidis kapist vana telefoni, kuhu sai kaardi sisse panna ja helistas M 5 I . Tahtis, et M I elukaaslane, kes on A. A sõbranna, A. A maha rahustaks. A. A on komme provotseerida ja kui hakkab tema poole minema, siis viskab ennast pikali, kukub karjuma. Eelmine suhe oli tal vägivaldne, sellest on tal instinkt. Tema ei ole A. A löönud. Kui M. I elukaaslasega tuli, siis läks M. I kööki. M. I elukaaslane läks A. A tuppa rääkima. M. I elukaaslane tuli tuhatoosi võtma A. A ja valas klaasi sisse viina, et viia A. A ja mingi hetk oli jälle rahulik. Siis teist korda kui M. I elukaaslane kööki tuli, oli telefon laua pealt ära võetud. Siis kuulsid, et A. A on rõdu peal ja räägib kellagagi. M läks vaatama ja ütles, et räägib telefoniga. Küsis siis missuguse telefoniga, et tal ei ole telefoni, kas oled talle andnud. M ütles, et ei ole andnud ja siis läks rõdule ning mida lähemale jõudis, siis hakkas A. A karjuma ja ta läks minema. Karjus telefoni ja sai aru, et demonstreerib kellelegi midagi. Et kodust minema saaks, siis hakkab lavastama, et kodus on tülid, siis on põhjus teistele rääkida. Alguses ei saanud aru kellele helistas, siis helistati Häirekeskusest ja küsiti, vastas, et ei ole kuhugi helistanud, on valeühendus ja mingit vägivalda ei olnud. A. A seisis sel ajal tema kõrval. Öeldi, et tullakse kontrollima ja vastas, et saatke. Ütles seejärel kõigile, et nüüd panema asjad kokku ja kõik minema, ei ole pahandusi vaja kuna oli kriminaalhooldusel. Kuna oli köögis ja pani asju kraanikaussi, siis ei tea kes esimesena väljus. Kui takso peale istus, ei olnud õues kedagi. Sõitis Kadriorgu, närv oli püsti ja oli juba normaalses alkoholijoobes, võttis takso et koju tagasi sõita, see oli kõik tunni aja jooksul. Kui taksos oli, helistas Häirekeskus ja ütles, et politsei on ukse taga, et teeks ukse lahti. Selgitas, et ei ole kodus. Füüsilist vägivalda oli vaid nii palju kui lükkas ainult, enne M. I tulekut kui jälle sinna pikali viskas, siis tõstis ta üles ja lükkas voodi peale, ütles, et kerigu magama, enne kui end välja ei maga, narkojoove peast ära ei lähe. Lükkas ainult, võis ennast ära lüüa. Kella 6-7 ajal tuli A. A tagasi, ei tahtnud teda sisse lasta, sest teadis, et peab olema ravil. M. I oli jätnud jope või koti sinna, siis tuli koju, M. I ootas teda ja läksid tuppa ning arutasid omavahel, et mis möllu naine teeb. A. A andis alt kella kuna võtmeid tal ei olnud ja küsis kas koju ei lasegi. Vastas, et miks ei lase ja vajutas nuppu, et alt uksed lahti lähevad. Järgmine päev leppisid kokku, et leiab auto ja viib A. A ravile tagasi. Viis ta enne kriminaalhoolduses märkimist XXX, selle K juurde. Kui koju tagasi jõudis, oli A. A juba kodus ja magas. A. A ei avaldanud soovi lahku minna. Kohus, hinnanud ülalmärgitud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava ja tunnistaja M I ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava ja tunnistaja M. I ütlused ei riimu olulistes asjaoludes omavahel ning on vastuolus teiste asjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et U. Siniste ütluste kohaselt pidi A. A viibima XXX, kuid samas väitis, et A. A ei võetud sinna tagasi. A. A ütluste kohaselt pidi ta MTÜs L K olema vaid elektroonilise valve ajal, mis oli kestusega 3 kuud. Samasugused tingimused ilmnevad ka kohtule esitatud Harju Maakohtu 31.08.2017 määrusest kriminaalasjas nr 1-16-6594, mis jõustus 18.09.2017 ja millega A. A vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et A. A oleks kuni 08.06.2018 kestnud katseaja vältel rikkunud kontrollnõudeid või kohustusi, mis oleks tinginud kandmata karistuse täitmisele pööramise. Seega pärast 3-kuulist kohustuslikku viibimist MTÜs L K sai ta olla seal vaid vabatahtlikult ja kui ta soovis viibida MTÜ L K seotud vabatahtliku juures, ei olnud ta selleks kohustatud. Seega ei ole U. Siniste väited kohtule esitatud määruse ja A. A ütlustega riimuvad. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et U. Siniste ütluste kohaselt ei tahtnud ta, et A. A tema juurde tagasi tuleb, kuid nõustus teda siiski vastu võtma, kuna oli pime ja autot ei olnud ka kuskilt võtta, et A. A tagasi viia. Samas läheb aprillikuu keskel pimedaks alles õhtul kella 21 ajal, mistõttu ei saanud kuidagi nii pime olla, et selline pimedus takistaks tagasiminekut. Seejuures põhjendas U. Siniste A. A helistamist ja telefonikõne ajal karjatamist sellega, et A. A oli kombeks selliselt käituda kui oli vaja kellelegi demonstreerida ja lavastada, et kodus on tülid ja et sellisel viisil kodust minema saaks. Kohus leiab, et A. A ei oleks olnud vaja kellelegi midagi demonstreerida, et kodust minema saada, sest A. A ütlustest tulenevalt tahtiski ta juba enne külaliste tulekut minema saada, kuid teda ei lastud. Selline asjaolu näitab üheselt seda, et U. Siniste väide, et ta ei tahtnud, et A. A sinna korterisse tuleb ja jääb, ei vasta tõele ja U. Siniste sundis A. A sinna korterisse jääma. Puutuvalt A. A tuvastatud tervisekahjustustesse on U. Siniste väitnud, et A. A ta mingeid tervisekahjustusi ei näinud ja sama väitis ka M. I. Samas on A. A selgitustest tulenevalt tervisekahjustused tekitanud talle just 6 U. Siniste ja seda enne M. I ja M. L korterisse tulekut. Seejuures on A. A kriminaalmenetluse käigus 16.04.2018 kella 23.30 ajal tervisekahjustuste olemasolu fikseeritud ning tervisekahjustused näo piirkonnas ka fotografeeritud. Fikseeritud tervisekahjustused on silmnähtavad ja ei saanud jääda märkamata ei U. Sinistele ega M. I. Seejuures on M. I väitnud, et võib-olla ei olnud tervisekahjustused näos nähtavad seetõttu, et A. A võis olla hästi meigitud. Kohus leiab, et nii U. Siniste kui ka M. I on selle asjaolu kohta andnud teadvalt valeütlusi, vähendamaks U. Siniste süüd. Kogutud tõenditest nähtuvalt tulid pärast vägivalla kasutamist M. I ja M. L XXX korterisse ning M. L puudunuks igasugune vajadus A. A lohutada kui vägivalda ei oleks olnud. Seejuures ei pea kohus eluliselt usutavaks, et külaliste kohaletulekuks oleks A. A asunud ennast vigastuste varjamiseks meikima ja seejärel Häirekeskusesse helistamise järgselt ja politseid oodates oleks endalt maja nurga taga hakanud meiki maha pesema. Kohtu arvates puudusid A. A selleks maja taga oodates võimalused. Lisaks sellele, saades Häirekeskuse kõnest teada, et A. A oli helistanud ja politsei kutsunud, hakkas U. Sinistel äkitselt kiire korterist lahkumisega ning teda ei huvitanud, mis teistest saab, vaid kutsus väidetavalt takso ning sõitis minema, tundmata huvi ka A. A asukoha vastu, rääkimata siis külalistest. Sellise käitumisega tekkis olukord, kus A. A avanes võimalus korterist välja pääsemiseks ja U. Siniste eest varjumiseks, sest U. Siniste püüdis varjuda politsei eest. Seejuures põhjendas U. Siniste korterist lahkumist sellega, et tal oli katseaeg ja ta ei tahtnud endale mingeid jamasid. Kohus leiab, et juhul, kui U. Siniste ei oleks vägivalda kasutanud ja A. A nähtavaid tervisekahjustusi tekitanud, puudunuks tal ka vajadus sündmuskohalt lahkumiseks ning kui ta ei oleks tervisekahjustusi A. A tekitanud, siis näinuks kohale tulevad politseiametnikud, et tegemist oligi vale väljakutsega. Ometigi pidas ta vajalikuks sündmuskohalt lahkuda, s.t tema objektiivne käitumine näitas seda, et ta peab lahkuma enne politsei tulekut, näitamaks, et väljakutse kohaks olevas korteris kedagi ei ole ja väljakutse sisuks olevat sündmust ei ole toimunud. Selline käitumine lükkab ümber ka U. Siniste ütlused varasema käitumise kohta, mille kohaselt oli A. A taas joobes ja ta tahtis, et A. A magama heidaks ja ennast hommikuks välja magaks, et ta siis ära viia. Ometigi tunni aja möödudes väljakutsest viidi läbi A. A läbivaatus ning tunnistaja J. E ütluste kohaselt oli A. A hoopis kaine, millised andmed on kantud ka Lähisuhtevägivalla infolehele. Seega mingit joovet A. A ei tuvastatud, millega on U. Siniste väited A. A esinenud joobe kohta ümber lükatud. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi leiab kohus, et süüdistatava Uuno Siniste ja tunnistaja M I ütlused on usaldusväärsed vaid nende asjaolude kohta, mis puudutavad seda, et M I koos M L tuli Uuno Siniste ja A A juurde XXX korterisse ja et nad lahkusid sealt enam-vähem üheaegselt. Muus osas tuleb süüdistatava Uuno Siniste ja tunnistaja M I ütlused kui teiste tõenditega vastuolus olevad ja ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja jätta. Uuno Siniste on A. A suhtes vägivalla kasutamist eitanud, mööndes, et ta vaid lükkas A. A ja A. A võis ennast millegi vastu ära lüüa. Samas on A. A tema suhtes kasutatud vägivalda üksikasjalikult kirjeldanud, samuti seda, millega ja kuhu U. Siniste teda lõi. Isiku läbivaatuse protokollis on nähtavad tervisekahjustused fotografeeritud ja fikseeritud ning tunnistaja J. Eesalu ütlustest tuleneb üheselt, et A. A sõnade kohaselt oli teda ka kõhtu löödud ning selle väite kontrollimiseks vaadati ka A. A kõhtu, kus oli näha punetus. Seega on tervisekahjustuste olemasolu üheselt teiste tõenditega tuvastatud ja nende tervisekahjustuste lokalisatsioon riimub A. A ütlustega. Arvestades A. A ütlusi sündmuste järjekorra kohta, samuti Häirekeskusesse helistamist ning väljakutsele saabunud politseiametniku ütlusi A. A kokkusaamise asjaolude ja koha kohta saab tulla järeldusele, et need tõendid on omavahel igasuguste vastuoludeta riimuvad, mistõttu tuleb need lugeda usaldusväärseteks ja puudub igasugune alus asuda seisukohale, et A. A tervisekahjustused oleks võinud tekkida ajal, mil A. A ootas maja nurga taga politseid. Sellisel juhul puudunuks vajadus Häirekeskusesse helistada ja politseid oodata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Uuno Siniste on kasutanud A A suhtes füüsilist vägivalda A. A kirjeldatud viisil ja kohas ning tekitanud tervisekahjustusena vasaku silma alla verevalumi ning marrastused paremal põsel. Süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on valu põhjustanud kehaline 7 väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb

§ 121

lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt oli peksmisest kõhus valu ja valu oli iga löögiga. Lisaks sellele tuvastati kannatanul väliselt nähtavad tervisekahjustused: verelavalum silma all ja marrastused põsel, mis on lisaks kannatanu enda ütlustele tõendatud ka dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja J. E ütlustega. Seetõttu puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustuse, s.o verevalumi silma all ja marrastused põsel. Järgmisena peab kohus hindama Uuno Siniste tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kannatanu ütlustest tulenevatest kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa kehasse ja näkku ning sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine ja sellega valu põhjustamine ning selle vägivalla eesmärgiks oli kannatanu tahte enda tahtele allutamine ning süüdistatav selle eesmärgi ka saavutas. Seega oli vägivald, s.o nii valu põhjustamine kui ka tervise kahjustamine süüdistatava vahendiks kannatanu tahte allutamisel. Seejuures ähvardas kannatanu ütluste kohaselt süüdistatav teda ka sellega, et kui ta ei kuuletu, siis saab kannatanu veel peksa. Eeltoodust tingituna on kohtul alust väita, et tegemist on eesmärgipärase, s.o kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalasja materjalidest, s.h nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistaja M. I ütlustest, samuti Lähisuhtevägivalla aktist saab järeldada, et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased, mis on hinnatav lähisuhtena. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava Uuno Siniste käitumine 16.04.2018 episoodis on kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteona, s.o kehalise väärkohtlemisena, ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisena, mis on toime pandud lähisuhtes. Episood 18.07.2018 Kohus leiab, et 18.07.2018 kella 18.30 paiku XXX korteris A A valu tekitamine ja tema tervise kahjustamine Uuno Siniste poolt on tõendatud kannatanu A A ja tunnistaja K-E J ütluste, isiku läbivaatuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja kõnesalvestisega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A A kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt oli ta 18.07.2018 XXX. Kuivõrd eelmise kriminaalasja menetlemise ja politseis käimisega olid neil Uuno Sinistega pinged ja mõtles kogu aeg sellele, et tuleb jälle löömine, otsustas ära kasutada võimaluse, et Uuno Siniste läks kodust ära ning kutsus endale takso, et kodust lahkuda ja Uuno Siniste juurest ära minna. Oli esikus ja jalatsid jalas kui Uuno Siniste koju tuli. Uuno Siniste küsimusele kuhu ta läheb, vastas, et sõbranna juurde. Uuno Siniste oli üllatunud, kuid vist andis isegi natuke raha ja ta läks taksosse. Ei jõudnud veel taksojuhile öelda kuhu sõita kui U. Siniste avas takso ukse ja kutsus teda tuppa põhjendusega, et tahab midagi näidata. Kuna U. Siniste oli rahulik, siis läkski tuppa tagasi, sest U. Siniste tema põgenemise plaanist ei teadnud ja karta ei osanud midagi. 8 Korteris pani U. Siniste ukse lukku ja võttis temalt ära koti ja telefoni, tõukas vastu kapiust, läks elutuppa ja küsis telefoni pin-koodi. Ilmselt tahtis teada, kellele ta helistas ja kuhu plaanis minna. Kui vastas eitavalt, lõi U. Siniste teda kõhtu või ribidesse. Kukkus sellest maha, U. Siniste peksis teda jalgadega. Hoidis käsi pea kohal, et ei saaks lööke näkku. Jäi esikusse ja nägi, et esikus on seinal lisavõti, kuigi U. Siniste keeras oma võtmega ukse lukku. U. Siniste ka kägistas teda, ei saanud hingata ning üritas seda ka öelda, kuid selleks õhku ei jätkunud. Löömisest oli seljas väga kõva valu, ribidesse jäi valu esimesest korrast, seal oli ka valu tunda. Mäletab, et rusikaga ta näkku ei löönud, tõukas ja kukkus vastu uksepiita. Rusikaga näkku löömist ei mäleta, mingeid hetki ei mäleta üldse. Mingi hetk rahunes U. Siniste maha, võttis jälle tema telefoni, jäi esikusse nutma. Võttis seinalt võtme ja tegi välisukse lahti ning jooksis korterist minema. Maja ees nägi ühte meest kassiga ja küsis telefoni. Sai mehelt telefoni ja helistas politseisse. Kuna mees oli oma kassiga endiselt väljas, siis tundis end turvaliselt ja jäi maja ette politseid ootama. Üks politseinikest tuli tema juurde, teine läks korterisse. Politsei soovitas minna EMOsse, sest ta lonkas tugevalt, kuigi ei mäleta, et oleks jalga vigastanud. EMOs rääkis mis valutab, pindmised marrastused silma all ja kehal punetused, ütlesid, et midagi eluohtlikku ei ole, kägistamise jäljed ja selja peal vigastused, paranevad ära ja kui paari päeva pärast on halb, siis läheks tagasi. 18.07.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt on kell 19.52 A A tuvastatud (krim. toimik tl 14, fotod tl 15-26) parema silma all hematoom, kogu kaela ulatuses punetusjäljed, selja keskosas punetusjäljed, selja paremas alaosas punetusjäljed. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud telefonikõnet (krim. toimik tl 27-28, salvestis tl 29), mis on tehtud telefoninumbrilt XXX Häirekeskuse numbrile 18.07.2018 kell 18:34:06 kestvusega 1 minut ja 7 sekundit. Salvestist kuulati ka kohtuistungil. Kõnest nähtub, et naisterahvas helistab Häirekeskusesse ja küsib, kas saab tulla XXX. Väljakutse vajadust põhjendab helistaja sellega, et elukaaslane tuli kallale, elukaaslane on narkojoobes ja alkoholijoobes ning on hetkel korteris. Helistaja sõnade kohaselt sai ta põgenema, on väljas, kuid asjad on sees, temalt võeti ära telefon ja võtmed. Helistaja teatab, et ta on A A ja meesterahvas on Uuno Siniste. Häirekeskusest antakse korraldus oodata politseid maja ees. Helistaja kinnitab, et on maja ees, palub kiirustada, sest isik võib lihtsalt ära minna. Tunnistaja K-E J ütluste kohaselt töötas ta 18.07.2018 XXX koos patrullpolitseiniku E P. Õhtul oli kui ei eksi XXX üks lähisuhte vägivalla kutse. See oli enne seitset, kuskil 18.

Juhtimiskeskuse andmetel oli kutse sisuks see, et narkojoobes elukaaslane tungis elukaaslasele kallale ja elukaaslane ootab maja ees. Kohale jõudes nägid teatajat maja ees seismas. Teataja oli naisterahvas, nimi oli vist A. Rääkis, et elukaaslane on vägivaldne, elasid korteris nr XX ja elukaaslase nimi on Uuno. Elukaaslane olevat löönud ja enne seda tahtis naisterahvas korterist ära minna, aga Uuno ei lasknud, tõmbas korterisse tagasi ja võttis ära telefoni, võtmed. Naisterahvaga rääkides nägid tal parema silma all hematoomi, kaela peal oli ka mingisugune marrastus. Otsustasid korteri ukse taha minna meesterahva juttu kuulama, kuid esialgu sisse ei lastud. Lõpuks tehti uks lahti ja meesterahvas oli silmnähtavalt närviline ja agressiivselt meelestatud. Naisterahva jätsid esialgu koridori ja läksid küsima kas meesterahvas oskab öelda miks nad seal on. Meesterahvas ütles, et ei tea, samuti ei tea naisterahva vigastustest, et tema ei ole naist puutunud. Otsustasid mehe toimetada Ida-Harju politseijaoskonda, vastu ei hakanud, aga kui koridori jõudsid ja ta naisterahvast nägi, siis hakkasid nad seal omavahel karjuma. Kuna olid paarimehega meesterahvad, ei saanud nad naisterahva vigastusi kehal vaadata ja kutsusid teise patrulli appi, et mõlemad eraldi jaoskonda toimetada. Kuna tööpäev hakkas lõppema ja teine patrull oli nõus üle võtma, siis edasistest toimingutest ei tea. Tervisekahjustuste osas rääkis naisterahvas, et elukaaslane on need tekitanud, ei mäleta kas rüseluse käigus või enne seda kui ta tahtis üldse kodust ära minna. Mäletab, et karjusid üksteise peale, pigem ebatsensuursete väljenditega. Kui naisterahvas oli seal, siis meesterahvas ägestus. Ründamist ei mäleta, tema arust oli ainult sõnelus. Sõnelus oli koridoris, naisterahva jätsid koridori ja korterisse ta sisse ei tulnud. Naisterahva jutu järgi võeti temalt kõik asjad ära ja ta olevat naabri või suvalise käest tänaval küsinud telefoni, et politseisse helistada. 9 Süüdistatava Uuno Siniste ütluste kohaselt oli tal 18.07.2018 vaba päev ja läks ühe inimesega kokku saama lõuna ajal. Tagasi tulles oli uks lukus. Tavaliselt on uks lahti. Andis kella ja uks avati alles paari minuti pärast, käekott oli riiulil, jalanõud jalas ja oli ära minemas. Küsis kuhu ta läheb ja vastas, et sõbranna juurde riideid vaatama, et esmaspäeval Omnivasse töövestlusele minna. Küsis millega ta läheb ja vastas, et taksoga ja sõbranna maksab arve kinni. Andis talle raha, et miks peaks sõbranna kinni maksma. See võis olla kella 4-5 ajal. Läks tuppa, tegi suitsu ja siis tahtis minna WCsse kui märkas, et esiku kapi peal on pudel. Tegi lahti ja sai aru, et see on GHB. Läks uksest välja, et ehk ei ole takso veel tulnud ja kutsub tagasi. Takso veel seisis ja tegi takso ukse lahti ning ütles, et A, tule koju, näitan sulle midagi. Ta otsis kotist midagi ja vaevalt, et ta oleks koju tulnud kui oleks märganud, et seda kotis ei ole, mille maha unustas. Lasid taksol oodata, et takso ära ei sõidaks. A. A läks ees, tema läks järgi ja lükkas ukse kinni ning kuna on snepperlukk, siis läks see kinni automaatselt. Näitas mis asi see kapi peal on. A. A ütles, et see ei ole tema oma. Ütles selle peale, et keegi siin ei käi, tema ei tarvita, A. A väidab ka, et ei tarvita, kes selle sinna siis pani, A. A oli ju kodus. Tekkis sõnavahetus, sest võttis A. A tagasi tingimusel, et ei näeks enam ühtegi asja, ei narkootikume ega narkouimas inimest. Ütles, et võta see pudel ja pane oma asjad kokku ning lase siit jalga. A. A ütles, et mingisuguseid asju ei võta, läheb minema küll, pärast on aega võtta küll. Lükkas A. A, mille peale A. A kukkus. Oli ukse ees ja lükkas A. A uksest eemale. Ei pannud tähele kas kukkus. Siis küsis A. A telefoni, et näha, kellele viimasena helistas, või kes selle GHB pudeli tõi. Oli juba häälestatud, et peab seda saama, kuid antud hetkel oleks pidanud käituma teisiti. Lükkas esikus, päris tugevalt, läks vastu kappi. Küsis telefoni luku koodi, viimased paar kõne oleks koheselt selguse loonud. A. A koodi ei andnud, tahtis telefoni. Ütles, et enne telefoni ei saa kui annab koodi. Jättis telefoni lauale, A. A läks kööki ja tahtis võtta telefoni ning ära minna, tema ei lasknud. Oli sõnavahetus, et A. A ei võta midagi, ei lähe kuskile, nõudis oma õigusi. Ütles, et ei lähe enne kui võtad oma asjad, tekkis rabelemine ja võttis A. A kaelast kinni, aga ei tahtnud talle füüsilist valu. Võttis kergelt kaelast kinni, rünne oli A. A poolt. A. A lõi ta käe lahti ja ta oli kohustatud teise käega kinni võtma ja kui A. A sai aru, et ei ole mõtet rünnata, siis ütles, et läheb vannituppa. Tema istus tuppa ja suitsetas, A. A tuli välja ja ütles A. A, et ta minema läheks ning kui üle toa liikus, siis A. A jooksis korterist välja ning ta keeras ukse lukku. Istus rõdul ja poole tunni jooksul koputati uksele, kuid ei teinud sellest välja, arvas, et mingi provokatsioon käib. Kui lõhkuma hakati, siis tegi ukse lahti ja politsei tuli sisse. Politsei ütles, et neid on välja kutsutud, et olete elukaaslast peksnud. Ütles, et tüli oli, aga peksnud ei ole. Siis öeldi, et kannatanu räägib, et olete löönud ja siis vaadati kannatanu poole ja sai aru, et A. A on koridoris nurga taga. Siis öeldi, et löönud ei ole, aga oli tüli, et A oli peaga näidanud, et ei ole teda löönud. A olid kaelal marrastused, ei pööranud tähelepanu kas silma all oli midagi. Marrastused tekivad sellest, et võttis kinni, tal on selline nahk, et kui võtad kinni, siis kohe jääb plekk, läheb kohe siniseks, verega seotud. Kägistanud ei ole, kehasse, selja ja külje piirkonda löönud ei ole. Kui temasugune meesterahvas ühe korra tugevalt vastu kaela lööks, see on võimatu. Lisaks eeltoodud tõenditele peab kohus vajalikuks peatuda kannatanu A. A ütlustel, mis puudutavad sündmusi pärast Uuno Sinistele inkrimineeritud kuritegude toimepanemist. A A ütluste kohaselt oli U. Siniste ema väga pahane oma poja peale kui oli näinud sinikat tema silma all ja hurjutas, et kui ta veel A. A kallale läheb, siis ta enam korteriüüri ei maksa ja U. Siniste peab käituma korralikult. Uuno Siniste käitumine muutus, ta kahetses oma tegu ja asus ka tööle. Mõni aeg pärast sündmust (16.04.2018) käisid juunikuus politseis. U. Sinistega võeti ühendust ja anti mõista, et ta peab selle eest karistust kandma. U. Siniste palus, et ta läheks Pinna tänava politseijaoskonda ja annaks avalduse, et seda aprillikuu sündmust menetlema ei hakataks. Kuna nad elasid ikkagi koos, siis nad ei hakkaks seda menetlema ja ta läks sellega kaasa. Kuna tal ei olnud mingit varianti ja kuskil ei olnud elada, siis läks politseisse koos U. Sinistega, sest U. Siniste ei lasknud tal kuskil üksi käia. U. Siniste tuli politseisse kaasa ja ütles ette, mida rääkima peab. Rääkisid koos uurijale, et ei soovi, et selle asjaga tegeletaks, U. Siniste oli kogu aeg kõrval ja ise rääkis. Kuna U. Siniste oli rahulikum, siis arvaski, et nii ongi õige ja enam sellist asja ei juhtu ja see jääbki viimaseks. Pärast viimast sündmust (18.07.2018) paari nädala pärast augustikuu alguses saatis U. Siniste kirja oma emale ja ema helistas temale. Sai U. Siniste ema käest kirja, milles oli avaldus, mille peaks sõna-sõnalt oma käega ümber kirjutama ja 10 prokurörile edastama. Sisu oli selles, et peaks nagu tunnistama, et tegi ise kõik need vigastused, U. Siniste ei ole talle kallale tunginud ning veenis teda selles, et siis saavad nad jälle koos olla. Kirjas oli ka, et kahetseb seda. Käis prokuröri juures, selgitas sündmusi ja juhuslikult tuli välja, et nad suhtlevad ja et U. Siniste saatis talle kirja. Edastas kirja prokurörile, ei teadnud kuidas sellesse kirja suhtuda. Pärast seda on U. Siniste mõned korrad helistanud, kuid need kõned ei olnud ilusad. Kõne alguses ütles, et igatseb, kuid mingil hetkel ütles, et ta tuleb välja ja lööb maha, tulevad külalised, et peaks kedagi ootama ja kui ta välja saab, siis jääb see A. A viimaseks päevaks. Pärast seda blokeeris numbri ära, hiljem kasutas ainult internetti. Kolis Eestist ära, et ei peaks kokku puutuma ei U. Siniste ega tema sõpradega. Kohtule esitati kohtulikul uurimisel käsikirjaline kiri kahel lehel, mis on tekstiga täidetud kahelt poolt, samuti ümbrik (krim. toimik tl 75-76). Ümbrikule on käsikirjaliselt märgitud saajana A A ja tema elukohaks XXX, mis on U. Siniste ema elukoht. Ümbriku tagaküljele on kirjutatud Uuno Siniste, Rahumäe tee 6/1 11316, Tallinn, mis on Põhja prefektuuri arestimaja selleaegne aadress. Ümbrik kannab templit kuupäevaga 06.08.
Kiri algab igatsusväljendusega ja sellele järgnevalt on kirja kirjutaja märkinud, et kirub ennast maa põhja, et nii juhtus ning avaldab teadmist, et ka kirja saaja armastab teda. Kui ainsaks tingimuseks kokku saada oleks see, kui kirja saaja kirjutaks avalduse ja viiks prokuröri kätte, samamoodi nagu nad tookord viisid. Avaldus peab aga täpselt selline olema ja ei tohi kõhelda, siis nad lõpetavad krim. asja ja kahe kuu jooksul lastakse välja ehk kohe kui on prokuratuur lõpetanud. Ainus et siis kannatab kirja saaja, sest teda karistatakse valeütluste andmise eest, aga nad ei pane teda vangi, saab maksimum tingimised, aga vähemalt on nad koos ja vabaduses. Kirja saatja hoiatab kirja saajat, et kirja saajat võidakse hakata manipuleerima, et võib kinni minna valeütluste andmise eest ja et ei annaks avaldust, et andsid valeütlusi ja on mõjutatud. Aga kirja saaja peab olema nagu kivi ja raiuma ainult ühte, et andis valeütlused elukaaslase vastu ja keegi pole sundinud meelt muutma ja soovib, et abikaasa koju tuleks. Avaldus tuleb kindlasti viia prokuröri Kaidi Kahu kätte ja tema otsustab, kas laseb kirja kirjutaja kohe välja või võtab aega natukene. Kirja saaja saab prokurörilt teada mis saab ja kirja kirjutaja helistab kirja saajale esmaspäeval. Kui kirja saaja toimib nii nagu kirjutas, siis läheb kõik hästi ja varsti on nad koos. Teisel kirja lehel on prokurörile Kaidi Kahu adresseeritud avalduse näidis, mis on pealkirjastatud puhtsüdamliku ülestunnistusena. Järgneb tekst, millise sisuga avalduse peaks kirja saaja prokurörile esitama „Mina A A soovin üles tunnistada, et olen andnud valed ütlused oma elukaaslase Uuno Siniste isikukood, 37107230262 vastu. Esimest korda
aprillil 2018a, et Uuno Siniste on mulle kallale tulnud, kuid tõsi on see, et teiste mõjutusel ja viha hoos olen seda teinud. Tõsi on see, et Uuno Siniste pole mind puutunud, ega mind löönud! Samas 18.07.2018a juhtus sama et olin Uuno Siniste peale tige ja armukadedusehoos kutsusin põhjuseta politsei taas talle kuigi Uuno Siniste ei puutunud ega löönud mind kordagi! Vaid olin sõbrannaga eelnevalt kakelnud, armukadedusest elukaaslase Uuno Siniste suhtes. Elukaaslane mind ei löönud! Siiralt kahetsen oma tegu ja mitte karistada alusetult Uuno Sinistet. Lugupidamisega A“. Avalduse näidisele järgnevalt on kirja kirjutaja pöördele lisanud, et täpselt selline avaldus tuleb kirjutada ja jääda selle ütluse juurde ja siis läheb kõik hästi ja kirja kirjutaja saab välja tagasi. Rohkem ütlusi muuta ei tohi, sellega on kiire enne kui jõustub otsus kirja kirjutajat edasi kinni hoida. Prokuröri aadressi peab kirja saaja vaatama netist, seal on üleval, peaks olema L uus kohtumaja. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Uuno Siniste, et ta on sellise kirja A. A saatnud. Kirja sisust teeb kohus järelduse, et süüdistatav kallutas kannatanut oma varasemaid ütlusi muutma ning prokuratuuris teatama, et tegelikkuses ei ole U. Siniste kummalgi korral A. A suhtes vägivalda tarvitanud. Seejuures on U. Siniste pärast kirja saatmist ka telefoni teel A. Aga korduvalt ühendust võtnud ja kõnede alguses avaldanud, et igatseb A. A ja seejärel ähvardanud kättemaksuga, lubades ise A. A maha lüüa või siis saata oma sõbrad seda tegema. Sellised A. A ütlused ja kohtule esitatud kirja sisu lükkavad üheselt ümber kaitsja ja süüdistatava taotletud tunnistajate ütluste sisu selle kohta, et A. A on provotseerija ja manipuleerija. Juba ainuüksi kohtule esitatud kiri näitab seda, et tegelik manipuleerija on Uuno Siniste, kes meelitades ja ähvardades on püüdnud saavutada seda, et kannatanu oma ütlusi muudaks. Seejuures nähtub kirjast U. Siniste lohutus, et A. A küll karistatakse valeütluste andmise eest, kuid A. A midagi ei juhtu ja ta saab tingimisi. Selline lubamine näitab aga seda, et kirjas avaldatud armastus ja 11 igatsus on kirjutatud vaid selleks, et A. A mõjutada ja selle mõjutamise tulemusena kallutada A. A toime panema kuritegu, et ise pääseda vabadusse ja vältida vastutust toime pandud kuritegude eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et U. Siniste ei ole isikuks, kes saaks otsustada millise karistuse A. A kuriteo toimepanemise eest saaks, veel vähem saaks ta tagada seda, et A. A mõistetav karistus jäetakse tingimisi kohaldamata. Uuno Siniste oli üheselt teadlik sellest, et A. A vabastati Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt Harju Maakohtu 31.08.2017 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.06.2018 ning allutati käitumiskontrollile. Seega oli ta teadlik ka sellest, et juhul, kui A. A paneb katseajal toime uue kuriteo, pööratakse ära kandmata karistus täitmisele ja katseajal uue kuriteo toimepanemise eest mõistetavat liitkaristust ei saa tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd

§ 76lg 8 sätted sellise võimaluse välistavad.

Rahalist karistust aga A. A legaalse sissetuleku puudumisel kohaldada ei oleks aga võimalik, sest selline karistus ei oleks täidetav. Kui aga A. A oleks pöördunud prokuratuuri sooviga muuta oma ütlusi, ja ta oleks andnud varasemate ütlustega diametraalselt vastupidiseid ütlusi, oleks ta 16.04.2018 episoodi kohta kohtueelsel menetlusel andnud teadvalt valeütlusi ja toime pannud

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo, mille eest karistatakse kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Süüdistatavat süüstavad ütlused 16.04.2018 episoodi kohta olid antud aga Harju Maakohtu 31.08.2017 määrusega kuni 08.06.2018 kohaldatud katseajal. Seega olnuks Uuno Siniste vabanenud süüdistusest ja vangistusest vaid juhul, kui A. A katseajal toime pandava uue kuriteo toimepanemise tõttu oma vabadusest ilma jääb ja uue otsusega mõistetavat liitkaristust kandma läheb. Seega olid A. A saadetud kirjas olnud armastusavaldused ja antud lubadused vaid selleks, et kallutada A. A uut kuritegu toime panema ja A. A vabaduse arvelt saavutada enda vabadust. Selline asjaolu aga lükkab kohtu arvates täielikult ümber süüdistatava kohtuistungil esitatud avaldused suurest armastusest A. A vastu ja tal oli A. A ja sellest, mis A. A pärast tema vabanemist saab samuti ükskõik. A. A ütlused Uuno Siniste käitumise kohta pärast U. Siniste poolt kuritegude toimepanemist ja kannatanu mõjutamise kohta koosmõjus kohtule esitatud kirja sisuga riimuvad kannatanu muude ütluste loogikaga, süvendades kohtu veendumust A. A ütluste usaldusväärsuses ja kinnitab kohtu veendumust süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusest. Seejuures saab nii kannatanu ja ka süüdistatava ütlustest järeldada, et kui A. A elas algselt XXX, siis U. Sinistega koos elama hakates asusid nad esialgselt elama U. Siniste ema juurde ja seejärel üürisid korteri XXX tänavale, mille üüriraha maksis U. Siniste ema. Seejuures tuleneb A. A ütlustest, et ta tööl ei käinud ja sissetulekut tal ei olnud, mistõttu oli ta majanduslikult sõltuv nii U. Sinistest kui ka U. Siniste emast ning see elukoht oli tal ainus peavari ja tal poleks kuhugi minna olnud. Seetõttu on ka mõistetav, miks kannatanu esimese episoodi osas oli U. Siniste õhutusel nõus minema uurija juurde paluma, et menetlus lõpetataks. Kohus hinnanud, kohtule esitatud ja kohtus kontrollitud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega olulises osas ja kattuvad kannatanu ütlustega vaid ebaoluliste asjaolude osas. Kannatanu A. A on oma ütlustes andnud selgitusi temale tervisekahjustuste ja valu põhjustamise asjaolude ja tekkemehhanismi kohta ning selle kohta, mis toimus pärast XXX korterist väljumist. A. A on selgitanud, kuhu teda löödi, selgitades seda, et esmalt tõukas U. Siniste teda vastu kappi, mille vastu ta end ära lõi, seejärel lõi kõhtu ja ribidesse ning kui ta oli maha kukkunud, peksis U. Siniste teda jalgadega. Seejuures ei mäleta A. A , et teda oleks näkku löödud, sest maha kukkudes kaitses pead kätega ja näovigastuse võis saada vastu ukspiita tõukamisest. Lisaks sellele võttis U. Siniste tal kaelast ja kägistas. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt on tuvastatud A. A parema silma all hematoom, kogu kaela ulatuses punetusjäljed, selja keskosas ja paremas alaosas punetusjäljed. Sellised läbivaatusel tuvastatud vigastused riimuvad A. A ütlustest tuleneva tervisekahjustuste tekkemehhanismiga. Kohus ei välista võimalust, et näoga vastu uksepiita tõukamisest võib silma alla tekkida hematoom, kuivõrd põsesarn on näo väljaulatuv osa ning hooga vastu kõva pinda minnes võib hematoom tekkida. Samas ei ole võimalik, et selja keskosas selgroo piirkonnas saaks vigastust tekkida maha kukkudes, kuivõrd kahel pool olevad lihased ei võimalda selgrool kõva pinnaga kokku puutuda. Küll saab neid vigastusi tekkida löökidest sellesse piirkonda. Lisaks sellele on kannatanu selgitanud ka seda, et teda löödi kõhtu ja 12 ribidesse ning tuvastatud punetused selja paremal alaosas ja küljel viitavad üheselt löömisele. Kannatanu kaelal on aga tuvastatud punetised mõlemal pool külgedel kui ka taga, mis viitab kaelale rakendatud tugevale jõule ning kohtu arvates saavad sellised vigastused tekkida vaid jõulisest haardest ümber kaela ja selleks pidi kasutama kahte kätt. Vastasel juhul ei oleks tekkinud vigastusi mõlemale poole kaela ja kaela taha. Kohus leiab, et kaelast kinni võttes ja korra tõugates ei saa teisel isikul sellisest vägivallast tekkida tervisekahjustusi näkku, kaelale ja selja erinevatesse piirkondadesse. Arvestades selliseid tervisekahjustusi leiab kohus, et Uuno Siniste väited, et ta kergelt võttis A. A kaelast kinni ja siis vahetas kätt ning et ta vaid korraks tõukas A. A ja see kukkus, ei riimu tuvastatud tervisekahjustustega. Seejuures märkas U. Siniste korterist politseinike saatel väljudes A. A marrastust kaelal, kuid taas ei pannud tähele, et A. A ka sel korral on silma all hematoom, kuigi neil tekkis koridoris sõnavahetus politseinike juuresolekul ja ta näost-näkku suhtles A. A. Samas on sündmuskohale tulnud politseiametnik Karl-Erik Jahu mõned minutid varem näinud A. A verevalumit silma all, samuti marrastusi kaelal. Kohus leiab, et A. A tuvastatud tervisekahjustusi ei saa hinnata kui A. A naha eripärast tekkida võivaid moodustisi, kuivõrd süüdistatav on tunnistanud vaid kaelast kinni võtmist, millele U. Siniste nimetatud A. A kehvveresuse tõttu jäljed e. plekid tekkisid. Samas on tuvastatud hulgaliselt teisi tervisekahjustusi ja nende tekkimist ei ole U. Siniste selle naha eripäraga selgitanud, ta on oma ütlustega üldse vägivalla kasutamise võimaluse välistanud. Seega süüdistatava ütlusi, mis ei riimu teiste tõendite kogumiga, tuleb hinnata kui süüd eitavaid ja teiste tõenditega vastuolus olevaid ning tuleb tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta. Kohtul puudub igasugune alus asuda seisukohale, et A. A tervisekahjustused oleks võinud tekkida ajal, mil A. A korterist väljus, juhuslikult möödujalt telefoni sai ja maja ees politseid ootas. Sellisel juhul puudunuks vajadus Häirekeskusesse helistada ja teavitada kallaletungist. Sellisel ajavahemikul tervisekahjustuse tekkimise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuile esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Uuno Siniste on kasutanud A A htes füüsilist vägivalda A. A kirjeldatud viisil ja kohas ning on tekitanud tervisekahjustusena parema silma alla hematoomi ja kogu kaela ulatuses, selja keskosas ning selja paremas alaosas punetusjäljed. Süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb

§ 121

lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt oli löömisest seljas väga kõva valu, ribidesse jäi valu esimesest korrast, seal oli ka valu tunda. Lisaks sellele on tuvastatud kogu kaela ulatuses, mille osas on kannatanu selgitanud, et kägistamisest jäi tal hing kinni. Lisaks kannatanu ütlustele on tervisekahjustuste olemasolu tuvastatud ka dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja K.-E. J ütlustega. Seetõttu puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121 § 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kannatanu ütlustest tulenevatest kuriteo 13 asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut kaelast kägistada ja lüüa kehasse ning sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine ja sellega valu põhjustamine ning selle vägivalla eesmärgiks oli kannatanu tahte enda tahtele allutamine ning süüdistatav selle eesmärgi ka saavutas. Seega oli vägivald, s.o nii valu põhjustamine kui ka tervise kahjustamine süüdistatava vahendiks kannatanu oma tahtele allutamisel, et kannatanu avaldaks telefoni PIN koodi. Sellest, et ta kannatanule valu ja tervisekahjustusi põhjustab, teadis süüdistatav juba eelmisest vägivalla kasutamisest ja kannatanu politseisse pöördumisest. Eeltoodust tingituna on kohtul alust väita, et tegemist on eesmärgipäraselt, s.o kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalasja materjalidest, s.h nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest, samuti Lähisuhtevägivalla aktist saab järeldada, et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased, mis on hinnatav lähisuhtena. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava Uuno Siniste käitumine 18.07.2018 episoodis on kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteona, s.o kehalise väärkohtlemisena, ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisena, mis on toime pandud lähisuhtes. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse Uuno Sinistet ka

§ 121

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt.

§ 121

lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Uuno Siniste on A A tervist kahjustanud ja teda valu tekitavalt väärkohelnud nii 16.04.2018 kui ka 18.07.2018, s.t U. Sinistet ei ole kummagi süüteo eest varem karistatud ning süütegude toimepanemine on tuvastatud ühes kriminaalmenetluses, mistõttu on tegemist faktilise korduvusega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Uuno Siniste käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise inimese tervise kahjustamisena, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

Lisaks ülaltoodud ja analüüsitud tõenditele on kriminaalasja kohtulikul arutamisel süüdistatava ja kaitsja taotlusel üle kuulatud neli tunnistajat: A T , K K , T O ja O V . Tunnistaja A T ütluste kohaselt tunneb ta A A paar-kolm aastat. A. A ei ole talle U. Siniste vägivaldsest käitumisest midagi rääkinud. Tal endal on A. A olnud konflikt, A. A arvab endast üleolevalt ja provotseerivalt. Kui meesterahvad on seltskonnas, siis peaks rohkem tähelepanu pöörama talle. Ei ole A. A näinud sinikaid, ei ole kunagi A. A suhelnud. Tülisid A. A ja U. Siniste vahel ei ole näinud, on olnud väikesed sõnasõjad ja need on kohe klaaritud, läbi telefoni. U. Siniste on väga rahulik, väga sõbralik, ei ole näinud, et oleks konfliktne.

aastal puutus A. A ja U. Sinistega kokku vist ühe korra, vist siis kui A. A välja tuli. A. A olid siidrid kaasas, nägi, et jõi, see oligi viimane kord. A. A süüdistas tema elukaaslast O V vägistamises. Millal see toimus, seda ei mäleta, kuulis sellest 16.04.2018 ja 18.07.2018 sündmustest ei tea midagi. On kuulnud teiste käest, et A. A süüdistab Uunot löömises, rohkem ei oska kommenteerida. Ühiseid tuttavaid, kelle käest kuulis, nimetada ei oska. Tunnistaja K K ütluste kohaselt teab A ja Uunot. Oli varem tuttav Uunoga, siis kui Uuno tutvus A, sai tuttavaks ka A , üks tuttav oli veel, kelle kaudu nägi A esimest korda. Kuna Uuno ja A olid koos, hakkasid igal pool koos käima, siis juba paistis, et nad on koos. Nende suhe oli üsna 14 ilus ja rõõmus, kui nad elasid XXX. Üldises mõistes ei ole A Uuno peale või Uuno A peale kaevanud. A on olnud ka häid suhteid, ei ole ühtegi halba sõna öelda, kunagi minevikus olid väga rõõmsad ja toredad ajad, rõõmsameelne, abivalmis, kunagi ei jätnud hätta. Kui Uuno ja A olid koos, siis sai ka nendega koos aega veedetud, et naisterahvad ikka klapivad rohkem, kui tulevad seltskonda. Käisid tantsimas võib olla korra nädalas reedeti ja käidi külas, tegid süüa koos. Alkoholi lõpu poole tarvitas tema, A ei hoolinud alkoholist. Uuno Siniste on üsna rahumeelne, kuna vanust ka juba piisavalt, hea südamega ja üldiselt nagu kuskil ei oleks näinud, et tal mingisuguseid konflikte oleks kuskil, ei ole temaga ühtegi halba kogemust. Ka A A ei ole halba kogemust. Uunoga oli üks ühine tuttav, kelle kaudu üüris korterit ja tema kaudu tutvuski Uuno Sinistega, nad elasid suhteliselt samas piirkonnas. Ei oska telefonikõne kommenteerida aga mäletab, et A. A oli U. Siniste peale vihane, kuna U. Siniste pidi koju tulema aga oli tema juures, mäletab vaid seda, et A helistas ja oli väga tige, et kus sa oled jne ja lõppkokkuvõttes U. Siniste võttis takso ja läks ära. Kuna räägiti omavahel telefoniga ja kõlari peal ei olnud, siis ei oska öelda, kas A. A oli agressiivne. Millal telefonikõne oli, ei oska öelda aga võis olla suvine aeg,
Isiklikult ei ole pealt näinud, et Uuno Siniste oleks kasutanud vägivalda A A suhtes. Ei saa öelda, et ei tea mitte midagi, sellepärast, et küla peal ikka mingisuguse jutud on, aga ei oska kahjuks külajutte kinnitada ega ümber lükata. Enne kui Uuno kinni läks, tegi viimase kõne temale, seal ta ütles ka, et ta läheb kinni, mingisugune probleem, palus veel ühe tuttavaga rääkida, kes temaga oli. Probleemiks see, et A olla kutsunud politsei, mille pärast, ei oska öelda, ei olnud koha peal.
aprilli ja
juuli sündmustest ei tea midagi. Tunnistaja T O ütluste kohaselt on Uuno Siniste hea sõber, keda tunneb 2000-ndate algusest. Uuno Siniste endist elukaaslast A on 2 korda näinud. Tuttavaks sai varakevadel kui Uuno kutsus enda juurde külla sinna taha XXX, kus ta elab ja sõites sinna oli kaasas paar tuttavat. Sõitsid maja ette, Uuno tuli välja, et oot-oot, mul on naine täitsa hulluks ära läinud, et parem lähme kuhugile mujale külla, mitte tema juurde koju ja siis pr AX tuligi nagu torm trepikoja ette, hakkas riidlema Uunoga, et keda sa jälle tassid siin, mis jälle, kes need hoorad umbes autos on, te olete kõik krantsikari, ei too siia kedagi. Kui üles tulete siis umbes nii, et Uuno kahetseb, oli väga agressiivne. Endal A. A konflikte olnud ei ole, tookord nägi teda esimest korda. Need kaks korda, mis on teda olen näinud, on A. A konflikte otsiv isik, sellepärast see teine kord oli põhimõtteliselt sama põhimõttega, kuulis nende telefonivestlust pealt, siis pärast ta ilmus kohale ka. See oli ainult riidlemine ja nääklemine ja üksteise süüdistamine. Kui A oli agressiivne, ründav, siis Uuno oli vastupidi muigav, et naeris selle peale, et ah jäta nüüd, ei olnud vastu agressiivne. Alkoholi tarvitamas A ei näinud, aga põhimõtteliselt teab, et talle meeldis midagi muud, korgijook. Ei ole tarvitamas näinud aga teab seda seltskonda, paar inimest kellega ta suhtleb ja need on nö korkarid, K K , K –K S ja A . Kahe perekonnanime ei oska öelda, teab neid plikasid. On kuulnud, et Uuno Sinistet süüdistatakse naiste vägivallas. Need aastad, mis Uunot tunneb, tõenäosus, et Uuno naist peksab, on väike sellepärast, et tundes Uunot ka nö mitte ainult vabaduses, tundes ka vangimajast, teab mille jaoks Uuno on suuteline ja tõenäosus, et ta peksab naist on väga väike, ei klapi kokku. Uuno oli vanglas tapmise eest, röövi eesmärgil. Tappis naisterahva. Niipalju kui teab Uunot, siis vanglas nõrgukesi ja nö nõrga selgrooga inimesi ta ei ole terroriseerinud, ei füüsiliselt, ei mentaalselt, et niipalju seda eetikatunnet tal ikka oli ja usub, et naisterahvast peksta niimoodi lampi, tõenäosus on väga väike, ei usu. Sellepärast tundes Uuno füüsilist jõudu, oleks ta andnud paar purakat, siis preili oleks EMO-s kindlasti. Nägi kuidas ta aastaid trenni on teinud, jõutrenni, raskuseid, need ajad olid suured trenninurgad igal pool sektorites olemas. A nägi viimast korda eelmise aasta kevadel. Ei tea miks A Uuno sõbrad ei meeldinud, samas ta ei tunnegi teda, tuli Uuno juurde aga tal oli proua kodus tuleb välja, tuiskas välja trepikojast. A koosviibimisi ei ole teinud, on teda näinud nii 2 korda mingi 5 minutit, needki korrad oli proua A agressiivne Uuno suhtes, süüdistas, ähvardas. Korgijoogi osas tunneb A paremaid sõbrannasid ja teab, kes nad on, nad on tipsutajad. Ninapidi koos oli nendega kogu aeg. Praegu ei tea, ei suhtle pikalt juba selliste inimestega. Eelmise suve lõpust saadik ei ole plikasid näinud. Nende korteris ei ole käinud, teab taga XXX, tänavat ei tea, Priisle poest edasi, seal on busside lõpp-peatus, viimases viiekordses elavad, üles ei ole jõudnud, trepikoja ees on olnud. Ei ole nagu täpsustanud, peaks nagu 2toaline korter olema. Kujutab ette, et kui proua oleks haamriga või millegi teravaga rünnanud, 15 siis kindlasti oleks Uuno löönud, loogiline. A ähvardas Uunot, et sa veel maksad mulle, ma maksan sulle kätte, sa veel kahetsed seda. A oli oma sõbrannadega koos kevade poole kindlasti, tundes neid teisi sõbrannasid, siis kui neile helistas, me oleme A koos, me lähme sinna, no selge pilt, tema sinna minna ei taha. Uuno Siniste töötas XXX, kui ei eksi, siis ta vist isegi pani oma maja fassaadi, kus elab. Tunnistaja O V ütluste kohaselt tunneb Uuno Sinistet mõned aastad, võib olla isegi 5-6 aastat. Uuno Siniste endist elukaaslast A A tunneb vähe aga teab, on vähem näinud. Tutvus kui oli Uunoga kuskil külas, Uunoga koos käis nendel külas. Uuno Siniste on normaalne inimene, pigem rahulik. A A on paharetti inglinahas. On mitu korda selline juhus olnud, kus räägid rahulikult ja äkki üks vihastab kohe niimoodi, hakkab kohe ära minema ja mida iganes. Ütlesin, et kus sa lähed, mis sa pahandad iga asja peale, jääb asi vaikseks jälle, istud rahulikult edasi, hetke sellised purtsatusi on päris tihti olnud. See oli eelmine aasta, ei mäleta, kas eelmine või üle-eelmise aasta, kui tema juures olid, see oli suvine aeg, A tuli tema juurde XXX tänavale. Elas A T ja tuli nende juurde. Mängis mingit arvutimängu, A. A läks teise tuppa, vahetas riided seal, istus voodiääre peal seal ja siis järsku viskas selili, jäi magama, norskama kohe, tundemärk, et midagi on tarbitud ühte teatud ainet, kui niimoodi järsku jääb inimene magama. Pani talle teki peale, mängis oma mängu edasi, läks mingi pool tundi või tund mööda ja A. A tõusis üles ja vaatas nagu põrnitses teda nagu midagi pahasti oleks. Ütlesin, et mis on, ah ei ole midagi. Pani riided selga ja pani kohe minema, läks tema eksnaise juurde, et kuule, et see O. Nad on omavahel ka tuttavad, ütles seal, et see O vist vägistas teda. Mis nalja teed, ta pole selline inimene, mingi jama jutt, no nägi seda unes vist. O vist unes näinud, et ta on teda vägistanud ja see eksnaine ütles, et ta ei usu seda, et O ei ole üldse selline inimene, siis ütles, et äkki nägi seda unes siis. Eksnaine kohe helistas, et mis jama on, ei osanud midagi öelda selle peale. Ei usu, et politseisse avaldust tegi, tema arust ta kohe läks sinna sõbranna juurde, eksnaise juurde. A. A valetab kõvasti. Ei ole ainuke juhtum, ta on tühiseid asju ka ikka valetanud päris tihti. See oli täitsa tühja koha pealt, see on süüdistus tegelikult aga kui tuttavad räägivad, siis see levib kohe ja ikka öeldakse, kus suitsu seal tuld, väga inetu, suhtus negatiivselt temasse. On pärast seda A. A rääkinud, seda teemat ei ole puudutanud. Uunoga suht ruttu rääkisid sellest, Uuno arvas, et mingit jama ajab suust välja, Uuno poleks seda niikuinii uskunud, isegi kui oleks seda rääkinud talle niimoodi, ei tea, kas ta ise üldse rääkinud on, seda ei tea. A ja Uuno tülitsemist on ikka näinud. Uuno rahustas A. A maha, et mis sa sipled, mis sa tõmbled, miks sa ära pead minema, sellised jamad, ise A nagu provotseerib ka tüli, hakkab võtma täitsa tühja koha pealt, nokib, nokib ja Uuno annab vastu küll ilusti aga ikka nagu, tal on paha ja ta läheb minema. Eks siis mine lõpuks, kui nad koos on tulnud, koos lähevad ka. Kui nad külas käisid, siis alkoholi ikka vahel tarvitati. A tarvitas džinni. Tarvitas muid aineid ka, lemmik oli see korgijook. Ei oska öelda, kas see oli kaasas või ei, aga igal juhul see lugu kui tal see vägistamise jutt oli, siis oli küll niimoodi, ta tuli täiesti, läheb mingi 10-15 minutit mööda, siis viskab nagu selili ja hetke pärast norskab, see näitab seda, esimene tundemärk, lülitab välja, pärast ärkab üles nagu poleks mitte midagi olnud. A on kõva provokaator tegelikult, see on tema arvamus, Uuno oli selle koha pealt pika vedruga, ta nagu rahustas pikka aega ja siis võtab ikkagi hääle valjuks lõpuks, algul üritab, rahune maha, asi pole seda väärt mille pärast tülitseda, mingi tühise asja pärast, keegi kellelegi helistas, Uuno tavaliselt ei küsigi, kui Uunol mingi SMS tuleb, juba kes helistas, kes sõnumi saatis, ilgelt tahab teada, Uuno ei hakka küsimagi, ega ta ise ei räägi. Uuno süüdistusest on kuulnud, et mingisugune kehaline väärkohtlemine, silma siniseks löönud. See on jama igatepidi, ei oska nii öelda, igal inimesel on teatud piir, kui ikka provotseeritakse, nokitakse, üritad nagu maha rahustada ja ikka, lõpuks igal mehel saab piir täis, kas lihtsalt lähed ligi paned laksu kirja, kui järgi ei jäta, kas lööd kõvasti, rusikaga, ma ei oska öelda. Ise küll ei tee sellist asja, parem läheb ise uksest välja, on sellised asju küll, kus ise on olnud ka piiri peal, parem läheb minema igaks juhuks. Praegu A. A ei suhtle. Millal viimati nägi ei mäleta täpselt, kus kohast ta tuli, igal juhul kuu enne seda jama, tuli äkki tema juurde, oli üksi kodus, siis ta nagu, et tal ühtegi telefoninumbrit ei ole ja kedagi kuskilt kätte ei saanud, ei saanud aru, miks pidi sinna tulema, pärast tuli välja, et tal on numbrid kõik olemas. Ei tea miks A. A tuli, ei oska öelda, ta aeg-ajalt tegi sellised lükkeid, et tuli Uuno juurest, lasi jalga kuskilt ja siis kas tuli sinna või läks sõbranna juurde. On olnud nii narkojoobes kui alkoholijoobes, on olnud erinevaid 16 kordi. Kus elab praegu või millega tegeleb, seda ei tea. Viimase korra kohta ei tea öelda, on mäluga natukene, ei mäleta kõiki asju, millal see Uuno kinni võeti, see oli mingi suvine aeg, kuid ei mäleta täpselt, nägi enne seda, nad hakkasid kolima kuskile korterisse, siis nägi viimati. Üks kord korteri juurde neid viis aga sees ei ole käinud kordagi, nad käisid ikka temal kogu aeg külas. Kui kaua nad koos elasid ei oska öelda, on mäluga natukene halvasti, on ise ka aineid pannud, mälu ära võtnud, on ka korgijooki proovinud, päris tükk aega. See intsident kus A oli tema juures ja magama jäi oli sama suvi, kui see Uunol see jama temaga oli. See oli enne seda kui Uuno üldse kinni läks, enne seda oli see kuu või poolteist enne seda kindlasti kohe, eelmise aasta suvel läks, äkki mai. Oli soe juba väljas, äkki mai, kui võis kerge riidega käia, võib eksida. Ei oska öelda, mis A. A häiris või miks kahtlustas. Oli üksi kodus, tegelikult mingit asja ei ole olnud, ei saanud üldse aru, kui ärkas, mis seis on, midagi on pahasti või, pani riided selga ja läks. Ta tuli ja tahtis riideid vahetada, ei tea kus ta minema pidi, tuli vahetas riided ära, ise oli süvenenud mängu, ei huvitanud eriti, kuuleb juba norskab, selles on veendunud, et sellel hetkel oli ta korki tarvitanud, siis on niimoodi, inimesed jäävad niimoodi. Ise ei ole, aga mõned sõbrad on nii olnud. A on näinud, kindlasti üle paarikümne korra. Koos tulid, mõni üksik kord on käinud nii, et A on ka kodus olnud, rohkem sinna nagu ära putkanud, kas Uuno eest või kus iganes tulnud. Ta teeb vahel selliseid imelikke lükkeid, kas tahab Uunot armukadedaks ajada või. On A näinud ka peale seda. Ülalmärgitud tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil on taotlenud süüdistatav ja tema kaitsja ning ilmselgelt eesmärgiga iseloomustada süüdistatavat positiivsest küljest ning luua kohtule muljet, et süüdistatav ei tõstaks iialgi kätt naisterahva vastu ja kui oleks tõstnud, siis oleks tagajärjed sellised, et naisterahvast kannatanu peaks viibima pikemat aega erakorralise meditsiini osakonnas, kuivõrd süüdistatav on kinnipidamiskohas tegelenud pidevalt jõutreeningutega ja on füüsiliselt tugev. Tunnistajate ütlustega näidati süüdistatavat kui rahumeelset ja teisi maha rahustavat inimest, kes ise kunagi tüli ei alusta. Samas jäid süüdistatava ja kaitsja esitatud küsimused süüdistatava enese iseloomustamiseks pinnapealseks ja põhirõhk oli kannatanu iseloomustamisel. Tunnistajate ütlustega iseloomustati kannatanut kui ennast esikohale seadvat, impulsiivset, teisi, eelkõige Uuno Sinistet provotseerivat, valetavat ja valesüüdistusi esitavat isikut, kes pidevalt tarvitab korgijooki ja kui korgijooki ei tarvita, siis alkoholi ikka. Seejuures kui A T ja O V , kes teistest tunnistajatest oluliselt tihemini süüdistatava ja kannatanuga suhtlesid, on ise näinud kannatanut lahjat alkoholi tarbimas, siis n.n korgijoogi tarvitamist kannatanu poolt ei ole keegi neist tunnistajatest oma ütluste kohaselt ise näinud. Tunnistaja T O teadis rääkida, et A. A tarvitas pidevalt korgijooki, kuid samas ei olnud ta seda ise kordagi näinud ja rääkis sellest teiste isikute käest kuuldu põhjal. O V väitis seda aga A. A nähtud väliste tunnuste ja varasema kogemuse pinnalt, s.t tegemist on tunnistaja järeldustega. Lisaks sellele nähtub tunnistajate ütlustest, et kuna Uuno Siniste on niivõrd rahumeelne inimene, siis nad ei usu, et Uuno Siniste võinuks A. A suhtes vägivalda tarvitada. Seega on tegemist tunnistajate arvamuse, uskumise, järelduse või teiste, kuid kohtulikul arutamisel tuvastamata jäänud allikatest kuulduga. KrMS § 66 lg 1 sätete kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamisesemeks süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod, mis süüdistuse kohaselt on toime pandud 16.04.2018 ja 18.07.
Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad A T, K K, T O ja O V süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise juures ei viibinud ja nad ei teadnud süüdistuses märgitud sündmustest enamat kui neile oli sellest teatavaks saanud läbi tutvusringkonna ja need tunnistajad ei pidanud süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist tõenäoliseks või usutavaks. Kohus leiab, et sellise teadmisega tunnistajad ei tea tõendamiseseme asjaolusid ja need tunnistajad ei vasta KrMS § 66 lg 1 sätestatud tunnistaja tunnustele. Tegemist ei ole ka

