4-13-6448/17

1 Väärteoasi nr.4-13-6448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 05.11.2013.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Katrin-Jana Vaab Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 10.09.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,009843 Kaebuse esitanud isik M.K , isikukood: XXX, elukoht XXX kaebuse esitaja: M.K , tema kaitsja Aleksei Ratnikov, kohtuvälise menetleja – Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse otsus nr. 2302,13,009843 muutmata ja M.K kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 28.11.2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Väärteoasja otsuse kohaselt juhtis M.K 20.08.2013.a. kella 20:21 ajal Tallinnas, Narva mnt 150a juures mootorsõidukit kiirusega 71 +- 6 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h, seega ületades kiirust 35 km/h. Oma tegevusega rikkus M.K Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE SISU M.K on esitanud kaitsja vahendusel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles leitakse, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub täies ulatuses tühistamisele ning väärteomenetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Nimelt leitakse kaebuses, et väärteoprotokolli koostamisel rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusnorme ja kaebaja kaitseõigust, mis seisnes selles, et M.K-le ei tutvustatud väärteomenetluse käigus väärteoprotokolli koostamisel V™S § 19 lg 1 p-s 6 sätestatud õigust. Samuti leiab kaebaja, et tema õigusi on rikutud sellega, et temale ei saadetud väärteoasja materjalide koopiate hulgas mõõteseadme tabloost tehtud fotot. Lisaks taotleb kaebaja kohtukulude jätmist vastustaja kanda (tlk 2-4). MENETLUS KOHTUS Kaebaja ning tema esindaja jäid kohtus esitatud kaebuse juurde, mille kohaselt heideti ette menetlusaluse isiku õiguste olulist rikkumist väärteoprotokolli koostamise ajal seoses sellega, et temale ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Nii kaebaja kui ka tema esindaja sõnul puudus väärteoprotokollis ka vastav märge õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta, kuid tutvunud kohtuistungil väärteoprotokolliga, selgus, et M.K vastav allkiri on väärteoprotokollis siiski olemas. Seetõttu korrigeeris kaebaja esindaja oma kaebuse seisukohti, leides, et M.K-le tutvustati tema kui menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi väärteoprotokolli koostamisel üksnes osaliselt. Nimelt oli väärteoprotokolli koostamise hetkeks kehtima hakanud uus väärteomenetluse seadustiku regulatsioon, mida oli menetlusaluse isiku õigustesse puutuvalt täiendatud selliselt, et menetlusalusel isikul on lisaks eelnevalt kehtinud õigustele ka õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi. Nimetatud täiendust aga M.K-le 20.08.2013.a. tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli pöördel menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste osas ei olnud. 3 Seega jäi kaebaja esindaja kohtus seisukohale, et nii õiguste osalise tutvustamisega M.K-le kui ka mõõteseadme tabloost tehtud foto saatmata jätmisega on menetlusnorme oluliselt rikutud, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja oli kohtus seisukohal, et kaebus on alusetu, väärteo toimepanemine M.K poolt on tõendatud kiirusemõõtmisseadme protokolliga, mõõtevahend oli nõuetekohaselt taadeldud ja mõõtetulemus jälgitav, mis andis aluse karistuse määramiseks. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud - tal oli õigus 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koostamisest tutvuda menetleja juures kõikide tõenditega, kuid ta ei tulnud menetleja juurde. Menetlusalusele isikule postiga saadetud materjalide hulgast jäi foto välja teadmata põhjusel, kuid kõik andmed, mis fotolt nähtusid, olid kantud ka mõõteseadme kasutamise protokolli. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lisatud õiguse - õigus tutvuda menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega - tutvustamata jätmine ei too kaasa M.K puhul menetlusnormide rikkumist, kuna menetlusalune isik on jätnud põhistamata, mis osas fotol olev informatsioon oli temale uudne ja mille suhtes tal ei olnud võimalik end kaitsta. Kohtuväline menetleja seega leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja hinnanud menetletavas väärteoasjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et M.K süü talle inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Väärteoasjas on kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokolliga tõendamist leidnud, et M.K , juhtides 20.08.2013.a. kell 13:40 mootorsõidukit Mercedes Benz Sprinter reg. nr.ga XXXTallinnas, Narva mnt 150a juures, millisel teelõigul oli lubatav sõidukiirus 30 km/h, liikus kiirusega 71 km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem, kui 35 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvad ka üksikasjalikud andmed liiklusmõõteseadme, selle kehtiva taatluse, kasutamise käigu ja tulemuste kohta ning mõõtmise tehiolude kirjelduse kohta. Samuti nähtub kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollist, et mõõtmise ajal ei kasutatud video-, heli- ega fototehnikat (väärteoasja tlk 1-2). Kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõenditest - mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRSS-12/00150 ja PPA Põhja PP poolt 13.08.2008.a. välja antud pädeva mõõtja koolituse tunnistusest nähtuvalt oli kiirusemõõteseade taadeldud ja vastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr. 104 lisa 2 p 8.2. nõuetele ning kiirusemõõtja liikluspolitseinik Irina X oli läbinud 13.08.2008 pädeva mõõtja koolituse (tlk 29-30). Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega on esitatud tõendite pinnalt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle inkrimineeritava väärteo toimepanemine. Kohus märgib lisaks sellele, et ei kohtuvälises menetluses ega kaebemenetluses ei ole M.K oma süüd kordagi eitanud. 4 Hinnates aga käesolevas väärteoasjas esitatud kaebuse argumente ning tutvudes menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega, märgib kohus järgmist. Vastavalt V™S § 31 4 lg 1 võib menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks üksnes siis, kui selleltnähtuvad vastavalt V™S § 31 lg 1 1 : 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3)väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et menetletava väärteoasja materjalide hulgas leiduv foto aga ei vasta ühelegi ülalnimetatud tingimusele - fotot ei ole võimalik siduda ei käesoleva väärteo- ega ka mõne muu menetluse materjalidega, sellelt ei nähtu ka ühtegi muud asjaolu, mis annaks mingitki alust nimetatud fotot üldse käesolevas väärteoasjas tõendiks pidada. Lisaks märgib kohus, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt ei kasutatud M.K juhitud sõiduauto kiiruse mõõtmisel ei video-, heli- ega fototehnikat (väärteoasja tlk 2 ). Samuti nähtub antud asjas koostatud väärteoprotokolli tõendite loetelust, et nimetatud fotot väärteoasjas tõendite hulka ei ole arvatud (väärteoasja tlk 1). Seega asub kohus seisukohale, et kuigi kiirusemõõteseadme näitudest tehtud fotol kajastuvad andmed on sarnased käesolevas väärteoasjas kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis leiduvate andmetega, ei tule siiski fotolt nähtuvate andmete mittevastavuse tõttu V™S § 31 lg 1 1 punktides 1-3 tõendile esitatavatele nõuetele pidada seda tõendiks ning seetõttu tuleb see arvata käesoleva väärteoasja tõendite kogumist välja. Nimetatud fotot ei saa seostada käesoleva väärteoasja materjalidega, kuivõrd fotol kajastuvad andmed on väga väheinformatiivsed ning kohus ei välista ka asjaolu, et foto võis toimiku materjalide hulka sattuda ka eksikombel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule edastatud väärteomaterjalide hulgas sellise foto saatmata jätmine ei ole tema õiguste rikkumine V™S § 19 lg 6 tähenduses ega nõustu seega ka kaebuses esitatud vastavasisulise seisukohaga. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on kõiki väärteotoimiku asjassepuutuvaid materjale korrektselt tutvustatud ning tema õigusi seoses sellega rikutud ei ole. Puutuvalt kaebaja seisukohta temale V™S § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste osalise tutvustamise kohta, nõustub kohus kaebaja väitega osas, et 20.08.2013.a. koostatud väärteoprotokolli pöördel menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste osas puudus tõepoolest V™S § 19 lg 6 16.07.2013.a. jõustunud muudatus, millega lisati menetlusaluse isiku õiguste hulka ka õigus tutvuda menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha selle kohta avaldusi. Samas nähtub menetletava väärteoasja materjalidest, et väärteomenetluse käigus ei ole tehtud ühtegi heli- ega videosalvestist, millele laienenuks M.K õigus nendega tutvuda või nende kohta avaldusi teha. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuigi M.K-le kui menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamisel 20.08.2013.a. ei olnud väärteoprotokolli pöördel menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste loetelusse lisatud õigust tutvuda menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning sellise õiguse olemasolu tutvustamata jätmine ei ole küll õige, ei pea kohus seda niivõrd tõsiseks menetlusnormi rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise ja kogu väärteomenetluse lõpetamise, kuivõrd käesolevas väärteoasjas ei olegi tehtud ühtegi menetlustoimingu heliega videosalvestist. 5 Seoses M.K kaitsepositsiooniga peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu veel järgmisele asjaolule. Antud väärteoasjas on M.K oma vastulauses esitanud hulgaliselt argumente seadmaks kahtluse alla asjaolu, kas tegemist oli ikka tema juhitud sõidukiga, mille kiirust mõõdeti. Nimelt on M.K leidnud, et tema ja liikluspolitseiniku arusaamad sõiduki Mercedes Benz Sprinter suurusest ei ole ühesed ja kuna kiiruse mõõtmise ajal liikus ta koos teiste sõidukitega, ei saa välistada, et liikluspolitseinik ajas kiirusemõõteseadme signaalid segi. Lisaks leitakse vastulauses, et M.K juhitud sõiduki kiirus võis olla 40-45 km/h ning et liikluskiirust piirav liiklusmärk võis vedeleda maas ning ta ei pidanudki teadma antud teelõigul kehtivast kiiruspiirangust ning kokkuvõttes leitakse vastulauses, et väärteomenetluses kogutud tõendid ei ole piisava kvaliteediga ega usaldusväärsed (väärteoasja tlk 16-18). Samas märgib kohus, et väärteomenetluses kogutud tõendite usaldusväärsuse küsimust ei ole tõstatatud ei menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud kaebuses ega ka kohtuistungil. Arvestades seejuures ka kaebuse arutamise käigus asetleidnud väärteootsuse tühistamise aluse muutmist, on kohtul alust järeldada, et kaebaja ei ole oma kaitsepositsioonis järjekindel ning esitatud argumendid kätkevad endas vaid soovi leida vähegi võimalikke ja sobivaid põhjuseid, et tühistada M.K suhtes käesolevas väärteoasjas tehtud otsus tema karistamise osas. Sellele vaatamata kohus leiab, et M.K tegevust on õigesti käsitletud Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 rikkumisena. Juht peab järgima suurimat lubatud sõidukiirust ega tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kuivõrd väärteoasja materjalidega on tõendamist leidnud, et M.K poolt juhitava sõiduki kiirus ületas lubatut 35 km/h võrra, on M.K tegevus õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Kohus on seisukohal, et M.K pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 71 +-6 km/h teel, kus lubatud sõidukiiruseks oli 30 km/h, pidas M.K vähemalt võimalikuks, et sellise tegevusega ületab ta lubatud piirkiirust ning see on keelatud ja karistatav. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja rikkunud kaebaja suhtes väärteomenetluse norme, väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad, otsus on õiguspärane ning ei kuulu seepärast tühistamisele. Kaebaja süüd ning tema käitumise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. M.K-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistusena 4 kuuks eriõiguse äravõtmise määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 nõuetest ning arvestanud nii M.K süü raskusastet ja tema isikut kui ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Eeltoodud motiividel puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kuna puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, jätab kohus menetluskulud kaebaja kanda. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik