← Eesti

1-19-3054/9

Obsah (9)§ 184§ 424§ 64§ 68§ 50§ 183§ 832§ 83§ 191

1-19-3054 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mail 2019.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-3054 (1-17-11862) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekr

§ 184

lg 2 p 2, § 424 (alates 01.11.2017.a vastab

§ 424

lg 2 tunnustele) järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Kaitsja Marek Post - isikukood 38706090306, elukoht x (viibib kinnipidamisasutuses), Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Kristjan Madisson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marek Post

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Marek Post

§ 424

(alates 01.11.2017.a kehtiva redaktsiooni kohaselt

§ 424

lg 2) järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristus 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistusaja alguseks 19.07.20l7.a. Marek Posti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marek Postilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 958 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 253 eurot riigituludesse. Kohustada Marek Posti tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 213,42 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja joobeseisundi tuvastamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marek Post, kriminaalasi 1-19-3054 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Marek Postilt mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Marek Post kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

832 lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Marek Postilt sularaha kogusummas 100 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole). Asitõendid - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - CD- ja DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde; - plastikust purgid torupuhastusgraanulitega ning plastikpudel (PPA asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Marek Posti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo (10.02.2016.a mõisteti ta Harju Maakohtu poolt süüdi

§ 183

lg 1 järgi), käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet GHB-d. Nimelt omandas Marek Post eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku, mida andis korduvalt edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta ajavahemikul jaanuar 2017 kuni märts 2017 Harjumaal Haabneemes Viimsi vallas x asuva Viimsi Xi ja Harjumaal Haabneemes Viimsi vallas x asuva Viimsi Marketi juures vähemalt kolmel korral 200 kuni 400 milliliitri kaupa narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku edasi Brändt Pukile. Selliselt andis ta 04.07.2017 kella 18.50 paiku Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme külas x asuva Rohuneeme Sadama territooriumi lähedal ebaseaduslikult E P edasi kolm plastikust pudelit, millistes oli vähemalt 909 grammi värvusetut viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas vähemalt 371,6 grammi puhast GHB-d. Nimetatud pudeleid vedas E P enda kasutuses olevas sõidukis Citroen C4 reg-numbriga x kuni 04.07.2017 kella 19.19-ni, mil nimetatud sõiduk Tallinnas Merivälja tee ja Ranniku tee ristmikul kontrolliks kinni peeti ning leiti sealt sündmuskoha vaatluse käigus 0,5 liitrine plastikpudel kirjega Vichy, milles oli 630,1 grammi värvusetut viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas 265 grammi puhast GHB-d ja 0,5 liitrine plastikpudel kirjega Evian, milles oli 151,3 grammi värvusetut viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas 55 grammi puhast GHB-d. Täiendava läbiotsimise käigus leiti ülalmainitud sõidukist 0,5 liitrine plastikpudel kirjega Vichy, milles oli 127,6 grammi värvusetut viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas 51,6 grammi puhast GHB-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GHB kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GHB puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Marek Post toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, so

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Marek Posti selles, et tema, olles 10.02.20l6.a Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis uuesti tahtlikult 12.04.2017 kella 22.32 paiku Tallinnas Toominga 7 juures mootorsõidukit Toyota Corolla reg-numbriga x, olles joobeseisundis. EKEI uuringuakti nr 706T kohaselt tuvastati Marek Posti uriinist kokaiini ja GHB-d ning kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines tal 12.04.20l7.a mootorsõidukit juhtides narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seeläbi rikkus Marek Post liiklusseaduse § 69 lõike 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. (LS § 69 lg 2 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Marek Post toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo alates 01.11.2017.a kehtiva redaktsiooni kohaselt

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Marek Posti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.03.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Marek Posti süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 10 kuud.

§ 424

(alates 01.11.2017 kehtiva redaktsiooni kohaselt

§ 424

lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises taotleb prokurör süüdistatav Marek Posti süüdi tunnistamist ja karistamist vangistusega l aasta.

§ 64

lg l alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust loetakse alates isiku kinnipidamisest, s.o 19.07.20l7.a.

§ 50

lg l p l alusel võtta lisakaristusena Marek Postilt ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Marek Post otsuse jõustumisest arvates kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama juhiloa Maanteeametile.

§ 832

lg l ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Marek Postilt sularaha kogusummas 100 eurot, mis on Harju Maakohtu 02.09.20l7 määruse alusel arestitud. Vara arestimise kohta on koostatud protokoll ja sularaha on konfiskeerimise tagamiseks kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 sätestab, et kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, 191, Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 ja NPALS § 7 lg 3 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada - CD- ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - plastikust purgid torupuhastusgraanulitega ning plastikpudel (PPA asitõendite hoidlas) hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 958 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 253 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas isik oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, on oluliseks tõendiks joobeseisundis sõiduki juhtimist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
  3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.