§ 66

lg 21 p-des 1-4 sätestatud vahendliku tunnistaja tunnustele vastavate tunnistajatega. Kohtuistungil antud ütluste eesmärgiks oli üheselt arusaadavalt iseloomustada kannatanut negatiivselt ja seada sellega kannatanu ütlused kahtluse alla, kuid käesoleval juhul ei ole tõendamisesemeks kannatanu isikuomadused, vaid süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamine ja kannatanu negatiivse iseloomustamisega ei ole võimalik ümber lükata teisi kohtuistungil kontrollitud ja asjassepuutuvaid tõendeid. Kuivõrd tunnistajad A T , K K , T O ja O V ei tea 17 tõendamiseseme asjaolusid, asub kohus seisukohale, et eelnimetatud tunnistajate ütlused tuleb kui asjakohatud tõendikogumist välja jätta, jättes need ütlused tähelepanuta. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe tervisevastase kuriteo toimepanemist ühe kannatanu suhtes. Seejuures pani süüdistatav teise kuriteo toime ajal, mil toimus kohtueelne menetlus esimeses kriminaalasjas, mis viitab sellele, et ka menetluse alustamine ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele ega olnud takistuseks järgmise kuriteo toimepanemisel. Selline käitumine viitab süüdistatava jätkuvale õiguskuulekuse puudumisele ja peaks välistama kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Seejuures on mõlemad kuriteod toime pandud üle-eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega (krim. toimik tl 47-56) määratud katseajal. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud ka katseajal toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega (krim. toimik tl 57-58) ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva esimese kuriteo pani ta toime viie kuu möödudes. Seejuures määrati eelmise otsusega mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 30 euro kaupa kuus, kuid kohtuistungil esitatud maksekorraldusest (krim. toimik tl 80) nähtuvalt on rahalise karistuse täies ulatuses 06.10.2018, s.o käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal ära tasunud süüdistatava ema. Seega olgugi, et süüdistatav oli kuni 18.07.2018 vabaduses, mille jooksul saanuks ta vähemalt 210 eurot 30 euro kaupa ära maksta, ei pidanud ta vajalikuks rahalisest karistusest ühtegi 30-eurost osa ära maksta. Süüdistatav on kohtuistungil väitnud, et ta töötas fassaaditegijana ja aiatöölisena ning tasus hiljem ka ise korteri renti, kuid Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et Uuno Siniste oleks 2017. aastal mingitki tulu saanud. Kohtule ei ole esitatud ka süüdistatava ütlusi tõendavaid tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks ka 2018. aastal saanud tulu fassaadide tegemisest või aiatöödest. Seega on süüdistatava ütlused tulu saamise kohta tõendamata väited ning kohtule ei ole esitatud ühtegi süüdistatava väidet kinnitavat tõendit, mis viitaks süüdistataval legaalse ja püsiva sissetuleku olemasolule. Arvestades seda, et süüdistatav jätkas ka pärast eelmise otsusega mõistetud rahalise karistuse kohaldamist uute kuritegude toimepanemist, tehes seda katseajal, ta ei ole tõendanud endal legaalse sissetuleku olemasolu kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni ning seda, et kriminaalasjast nähtuvalt kannab süüdistatava võlgnevuste ja rahaliste kohustuste tasumise eest hoolt süüdistatava ema, tasudes ära ka rahalise karistuse täies ulatuses, kuigi rahalist karistust pidi tasuma osadena juba alates eelmise otsuse jõustumisest, siis leiab kohus, et puuduvad igasugused eeldused süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamiseks. Süüdimõistva otsusega mõistetakse süüdistatavalt välja ka menetluskulud, mis on menetluse käigus muutunud juba suhteliselt suureks, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka täidetav, millist asjaolu kinnitab seegi, et ka eelmist rahalist karistust ei vaevunud süüdistatav tasuma. Selline asjaolu aga viitab sellele, et rahaline karistus 18 kui karistusliik oma eesmärki täitnud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Hinnates süü suurust

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on üle keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahel korral samale kannatanule tervisekahjustuse tekitamist ja valu põhjustamist. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav täitis oma tegevusega kaks

§ 121

lg-s 2 nimetatud kvalifitseerivat tunnust – kuriteo toimepanemine lähisuhtes ja korduvalt. Seejuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Uuno Siniste süü suurust. Kui süüteo toimepanemine lähisuhtes viitab isiku spetsiifilisele tunnusele ja süüdlase ning kannatanu vahelistele suhetele, siis süüteo korduv toimepanemine näitab isikut ennast, tema järjekindlalt üleolevat suhtumist õiguskorda ja teise inimese tervisesse. Samas ei saa kohus jätta märkimata, et käesolevas kriminaalmenetluses temale inkrimineeritud kuriteod pani süüdistatav toime kohtu määratud katseajal ning seda pärast eelmist kuritegu, mis oli samuti toime pandud sama otsusega määratud katseajal, kuid kohus karistas teda rahalise karistusega ning vangistust täitmisele ei pööratud. Sellised asjaolud näitavad ilmekalt, et temale mõistetud karistused ei ole mõjusad ning Uuno Siniste on jätkanud õigusvastast käitumist. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kuritegude, sh ka vägivallaga seotud kuriteo, toimepanemise eest korduvalt karistatud. Kohus peab vajalikuks viidata seejuures Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusele nr 1-13-1215, millega karistati süüdistatavat varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Seejärel karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega nr 1-16-6594 vangistusega, mis jäeti süüdistatava suhtes

§ 74

lg 1 ja 3 alusel kohaldamata ja üheks oluliseks tingimuseks karistuse täitmisele pööramata jätmisel oli see, et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. Lisaks sellele allutati süüdistatav taas käitumiskontrollile. Sellele vaatamata pani süüdistatav katseajal toime kolm kuritegu, millistest esimese eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus ning pärast seda pani ta toime käesolevas kriminaalmenetluses menetlusesemeks olevad kaks kuritegu. Sellised andmed näitavad ilmekalt seda, et süüdistatavat ei ole mõjutanud ei korduvalt mõistetud vangistus, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, ega ka korduvalt kriminaalhooldusele allutamine, käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ega kohustused, ega ka rahaline karistus, samuti võimalus, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle mõista uus vabadust piirav ja karistuste liitmise tõttu eeldatavalt ka pikk karistus. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on tema peal ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad võimalused, vältimaks tema saatmist karistuse kandmisele, kuid süüdistatav käitub sellele vaatamata järjekindlalt õigusvastaselt ega soovi aru saada õiguskuulekuse vajadusest. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleks mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o üle sanktsioonimäära keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on kohtulikul arutamisel vaatamata süü eitamisele kahetsenud oma käitumist, millesse kohus suhtub küll mõningase kriitikaga, leiab kohus, et seda kahetsust võib siiski mõningal määral kergendava asjaoluna arvestada ja süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtule esitati süüdistatava iseloomustamiseks SA Viljandi Haigla 22.01.2019 koostatud teatis, mille kohaselt on Uuno Siniste registreeritud raviasutuse sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda, kuid teatisest ei nähtu, millal on raviasutuses teenuse saamiseks taotlus esitatud. Süüdistatava enese sõnade kohaselt ta enne kinnipidamist pikemat aega narkootilisi aineid ei olnud tarvitanud, mistõttu jääb kohtule sellise teatise esitamine arusaamatuks, s.t kohtule ei ole aru saadav, mida selle teatisega on soovitud tõendada. Kohtu arvates oli süüdistataval nii enne kui ka pärast Harju Maakohtu 11.11.2016 kohtuotsust võimalik igal ajal eelmärgitud raviasutusse teenuse saamiseks pöörduda, kuivõrd teatise kohaselt on teenuse järjekorra pikkus 1-2 kuud. Teatise väljastamise ajast saab aga järeldada, 19 et taotlus on ilmselgelt esitatud ajal, mil Uuno Siniste on olnud vahistatud ning sel juhul ei saaks temale seda teenust nii või teisiti osutada. Lisaks sellele esitati kohtule T E tunnistus nr XX, mille kohaselt on Uuno Siniste 18.09.2018 kuni 28.11.2018 läbinud XXX. Tunnistusest saab samuti järeldada, et kursus on läbitud ajal, mil süüdistatav on olnud vahistatud. Peale selle esitati kohtule ka T E õppekava XXX. Kohus leiab, et taolised dokumendid näitavad seda, millega Uuno Siniste kas sisustab või plaanib sisustada oma aega kinnipidamisasutuses, kuid kohtu arvates ei ole need dokumendid ei süüd välistavaks ega vähendavaks asjaoluks ega saa mõjutada ka kuidagi mõistetavat karistust. Uuno Sinistel oli vabaduses viibides kogu aeg võimalus ennast temale meelepärasel erialal täiendada või mõnda kutset omandada, kuid kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks olnud mingitki legaalset sissetulekut. Seetõttu kuna esitatud dokumendid ei ole käesoleva kriminaalasjaga mingiski puutumuses ega saa ka süüdistatavat iseloomustada, leiab kohus, et eelmärgitud dokumendid tuleb kui asjasse puutumatud tõendikogumist välja jätta. Liitkaristus Süüdistatavat on Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega nr 1-16-6594 karistatud

§ 184

lg 1 ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi kuritegude kogumi eest vangistusega 2 aastat ja 10 kuud, millest arvestati

§ 68

lg 1 alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega karistati süüdistatavat eelmärgitud kohtuotsusega määratud katseajal toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega ning mõisteti ka

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristus, kuid eelmise otsusega mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja karistuse täitmisele pööramine jäeti täitmisele Harju Maakohtu 11.11.2016 otsuses määratud tingimistel ning katseaja algust arvestati alates 11.11.

Seega oli ka eelmise otsusega mõistetud liitkaristuse kohaselt katseaja lõpp 10.11.
Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud 16.04.2018 ja 18.07.2018, seega Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega määratud katseajal.

§ 74

lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdistatava elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§ 69

sätestatud korras.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jäeti Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega ja hiljem Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega mõistetud liitkaristusega süüdistatava suhtes kohaldamata tähtajaline vangistus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva, mis on

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel taas liidetavaks karistuseks.

Kuivõrd sama otsusega mõistetud rahaline karistus on tasutud, tuleb rahaline karistus lugeda kantuks. Käesoleval juhul ei ole

§ 74

lg 5 esimese alternatiivi mõttes tegemist ettevaatamatusest toime pandud kuritegudega, vaid tahtlike kuritegudega, mistõttu on uuesti liitkaristusest tingimisi vabastamine välistatud. Puutuvalt võimalusse kohaldada

§ 74

lg 5 sätestatud teist alternatiivi ja süüdistatav uuesti vabastada liitkaristusest, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele, leiab kohus, et süüdistatav oli juba üle-eelmise 20 otsusega allutatud käitumiskontrollile, kuid kriminaalhooldaja järelevalve ja käitumiskontrolliga kaasnenud kohustused ei taganud süüdistatava õiguskuulekust. Süüdistatav pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest karistati teda rahalise karistusega ning vangistus jäeti

§ 64lg 2 sätestatud tingimuste tõttu täitmisele pööramata.

Vaatamata sellisele tõsisele hoiatusele ja temasse säästvale suhtumisele jätkas süüdistatav uue otsusega mõistetud liitkaristuse mõistmise järgselt katseajal menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et ka käitumiskontroll ei ole oma eesmärki täitnud ja seetõttu on käitumiskontroll kui mõjutusvahend ennast ammendanud. Seega tuleb Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega mõistetud liitkaristuse osaks olev vangistus täitmisele pöörata. Kuigi

§ 74

lg 5 annab viimase variandina võimaluse asendada liitkaristus üldkasuliku tööga, leiab kohus, et ka üldkasuliku tööga liitkaristuse asendamiseks käesoleval juhul eeldused ja alused puuduvad. Esmalt eeldab vangistuse üldkasuliku tööga asendamine süüdistatava nõusolekut, mida süüdistatav andnud ei ole. Teiseks peab kohus vajalikuks rõhutada, et süüdistatavale mõistetud vangistust on varem juba üldkasuliku tööga asendatud ja vaatamata sellele on süüdistatavat pärast seda veel kaks korda kuritegude toimepanemise eest karistatud, s.h nii vangistusega, mis tingimisi tema suhtes kohaldamata jäeti, kui ka rahalise karistusega. Seega on süüdistatava peal aastate jooksul ära proovitud kõik seaduses ettenähtud süüdlast säästvad mõjutusvahendid, kuid ükski neist oma eesmärki täitnud ei ole ja süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seejuures on süüdistatavat karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis näitab süüdistatava üleolevat suhtumist õiguskorda üldisemalt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et igasugune alus mõistetava liitkaristuse ka üldkasuliku tööga asendamiseks puudub ning süüdistatavale kohtuotsuste kogumis mõistetav liitkaristus kuulub täies ulatuses täitmisele pööramisele ja ärakandmisele.

MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasu. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki ning et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu puhul on tegemist kuluga, mis seondub vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus on üheselt väljaarvestatav. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on süüdistatava kaitsja osalenud kohtueelsel menetlusel erinevates menetlustoimingutes ning kohtueelne menetlus lõppes kokkuleppeläbirääkimistega. Kriminaalasi saadeti Harju Maakohtusse kokkuleppemenetluses, kuid süüdistatav loobus kohtuistungil kokkuleppest ning kriminaaltoimik tagastati prokuratuurile kokkuleppemenetluse aluse puudumise tõttu. Kuivõrd kriminaalasi lahendini ei jõudnud, tekkis kokkuleppemenetluses asja menetlemisega täiendav menetluskulu kaitsjale määratud tasu näol kokkuleppeläbirääkimiste osas poole tunni ulatuses. Kuna süüdistatav kaitsjat kriminaalasja kohtulikule arutamisele kokkuleppemenetluses ei soovinud, jäi kokkuleppemenetluses asja menetlemise kuluks 30 eurot. Kohus leiab, et kuna kriminaalasi lahendini ei jõudnud ja süüdistatav kasutas temale kriminaalmenetluses tagatud õigust kokkuleppest loobuda, mida talle ette heita ei saa ning kriminaalmenetlus jätkus edaspidiselt üldmenetluses, tuleb kokkuleppemenetluses tekkinud kulu 30 euro ulatuses jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda. Seetõttu kuigi kohtueelsel menetlusel oli määratud kaitsja tasuks kokku 600 eurot, loeb kohus välja mõistetavaks tasuks 570 eurot. Lisaks sellele esitati enne kriminaalasja kohtulikku arutamist kohtule taotlus kohaldatud tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega ning kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal järgnes taotluse rahuldamata jätmisele määruskaebemenetlus, mille käigus maksti määratud kaitsjale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 120 eurot. Kohtulikul arutamisel osalemise eest aga määrati kaitsja tasuks kokku 1020 eurot. Kohus leiab, 21 et eelmärgitud õigusabi kogu menetluse vältel oli vajalik ja põhjendatud, mistõttu tuleb kaitsjale määratud tasu summas 1710 eurot lugeda põhjendatud ja mõistlikuks menetluskuluks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine võib anda täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Uuno Sinistet on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning uued kuriteod pani ta toime kohtu määratud katseajal. Seega on ta oma varasema kogemuse pinnalt teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatavale mõistetava vangistuse pikkust ning asjaolu, et süüdistatav ei pruugi vangistuse tingimuses igapäevaselt olla tööga hõivatud, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
ASITÕENDID, SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus kriminaalasja juurde võetud Häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestised, mida on kohtuistungil ka kuulatud ja mis on kohtule üle antud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kohtule esitati CD-R plaat 16.04.2018 kõnesalvestisega (krim. toimik ümbrikus tl 12) ja DVD plaat 18.07.2018 kõnesalvestisega (krim. toimik ümbrikus tl 29). Nimetatud salvestiste puhul on tegemist teabekandjatega, milledele on salvestatud kriminaalasjas tõendusliku tähtsusega teave. Salvestiste kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning salvestis on selle protokolli lahutamatuks osaks. Seetõttu tuleb salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-18-7743/42

1-18-7743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7743 (18231501384) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 121

§ 202

§ 65

§ 74

§ 184

§ 64

§ 68

§ 74

§ 199

§ 121

§ 65

§ 68

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 121

§ 121

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

§ 121

§ 76lg 8 sätted sellise võimaluse välistavad.

§ 320

§ 121

§ 121

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

§ 121

§ 121

§ 121

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

§ 66

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

§ 121

§ 121

§ 121

§ 74

§ 184

§ 263

§ 68

§ 74

§ 65

§ 74

§ 65lõikes 2 sätestatule.

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

§ 69

§ 65

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel taas liidetavaks karistuseks.

§ 74

§ 74

§ 64lg 2 sätestatud tingimuste tõttu täitmisele pööramata.

§ 74