Obsah (6)

§ 121§ 120§ 64§ 66§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-5737 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla

§ 121

järgi ning teda karistati rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära summas 480 eurot. Sama kohtuotsusega tunnistati Jaanus Tislar süüdi

§ 120

järgi ning teda karistati rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära summas 160 eurot.

§ 64

lg 1 kohaldamisega loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning Jaanus Tislarile mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära summas 480 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine osade kaupa selliselt, et Jaanus Tislaril tuleb tasuda alates juulist 2012 igakuiselt vähemalt 40 eurot ning lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.06.2013. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.01.2019 määrusega asendati Jaanus Tislarile Viru Maakohtu 11.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5737 mõistetud tasumata rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära summas 480 eurot 1 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 ja

§ 65

lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 10 päeva vangistust, mis pöörati 1 täitmisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.10.2018 määrusega ning kohus mõistis Jaanus Tislarile liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Jaanus Tislari karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 20.10.

1. Kohtumäärus jõustus 12.02.
2. Viru Vangla esitas 02.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Tislari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Jaanus Tislari ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Jaanus Tislari tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Jaanus Tislari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jaanus Tislari ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 15.04.2019 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav Jaanus Tislar, et vanglas on ta saanud kõige üle järele mõelda. Vabanemise korral hakkaks ta korralikult elama, tööl käima ja oma võlgnevusi likvideerima. Esialgu asuks ta elama ühiselamusse ning seal oleks ta seni kuni saab endale üürikorteri. Töökoha on ta endale juba välja otsinud (teda kutsuti Tallinna läheduses asuvale ehitusele). Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jaanus Tislarit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, mis viitab, et isik on kinnipidamiskohas suuteline järgima kehtestatud reegleid. Lühikese karistusaja tõttu kinnipeetavale küll individuaalset täitmiskava ei koostatud, kuid sellest hoolimata on kinnipeetav vangistuses osalenud tööhõives ja võtnud osa vestlusest inspektor-kontaktisikuga. Eelnevast võib teha järelduse, et kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kui enne vangistust Jaanus Tislaril kindel elukoht puudus, siis käesoleval ajal on Jaanus Tislaril kindel vabanemisjärgne elukoht olemas. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab Jaanus Tislarit ema, kellega kinnipeetav on suhelnud ka vangistuse jooksul. Vaatamata eelnevalt nimetatud positiivsetele asjaoludele ei saa kohus asuda seisukohale, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid Jaanus Tislari õiguskuulekust vabaduses. Kinnipeetav on enda sõnul endale töökoha välja valinud, kuid vangla materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav omaks ka tegelikult vabanemisjärgset garanteeritud töökohta. Kohtu hinnangul on garanteeritud töökoht siiski väga oluline, sest töötamine hoiaks isikut tegevuses, tagaks isikule kindla sissetuleku ning aitaks maandada alkoholi tarvitamisega seonduvat riski. Muuhulgas ei ole kindla töökohata välistatud majanduslike raskuste saabumine ning seda eriti olukorras, mil isikul on maksmata nõudeid summas 2656,49 eurot. Jaanus Tislari näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Toimepandud kuriteod ilmestavad, et Jaanus Tislarile on omane käituda impulsiivselt ning annavad muuhulgas alust karta, et isik võib probleemide lahendamiseks kasutada vägivalda. Tõsi, reaalset vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda, kuid Jaanus Tislari käitumine enne vanglasse sattumist annab kohtule küllaldaselt põhjust kahelda, et isik suudaks nõuetekohaselt 2 järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Jaanus Tislaril võimaldati Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 kanda temale mõistetud karistust vabaduses kui kohus asendas temale mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Jaanus Tislar suhtus temale mõistetud karistusse äärmiselt ükskõikselt, sest isik rikkus kriminaalhoolduse ajal korduvalt registreerimiskohustust, hoidis kõrvale üldkasulikust tööst ja vahetas ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Väärib tähelepanu, et kohus pidi erakorralise ettekande arutamiseks kuulutama Jaanus Tislari tagaotsitavaks, sest isik kohtuistungile ei ilmunud ning tema tegelik asukoht oli vaatamata kohustustele elada kohtu poolt määratud alalises elukohas nii kriminaalhooldusametnikule kui ka kohtule teadmata. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Jaanus Tislaril ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud, kinnitab tema varasem elukäik (pannud süütegusid toime alkoholijoobes ning tarvitas viimase kriminaalhoolduse ajal alkoholi), et isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kusjuures vangla materjalidest nähtub, et Jaanus Tislar eitab jätkuvalt alkoholi tarvitamisega seonduvat probleemi, mistõttu tuleb alkoholi tarvitamist pidada tema puhul kindlasti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleval juhul puudub kohtul kinnipeetava eelnevalt elukäiku arvesse võttes igasugune alus uskuda, et ainuüksi lubadustest piisaks isiku kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada Jaanus Tislari tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, võttes arvesse kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Jaanus Tislari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3