Obsah (5)
§ 76§ 184§ 64§ 75§ 218KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.mail 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-1435 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Koh
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Sergei Ostanin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus Sergei Ostanin`ile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 60 (kuuskümmend) eurot (50 eurot õigusabi eest, 10 eurot käibemaks). Välja mõista Sergei Ostanin`ilt kriminaalmenetluse kulud 60 eurot õigusabi eest. kaitsjatasu osutatud Sergei Ostanin ´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700027729 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Ostanin`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Ivanov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.05.2018 kohtuotsusega
§ 184
lg 2 p 1, 2, §199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti
§ 64lg 1 järgi 3 aastat 3 kuud vangistust.
Karistuse kandmise alguseks loeti 30.08.
- Kohtuotsus jõustus 06.09.
- Karistuse kandmise algus 30.08.2017 ja lõpp 30.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 15.04.
- Sergei Ostanin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest S.Ostanin kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, varasemad kuriteod on olnud varavastased, peamiselt vargused. Kuriteo sooritamise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on määratud tööle, isik ei ole tööle suunatud temast mitteolenevatel põhjustel; isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille tulemusel isikul on tekkinud motivatsioon muuta sõltuvuskäitumist. Ülejäänud täitmiskavas ettenähtud tegevuste aeg ei ole veel saabunud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isiku sõnul enne vangistust elas ta ühiselamus, xxx koos elukaaslase Natalja Sergejevaga (kuriteokaaslane). Rahvastikuregistri andmetel S.Ostaninil puudub kehtiv sissekirjutus. Isik soovib vabanedes minna elama tagasi aadressile xxx, mis praegu kuulub xxx. 20.02.2019 Järve Ühiselamu juhatajaga I.K. on võetud ühendus e-maili teel ja ta võimaldas S.Ostaninil elada toas nr
- 20.02.2019 I. K. andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile xxx. Kodukülastust ei teostatud, kuna varasemalt toimunud kodukülastuste tulemusena on teada, et Järve Ühiselamus on läbiviidud renoveerimistööd, toad on renoveeritud ja vastavad elektroonilise valve tingimustele. Isikul on määratlemata kodakondsus ja elamisloakaart BB0010332 kehtivusega kuni 05.09.
- Isikul on keskeriharidus, on lõpetanud Kohtla-Järve 20.KKK masinist-ekskavaatorijuhi erialal. Sõjaväes omandas lisaks 4 järgu koka eriala. Riigikeelt ei valda, aga on huvitatud selle omandamisest, samuti on huvitatud erialasest enesetäiendamisest ja/või ümberõppest. Enne vangistust ametlikult ei töötanud, tegi juhutöid ja sai toimetulekutoetust. Töösse suhtumine positiivne, ka vanglas, on nõus töötama mistahes töökohal. Varavastaseid kuritegusid hakkas toime panema asjaolude sunnil, kui tööd ei olnud. Praegust kuritegu - narkootikumidega kauplemist - eitab. Vangla andmetel võlgnevusi 2 12.03.2019 seisuga 7 634,46 EUR. Vabanemisel töökoht puudub. Isikul puudub toetav tugivõrgustik. Isik on lahutatud, varasemast abielust on tütar (31 aastane), kellega enam ei suhtle. Ka elukaaslase N.S., kes oli ka kaasosaline narkokuriteos, on isiku sõnul suhted katkenud seoses S.Ostanini vangistusega. Rohkem lähedasi isiku sõnul tal ei ole. Vanemad elasid Venemaal ja on surnud, noorem vend elab samuti Venemaal. Osad kuriteod, sh. viimane kuritegu, toime pandud grupis, mis viitab kriminogeensele suhtlusringkonnale. Alkoholi tarvitamise risk puudub. Narkootikumide tarvitamise risk olemas. Alustas narkootikumide tarvitamist 1988 aastal, tarvitas moonivedelikku ja mitte iga päev. Fentanüüli hakkas tarvitama 2017 aasta alguses veenisiseselt, algul harvem, kinnipidamise hetkeks tarvitas 1x päevas. Sõltuvust ise ei tunnista, ütleb, et võib igal hetkel loobuda, piisab vaid keskkonnavahetusest. Varasemalt diagnoositud opiaadisõltuvus, ravitud ei ole. Praeguse kuriteo ühes episoodis omandas narkootilist ainet fentanüüli, mille tarvitas hiljem süstimise teel ära koos A.M. viimase korteris. Viru Vanglas läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 09.01.2019 - 06.03.
- Isikul on krooniline haigus, Viru vanglasse saabudes kasutas pidevat ravi, sama raviga jätkas ka vanglas. Hetkel pidevat ravi ei saa. Anamneesis kroonilised haigused. Vajab infektsionisti ja psühhiaatri jälgimist. Enesehinnang adekvaatne, suitsiidimõtteid ega vaimse tervise probleeme pole tuvastatud. Suhtlemisoskused ea- ja taustakohased. Vägivallakuritegusid toime pannud ei ole. Korduvad varavastased kuri -ja väärteod viitavad impulsiivsusele ja kesisele probleemilahendusoskusele. Tulevikueesmärgid olemas, kuid üldised ja ebaselged, väidab end elavat üks päev korraga. Sõnades kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, samas korduvad kuri- ja väärteod näitavad vastupidist. On korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud talle pandud kohustusi ja karistused on pööratud täitmisele. Ise väidab olevat motiveeritud edasi elama seadusekuulekalt, kuid siiani ei ole teod isiku väidet kinnitanud. Vanglas ametiisikutega suhtleb viisakalt, käitumis- ega suhtlemisprobleeme pole olnud. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootikumide leviku soodustamises, varalise kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub sissetulek, kui ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Eeltoodule tuginedes ja arvestades Sergei Ostanini kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava Sergei Ostanini elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kuni 30.11.2020 ja käitumiskontroll tähtajaga 10 kuud. Kriminaalhooldaja annab arvamuse katseaja kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta:
§ 75
lg 2 p 2´1 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
§ 75
lg 2 p 9 – alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokurör eo toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Süüdimõisatetu Sergei Ostanin selgitas kohtuistungil, et ta palub anda talle viimane võimalus elada seadusekuulekalt. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja arvates isiku käitumine vanglas on hea, tal on olemas elukoht, isik on motiveeritud asuda seadusekuulekale elule. 3 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sergei Ostanin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult, tegi juhutöid ja sai toimetulekutoetust. Isikul oli elukaaslane, kes oli ka kuriteokaaslane ja kellega on suhtlus tänu kinnipeetava vangistusele suhtlus katkenud. Isikul puudub pere. Isikul on elukoht. Isik on varasemalt olnud korduvalt kriminaalhoolduse all, kuid rikkunud talle pandud kohustusi ja karistused on pööratud täitmisele. Isik on pikaajaliselt tarvitanud narkootilisi aineid ja tal on diagnoositud narkosõltuvus. Isiku kuriteod on muutunud ajaga raskemaks, varasemad kuriteod on olnud varavastased, peamiselt vargused. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere ja kriminaalhooldus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristust. Samas nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isik oli varasemalt allutatud korduvalt kriminaalhooldusele, karistused täitmisele pööratud. Tugenedes iseloomustusele, võib öelda, et kriminaalhooldus meetmena ei olnud piisav. Kinnipeetav kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja varguse eest, mis on toimepandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 17, need on mõistetud neljal korral NPALS § 15¹ lg 1 järgi, neljal korral
§ 218lg 1 järgi, kahel korral LS § 259 lg 1 järgi, kahel korral LS (kuni 2011) § 74
(1)lg 2 järgi, ühel korral LS (kuni 2011) § 74
(64)lg 2 p 1 järgi, ühel korral LS (kuni 2011) § 74
(1)lg 1 järgi, ühel korral LKindlS § 66
(1)lg 1 järgi, ühel korral LS (kuni 2011) § 74
(64)lg 1 järgi, ühel korral LS § 201 lg 1 järgi, LS § 239 lg 1 p 1 järgi, ühel korral LS § 239 lg 1 p 2 järgi, ühel korral VMS § 298 järgi. Kohus märgib, et vaatamata kehtivusele, oleks pidanud osa karistustest kustutatud Karistusregistri seaduse alusel. Sellest nähtub, et narkoainete tarvitamine ja varavastaste süütegude toimepanemine on isiku märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. Isiku korduvad väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab narkoaineid ja sooritab varavastaseid süütegusid. Tema elus on oluline roll narkoainetel ( korduvalt karistatud narkoaine tarvitamise eest väärteokorras). Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik paneb toime varavastaseid süütegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik olnud eelnevalt korduvalt allutatud kriminaalhooldusele, isik on rikkunud kontrollnõudeid ja tema tingimuslikud 4 karistused on täitmisele pööratud. Seega on isikut varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna rikkus kontrollnõudeid. Isiku poolt toimepandud kuriteod on läinud ajaga raskemaks. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et varasamatest karistustest ega kriminaalhooldustest ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on Sergei Ostanin osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille tulemusel isikul on tekkinud motivatsioon muuta sõltuvuskäitumist. Isikule on määratud töötamine, kuid teda ei ole veel tööle suunatud, temast mitteolenevatel põhjustel. Ülejäänud täitmiskavas ettenähtud tegevuste aeg ei ole veel saabunud. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isik läbis sotsiaalabiprogrammi 09.01.06.03.2019 ehk sellest käesoleva ajani on möödunud kaks kuud. Isiku karistusaja algus on 30.08.2017 ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus märgib, et isiku hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see lühike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik alustas narkoainete tarvitamist 1988 aastal ja tarvitas kuni tema kinnipidamiseni 2017 aastal. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud sotsiaalabiprogramm oleks piisav uue eriti narkokuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on vabaduses olemas elukoht. S.Ostanin omab isikut tõendavat dokumenti elamisloakaart BB0010332 kehtivusega kuni 05.09.2019. S.Ostaninil puudub garanteeritud töökoht. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile Põhja allee 9 Järve linnaosa Kohtla-Järve linn. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ja ta on motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole kohtu hinnangul Sergei Ostanini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. 5 Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kellel on diagnoositud narkosõltuvus, kellel puudub kindel sissetulek ja kes võib narkoainete soetamise eesmärgil panna toime varavastaseid kuritegusid või levitada narkootikume, oleks kriminaalhooldus piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Seda enam, et isiku varasemad kriminaalhooldused ei olnud piisavad, et isik loobuks süütegude toimepanemisest. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli määratud varasemalt kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava narkootikumide tarvitamist. See on oluline asjaolu ja risk uute kuritegude toimepanemiseks seoses narkoainega, ei ole kadunud ega oluliselt vähenenud. Kinnipeetav on tunnistanud, et hakkas narkootikume tarvitama alates 1988 aastast ja tegi seda kuni tema kinnipidamiseni 2017 aastal. Enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt (kord päevas) fentanüüli. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest ja vangala karistust kannab samuti narkoainete suures koguses käitlemise eest. Kohus on seisukohal, et kui isikul peaks tekkima mõni tagasilöök, siis isik võib probleemide lahendamiseks otsida abi narkootikumide tarvitamisest ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ja see risk ei ole kuhugi kadunud ja on oluline, sest isiku poolt ainete tarvitamine ei olnud üksikud juhtimis, vaid pikemaajaline. Veel on oluline märkida, et kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu on sooritatud grupis, seega kuuluvad tema suhtlusringkonda ka kriminaalse tausta ja sõltuvusaineid tarvitavad isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt narkootikumide tarvitamisel. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav tegi enne vangitust juhutöid ning tal puudus kindel sissetulek. Praegu puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht. Vangla andmetel on isikul 12.03.2019 seisuga võlgnevus 7 634,46 euro ulatuses. See võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus ja stress, mis soodustab narkootikumide tarvitamist. Isik on eelnevalt pannud toime vargusi, majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtu hinnangul isiku halb majanduslik olukord võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 30.11.2020, s.o enam kui 1 aasta ja 6 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 6 eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht ja motivatsioon elada edaspidi positiivse asjaoluna, samas peab vajalikuks märkida, et need asjaolud pole piisavad, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Kindel elukoht ei ole nii märkimisväärse tähendusega, et tooks kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema narkosõltuvus, karistus narkokuriteo eest ja korduvad karistused narkoaine tarvitamise eest. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema karistatust, tema narkootikumide tarvitamise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute 7 kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik oli süüdi mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja süstemaatiliste varguste eest. Lisaks peab kohus narkootiliste ainete tarvitamist täiendavaks oluliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Ostanini`i temale 18.05.2018 Viru Maakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8