lg 1 alusel välja mõista E.D-lt menetluskulud –
L. väljamakstud sõidu ja majutuskulud summas (193.74) sada üheksakümmend kolm eurot ja 74 senti,
lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest E.D kaitsjale Kaire Ausile kohtueelses menetluses koopiate tegemise kulud summas (0.45) nelikümmend viis senti ning
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kogusummas (691.20) kuussada üheksakümmend üks eurot ja 20 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjana vandeadvokaadi Kaire Ausi osalemise eest kriminaalasja menetluses. Välja mõista
Kohus leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu. Kohtule esitatud arstitõendist nähtuvalt takistab tunnistaja tervislik seisund tema kohtusse ilmumist, kusjuures antud juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et tegemist on teise riigi (Poola Vabariigi) kodanikuga, elukohaga Poolas. Kohus leidis, et kohalesõit kohtusse teisest riigist on nefroloogilist ehk neeruhaigust põdeva isiku jaoks pingutav ning see võib veelgi kahjustada tema tervislikku seisundit. Seega esineb antud juhul olukord, kus tunnistaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtusse ilmuma ning kohtus ütlusi andma. A. C. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (t.l. 105-107) esitas E.D pankrotiasja kohtulikul arutamisel kohtule dokumendid selle kohta, nagu oleks A. L. 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a. vastu võtnud sularaha OÜ -le B. E.. Tegelikult taolisi väljamakseid B. E. AS J. K. poolt tehtud ei ole ning eelnimetatud dokumendid olid võltsitud nimetuse K. ümbervahetamise teel nimetusega B.. Koostatud dokumentide koopiad jäid A.L., originaaldokumendid jäid aga E.D kätte. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav kasutas kohtus võltsitud dokumente tõendamaks, et AS J. K. on täitnud oma rahalised kohustused OÜ B. E. ees. Tegelikkuses taolisi sularaha makseid aga ei toimunud. -Kriminaalasja menetluse käigus läbiviidud dokumendi ekspertiisiga (t.l. 99-104) on eksperdiarvamuse kohaselt kindlaks tehtud, et vaidlustatud must-valged dokumentide koopiad 4 1-12-6369 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a., millega kinnitatakse sularahas 50000 krooni, 80000 krooni ja 48189.40 krooni vastuvõtmist OÜ-le B. A. L. poolt, ei ole algsete originaaldokumentide koopiad, vaid need on saadud monteerimise teel samade kuupäevadega, kuid värviliste koopiatena esitatud vaidlustatud dokumentide aluseks olnud dokumentidest ettevõtte nimetuse X vahetamisega ettevõtte nimetuseks X, kusjuures sõna X kahe erineva kujutisena on võetud võrdluseks esitatud dokumendi koopia kuupäevaga 19.09.2008 a. aluseks olnud dokumendilt (nimetatud kuupäeval on A.L. allkirjastanud arve nr. 16 alusel B. 107960.50 krooni suuruse rahasumma saamist). Eksperdiarvamusest järeldub, et dokumendid B. raha vastuvõtmise kohta on võltsitud ning nende esitamisega Pärnu Maakohtule kasututati võltsitud dokumente. Eeltoodust lähtudes on leidnud tõendamist, et süüdistatav E.D on esitanud Pärnu Maakohtule võltsitud dokumendid. Kuivõrd nimetatud dokumentidega tõendati maksmisele kuuluvate arvete tasumist sularahas, oli tegemist raamatupidamise algdokumentidega, sest nendega kajastati asutuse kulusid. Dokumentide esitamisega Pärnu Maakohtule vabaneti võlgnevuse tasumise kohustusest OÜ B. E. ees. Eelnimetatud käitumisega on E.D poolt täidetud KarS § 345 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis võltsitud dokumentide kasutamises eesmärgil omandada õigusi ning vabaneda kohustustest. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas E.D kasutas eeltoodud eesmärkide saavutamiseks teadlikult võltsitud dokumente. -Kriminaalasja kohtulikul uurimisel väitis süüdistatav, et ta ei olnud teadlik sellest, et sularaha maksmist tõendavad dokumendid olid võltsitud ning ta ei ole teadvalt võltsitud dokumente kasutanud. Hindamaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust, tuleb kohtul hinnata nende nn. elulist usutavust, samuti kõrvutada ning hinnata neid teiste kriminaalasja menetluses kogutud tõendite ning tuvastatud faktiliste asjaoludega. Riigikohtu lahendi 3-1-1-7-11 p. 9 kohaselt on tõendite hindamisel nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõendile objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega. Riigikohtu lahendite 3-1-1-74-05 p. 15 ja 3-1-1-3-10 p. 13 kohaselt ei saa ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Tõendite hindamisel on oluline muuhulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastavate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtu hinnangul süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei olnud teadlik maksedokumentide võltsitusest, on paljasõnalised ja ennastõigustavad ning on ümber lükatud kriminaalasja menetluses tuvastatud faktiliste asjaoludega. Samuti ei ole süüdistatava avaldatu eluliselt usutav. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et E.D AS J. K. juhatuse liikmena korraldas aktsiaseltsi finantsküsimusi, sealhulgas ka kassa ja sularaha väljamakseid. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja, AS -s J. K. raamatupidajaks olnud tunnistaja K. J. ütluste kohaselt olid Poola päritoluga firmad K. ja B. E. AS J. alltöövõtjad, millistele tööde eest tasumine toimud arvete alusel kas ülekandega või sularahas, kusjuures sularahas maksed toimusid üksnes E.D kaudu. Samuti oli temal juurdepääs asutuse sularahale, kuna raha hoiti šeifis, mille võti oli E.D ning tema abikaasa P. E. valduses. Tunnistaja kinnitas pärast seda, kui ta oli kohtuistungil tutvunud toimikus olevate võltsitud dokumentide koopiatega (t.l. 111-113), et nimetatud dokumendid on talle tuttavad, kuna need tõi raamatupidamisse süüdistatav ja tunnistaja tegi raamatupidajana nende põhjal raamatupidamise kanded. Asjaolu, et alltöövõtjatega sularaha maksetega arveldas E.D kinnitasid kohtus ka tunnistaja A. L. ja süüdistatav ise. Eeltoodust järeldub, et kõik taolised maksed ning arveldused toimusid E.D juuresolekul, kontrolli all ning tema teadmisel. Samuti jäid selle kohta koostatud dokumendid alati E.D kätte ning tema andis need edasi AS J . K. raamatupidamisele. Seega oli E.D teadlik sellest, kellele tehtud tööde eest tegelikult maksti ehk ka sellest, et 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a. makseid OÜ-le B. E. 5 1-12-6369 tegelikult ei toimunud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajad T. V. ja P. E. kinnitasid, et firmad B. E. ja K. olid AS J. K. alltöövõtjateks ning neid esindas põhiliselt A . L., kes koostas tehtud tööde akte, arveid ning muid dokumente AS J. K. kontoris. Nimetatud asjaolust tõusetus asja kohtulikul uurimisel kahtlus, kas A.L. ise, omades juurdepääsu AS J . K. raamatupidamise dokumentidele (P. E. ütluste kohaselt olid raamatupidamise dokumendid teisel korrusel asuvas tööruumis riiulitel ja laudadel ning neile oli vaba juurdepääs) ning töövahenditele (arvutid, printer, fax, koopiamasin) ei võinud maksedokumente võltsida ning neid siis raamatupidamisesse esitada. Kohus ei pea taolist oletust põhjendatuks. Esmalt ei kinnita üksnes asjaolu, et A.L. oli võimalus AS J. K. kontoris ja sealsetes tööruumides viibida ning seal töövahendeid kasutada veel seda, et ta võltsis maksedokumendid ja vahetas need raamatupidamises õigete vastu. Kohtu hinnangul ei ole taoline asjaolu loogiline ning eluliselt usutav, kuna A.L. kui OÜ B. E. esindajal puudus igasugune vajadus ning huvi võltsida maksedokumente kinnitamaks firmale (OÜ B. E.), millist ta esindas, olematuid, tegelikkuses mitte toimunud väljamakseid. Nimetatud asjaolu on vastuolus ka tunnistajate T. V. ja P. E. poolt kohtulikul uurimisel avaldatuga, mille kohaselt korraldas A.L. alltööettevõtu objektidel töötanud tööliste tööd ning edastas teostatud tööde põhjal vastavad andmed P. E. vastavate aktide koostamiseks. Seega oli ta huvitatud eeskätt sellest, et rahalised väljamaksed ka tegelikkuses OÜ-le B. E. toimuksid, mitte maksedokumentide võltsimisest näitamaks olematuid väljamakseid. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et 15.08 ja 19.08. ning 04.09. koostatud maksedokumendid olid sama kuude lõpu, s.o. 30. augusti ja 30. septembri seisuga juba raamatupidamises arvele võetud ning nende osas vastavad kanded tehtud. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks ning eluliselt usutavaks asjaolu, et maksedokumendid võltsis ning need lisas raamatupidamise dokumentide hulka keegi kõrvaline, kriminaalmenetlusega tuvastamata jäänud isik, kuna käesoleval juhul ei nähtu, et taolist põhjust või vajadust oleks olnud kellelgi teisel peale süüdistatava. Kohtu hinnangul oli üksnes süüdistataval motiiv ning põhjus esitada võltsitud maksedokumente, kuna E.D , olles AS J. K. juhatuse liige, kellel oli ka õigus esindada aktsiaseltsi kõikides õigustoimingutes, esindas samas firmat, kelle vastu oli esitatud rahalisi nõudeid. 22.11.2010 a. Pärnu Maakohtu määrusest nähtuvalt esitas B. E. kohtule avalduse AS J. K. pankroti väljakuulutamiseks, kuna viimane võlgnes OÜ -le B. E. 18.05.2010 a. seisuga 485451.35 krooni. Võlgnik võlasummat ei tunnistanud, kinnitades kohtule, et võlausaldaja on alltöövõtjana omapoolsed kohustused tööde teostamisel jätnud täitmata, millest tulenevalt esitati alltöövõtjale arved viimase poolt AS -le J. K. tekitatud lisakulutuste hüvitamiseks ja millised tasaarveldati OÜ B. poolt esitatud arvetega. Võlgnik esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena koopiad võlausaldaja kirjalikest kinnitustest raha saamise kohta, milliste hulgas olid ka sellekohased 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a. võltsitud dokumendid (t.l. 56-62). E.D, kui võlgniku esindaja tegevuse tulemusena jättis kohus OÜ B. E. avalduse ajutise pankrotihalduri nimetamiseks ja AS J. K. pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. E.D , olles teadlik sellest, millises ulatuses kellele on tegelikult teostatud tööde eest tasutud ning olles teadlik ka sellest, et tegelikult ei ole B. Ehitusele nimetatud arvete alusel sularahas tasutud, tegutses tahtlikult antud dokumente kohtule esitades ilmselge eesmärgiga vabastada AS J. K. firma vastu esitatud rahalist nõuetest ja vältida sellega aktsiaseltsi pankrotimenetlust ning pankroti väljakuulutamist, mille käigus oleks ettevõtte tegevuse korraldus ja varade valitsemine läinud pankrotihalduri korraldada. Kohus loeb eeltoodud, kindlakstehtud objektiivsete tunnuste põhjal tõendatuks E.D tegutsemise KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (kasutada teadlikult võltsitud dokumente vabanemaks maksekohustusest) teades, et tema tegevuse korral see saabub. Käesoleva kriminaalasja menetlusega ei ole kindlaks tehtud, kes dokumendid võltsis, kuid nimetatud asjaolu ei oma E.D-le esitatud süüdistuse osas tähtsust, kuna KarS § 345 ettenähtud koosseis näeb ette vastutust võltsitud dokumendi kasutamise eest, mille puhul ei oma 6 1-12-6369 tähtsust asjaolu, kas dokumendi kasutaja oli teadlik või mitte sellest, kes dokumendi võltsis. Dokumendi võltsimine on karistatav KarS § 344 järgi, milles aga E.D-le süüdistust esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist E.D süü kuriteo toimepanemises KarS § 345 lg 1 järgi. Võltsitud dokumentide kohtule esitamisega tuleb antud kuriteo toimepanek süüdistatava poolt lugeda lõpule viiduks, kuivõrd antud kuriteokoosseisu puhul ei ole oluline see, kas süüdlase poolt soovitud eesmärk saavutati või mitte. Karistuse kohaldamisest: KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud süüdistatava E.D puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus tema puhul kriminaalasja kohtuliku uurimisega karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ega karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. E.D on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et E.D poolt ei ole kuriteo toimepanemisega tekitatud varalist kahju ega muid raskeid tagajärgi, tuvastatud on tema süü üksnes võltsitud dokumentide kasutamises, millega püüti tõendada asutuse maksevõimekust, siis on kohus seisukohal, et E.D on võimalik karistada kergema karistuse, rahalise karistusega ning seda määras alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul tagab rahaline karistus selle, et E.D hoidub edaspidi uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab õiguskorra kaitse huvid, kuna andes karistusega hinnang kuriteole, antakse samas teada, et selliste tegude toimepanek on taunitav ja karistatav. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Samuti ei ole kriminaalasja juures asitõendeid. Menetluskuludena tuleb
lg 1 alusel E.D-lt riigi tuludesse välja mõista järgmised menetluskulud –
lg 1 p 2 alusel kohtueelses menetluses välisriigist (Poola Vabariigist) pärit tunnistajale A. L. hüvitatud sõidu ja majutuskulud kogusummas 193.74 eurot,
lg 1 p 2 alusel ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasu summas 246 eurot dokumendiekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses,
lg 1 p 5 alusel ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu summas 0.45 eurot ning
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kogusummas 691.20 eurot kaitsja Kaire Ausi osalemise eest kriminaalasja menetluses.
lg 1 p 2 alusel kuulub E.D-lt riigi tuludesse väljamõistmisele sundraha summas 480 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 7 1-12-6369 Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2013.a kohtuotsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2013. a kohtuotsus E.D suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 27.02.2014.a kohtuotsuse resolutsioon: Juhindudes
lg 1 p-st 1 ja § 363 lg 4 p-st 2 ning riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, 22 lg-st 7 ja 21 lg-st 3, Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse p-dest 2, 4 ja 16 ning
Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.