S § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada
Paapsile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.07.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta 9 kuud ja 3 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta J. Paapsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on J. Paapsilt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 12.02.2019.a.
Paapsilt riigituludesse sundraha 810 eurot ja menetluskulud 183 eurot (joobeseisundi tuvastamise kulu).
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 993 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 82,75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD Jarek Paapsi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 04.01.2017. a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 10.11.2018 kella 01.00 ajal Tallinnas Valli tänav 1 juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin, diasepaam, nordasepaam). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 2 Jarek Paapsi pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav Jarek Paapsi, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast sõiduki joobes juhtimises süüdi, nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud. J. Paapsi on ka kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 8-10) tunnistanud, et juhtis sõidukit narkojoobes. Samuti kinnitas kahtlustatav, et tarvitas narkootilist ainet (amfetamiini) 08.11.2018 mitmel korral päevas (tl 10). KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Jarek Paapsi süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). Peale süü omaksvõtu tõendavad J. Paapsi süüd mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et puudub vaidlus selles, et J. Paapsi juhtis 10.11.2018.a mootorsõidukit joobeseisundis ning tema organismis sisaldus narkootilisi aineid sellisel määral, et tal tuvastati narkojoove. Politseiametnikust tunnistaja M. Moorlati ütluste kohaselt (tl 12-13) sai ta 10.11.2018.a teate, et Viru tänava parklas seisva sõiduauto Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga x kõrval tantsib ja käitub ebaadvekvaatselt meesterahvas. Tunnistaja otsustas isikut kontrollida, kuid sai teate, et sõiduk alustas liikumist ja lahkus parklast. Tunnistaja märkas sõidukit Viru väljaku ringteel valgusfoori taga ja peatas sõiduki. Selgus, et sõidukit juhtis Jarek Paapsi, kellel olid narkojoobe tunnused – rahutu olek, suured pupillid. Juhi ja kõrvalistuja istmete vahel olevas panipaigas olid erinevad ravimid ja Xanax tabletid. Juht toimetati võimaliku joobe tuvastamiseks Wismari haiglasse, kus juht andis vabatahtlikult uriiniproovi. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J. Paapsi kinni 12.02.2019 (tl 1-3). Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (tl 14-17) tõendavad, et Jarek Paapsi uriinist leiti narkootilisi aineid amfetamiini, metamfetamiini, diasepaami, nordasepaami ning tal esines joove narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest. 3 Harju Maakohtu 04.01.2017.a otsuse väljatrükk (tl 25-26) kinnitab, et Jarek Paapsi mõisteti 04.01.2017 süüdi KarS § 4231 ja § 424 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (tl 39) kinnitab, et Jarek Paapsi omab mootorsõiduki juhtimisõigust. KarS § 424 lg 2 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et J. Paapsi pani korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad lisaks J. Paapsi süüd tunnistavatele ütlustele tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati J. Paapsil kinnipidamise ajal narkojoobe tunnused. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J. Paapsi poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aastane vangistus. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus (tl 10), raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus leiab, et Jarek Paapsi on sõiduki juhina liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. J. Paapsil on kustumata karistus samaliigilise kuriteo eest. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Vangistus 1 aasta ja 3 kuud vastab kohtu arvates J. Paapsi süü suurusele.
Paapsile karistuseks vangistus 10 kuud. Karistusregistri väljatrükist ja kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt on J. Paapsi karistatud Harju Maakohtu 24.07.2018. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kuriteo pani J. Paapsi toime üldkasuliku tööga kaasneval katseajal Kriminaalhooldusametniku andmetel on J. Paapsi seisuga 12.02.2019.a teinud 87 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata on 633 tundi üldkasulikku tööd (tl 38). Eeltoodut arvestades tuleb J. Paapsile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et J. Paapsi ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses 4 on täiesti lubamatu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks võtta J. Paapsilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. J. Paapsi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 12.02.2019.a. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas on joobe tuvastamise kulud summas 183 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.