lg 2 p 7, 8 järgi ja
lg 2 p 1, 4; A.N süüdistus
lg 2 p 7, 8 järgi; Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav N.P Ik: xxx, venelane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 01.07.2008, vahistatud alates 02.07.
Harju Maakohtu 16.03.2006 otsusega
Harju Maakohtu 26.11.2007 otsusega
p 1, 4 järgi vangistus 4 kuud, vabanes karistuse kandmiselt 10.03.2008 Kaitsja Advokaat Natalia Lausmaa Süüdistatav A.N Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 01.07.2008, vahistatud 02.07.2008 Varasem karistatus: Varasem karistatus: 12.12.2007 Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistus 2 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga, ärakandmata karistus vangistus 1 kuu ja 28 päeva Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. N.P süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. N.P süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) aastat. 3.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 4.
lg 1 alusel, lugedes Tallinna Linnakohtu 28.06.2004 otsusega mõistetud kergema karistuse, so 3 kuud vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega, lugeda liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 6.
lg 1 alusel, lugedes mõistetud liitkaristusest Tallinna Linnakohtu 28.06.2004 otsusega mõistetud 3 kuulise vangistuse kantuks, arvestades liitkaristusest ärakantud karistuse maha, lugeda ärakandmata liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. 7.
lg 1 alusel arvestada N.P-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 5 kuud ärakandmist alates N.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 01.07.2008. 8. N.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. 9. A.N süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes A.N ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 11.
lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele, so tähtajalisele vangistusele 2 aastat eelmise, so Harju Maakohtu 12.12.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 1 kuu ja 28 päeva täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 12.
lg 1 alusel arvestada A.N-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva ärakandmist alates A.N kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 01.07.
Samuti N.P süüdistatakse selles, et tema 01.02.2004 kella 14.30 ajal Tallinnas, Kopli 1 asuva klaastaara vastuvõtupunkti juures grupis kahe tuvastamata isikuga nõudis R S `ult 40 000 krooni kogumist ja temale üleandmist selle eest, et R S oli varem pöördunud politseisse kuriteoteatega N.P vastu, andis politseis ja kohtus N.P süüstavaid ütlusi (N.P mõisteti 14.01.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega õigeks tõendite puudulikkuse tõttu). Oma nõudmise tõsiduse kinnitamiseks võttis N.P R S `ul rinnust kinni ja lõi teda põlvega kubemesse. Kui R S lükkas N.P eemale, ründasid R.S u koheselt kaks N.P-ga koos olnud meest ja lõid teda rusikatega näkku, samuti lõi üks nendest kannatanut pudeliga vastu pead. Seejärel lõi N.P kannatanut uuesti jalaga kubemesse. Kuna taara vastuvõtupunkti töötaja tuli välja ja nõudis peksmise lõpetamist, lõpetati R S u peksmine, kuid kutsuti ta eemale kaasa, kuid R.S pääses minema. Peksmise tulemusel tekitati R S tervisekahjustusi: ninaluude murd, vasaku põlve põrutus, põrutushaavad ülahuultel ja vasaku kulmu piirkonnas. Oma tegevusega pani N.P toime
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. A.N süüdistatakse
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 20.06.2008 kella 10.30 ajal aadressil Tallinn, Xxx, grupis koos N.P-ga, pärast ühist alkoholipruukimist koos A T , kasutades vägivalda, mis väljendus selles, et N.P peksis rusikatega vastu pead ja ülakeha põrandal lebanud A T , samal ajal kui A.N tekitas terava esemega se lõiketorkehaavu A T , tekitades talle kehavigastusi aga N.P ähvardas ära lõigata sõrme juhul, kui kannatanu hakkab vastu ning võttis sõrmest laulatussõrmuse hinnaga 2000 krooni. 4 Seega A.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt, so
Süüdistatav N.P tunnistas end temale inkrimineeritud toimepanemises süüdi ja nõustus lihtmenetluse kohaldamisega. kuritegude Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale
lg 2 p 7, 8 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud ning kvalifitseeritud õigesti. Samas asus seisukohale, et süüdistatavale
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises inkrimineeritud tegu ei ole tõendamist leidnud ning süüdistatav tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatav A.N tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja nõustus lihtmenetluse kohaldamisega. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 01.02.2003 koostatud kannatanu R S u ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.02.2004 kella 14.30 paiku läks kannatanu Vana-Kalamaja taarapunkti. Seal kohtus Aleksandriga, kes oli temalt varem varastanud mobiiltelefoni. Tal oli kaks sõpra kaasas. Nähes kannatanut ütles ta sõpradele, et tema pärast ma istusin kinni. Seejärel haaras kannatanu rinnust kinni, teise käega võttis kinni jope kapuutsist, surus ta vastu seina ning hakkas koos sõpradega teda peksma rusikate ja ja dega näo ja keha piirkonda. Seejärel kannatanu kukkus ja tema kotis olnud õllepudel löödi vastu tema pead lõhki. Umbes kaheksa minuti pärast tuli taarapunktist välja selle töötaja, kes ajas nad minema. Kannatanu politseisse ei pöördunud vaid läks traumapunkti. (kd I t/l 2-3 kr asi 1-08-6744) 01.10.2004 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 1305 eksperdiarvamuse kohaselt R S diagnoositi AS Ida-Tallinna Keskhaiglas erakorralise meditsiini osakonnas 01.02.2004a. ninaluude murdu, vasaku põlve põrutust, põrutushaavu ülahuulel ja vasaku kulmu piirkonnas. Tervisekahjustused võisid eksperdi arvamuse kohaselt olla tekitatud määruses näidatud ajal, need ei olnud eluohtlikud ega põhjustanud kehalist haigust, paranemine 3-4 nädala jooksul. Näo piirkonna tervisekahjustused võisid olla tekitatud löögist (löökidest) kõva tömbi esemega; vasaku põlve põrutus võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga esemeid, pindu. (kd I t/l 7-8 kr asi 1-08-6744) 23.09.2004 koostatud vastusest järelpärimisele ja patsiendikaardist nähtub, et R S viibis valvetraumatoloogi konsultatsioonil AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas 01.02.2004 kell 15.
Süüdistuse kohaselt röövis N.P R S mobiiltelefoni ja vöökoti kokku väärtusega 750 krooni. (kd I t/l 48-49 kr asi 1-08-6744) Teatisest kahtlustatava N.P päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2003 oli 0 krooni. (kd I t/l 46 kr asi 1-08-6744) 20.06.2008 koostatud suulise kuriteoteate protokolli kohaselt kannatanu A T 20.06.2008 kella 10.00 ajal tarvitas talle võõraste inimeste seltskonnas Balti jaama juures alkohoolseid jooke. Seltskonnas oli 5-6 meest ja 2 naist. Nad jõid ära kaks 0,7 1 pudelit viina. Siis kutsusid ta enda juurde korterisse, mille aadressi ta ei tea. Seal jõid jälle ja olid seal tund aega. Kuni nad seal jõid, nad said kuidagi teada, et A T oli varem töötanud turvamehena ja sellepärast a s tüli, teda hakati solvama, nimetati võmmiks. Keegi naistest hakkas teda noaga ähvardama, siis hoiti ta kätest ja jalgadest kinni, naisterahvas lõikas talle kahest kohast noaga selja sisse. Pärast hoiti teda kahe- või neljakesi kinni, võeti ära käsitööstuslikult valmistatud kahe tammelehega laulatussõrmus. Sõrmuse maksumus oli 2000 kr. Ta kuulis, kuidas nad omavahel rääkisid tema sõrmuse kohta, et „proov on hea, lähme, v e pandimajja". Kannatanu hakkas paluma, et nad teda ära ei tapaks ja lahti laseks. Siis lasti ta lahti, ta läks välja ja pani mööda tänavat jooksu. Nad hakkasid teda jälitama. Ta jooksis esimesse ettejuhtuvasse trepikotta ja tema tagaajajad jooksid temast mööda. Siis mingi inimene ajas ta trepikojast välja. Talle kutsuti politsei, kuna ta väga palus. Politsei tulekuni kõndis ta tänaval. Kui saabusid politseitöötajad (u 20-40 min pärast), siis nad käisid selles toas, kus kõik juhtus. Ta ei tea, kas korteris keegi oli, kuna politseitöötajad teda sellesse korterisse ei lasknud. (kd II t/l 2-5 kr asi 1-08-9777) 20.06.2008 koostatud kiirabikaardist nähtub, et A T sedastati kaks lõikehaava rindkere ja abaluu piirkonnas. (kd II t/l 7 kr asi 1-08-9777) 02.07.2008 koostatud isiku läbivaatlusprotokolli kohaselt tuvastati A T ülevaatuse käigus vasakul abaluul torkelõikehaav pikkusega 1,5 cm ja keskosal torkelõikehaav pikkusega 1,5 cm, paremal abaluul 4 cm pikkune kriimustus ja suur hematoom parema käelaba pöidla ja nimetissõrme vahel. (kd II t/l 9-15 kr asi 1-08-9777) 7 25.06.2008 koostatud kannatanu A T ülekuulamisprotokollist kohaselt A T otsustas sõita peale sõpradega Stroomi rannas joomist koju Maardusse. Kusagil Balti jaama kandis ta tutvus meesterahva Aleksandriga ja naisterahvaga, kelle nime ta ei mäleta. Nad tegid talle ettepaneku minna mere äärde ja juua seal alkohoolseid jooke. Mere äärde minekust ta keeldus ja siis nad kutsusid ta külla. Kui nad jõudsid kohale magas seal üks mees, tema nimi oli V . Hakkasid jooma viina ja sampust. Täpselt enam ei mäleta, kuidas ja miks, kuid talle näib, et pärast seda, kui nad said teada, et ta on töötanud turvamehena, nad tungisid talle kallale. Mäletab täpselt, et kallaletungijateks olid kaks meest. Volodja ja Aleksandr peksid teda vastu pead ja keha kätega. Nad istusid tal seljas, kannatanu lamas põrandal ja nemad peksid teda ülakehasse ja vastu pead. Kannatanu nägi, kuidas Aleksandr hakkas ära võtma tema abielusõrmust. Ta palus seda mitte teha ja hakkas vastu ja siis ütles talle Aleksandr, et ta lõikab tal ära sõrme koos sõrmusega. Siis ta lõpetas vastuhaku ja ta võttis sõrmuse ära. Kogu selle aja ta lebas nägu alaspidi, kuid temaga rääkis Aleksandr ja ta sai aru, et sõrmuse võttis ära tema. Naine karjus, et elusana kannatanut ära lasta ei saa ja kannatanu arvab, et tema lõi teda selga noaga, sest löögid ei olnud eriti tugevad. Kannatanu tundis, et noalöögid ulatusid luuni. Aleksandr võttis kahe käega temalt sõrmuse sõrmest. V hoidis teda kinni, tähendab naisterahvas peksis teda noaga selga , kuid ei nuga ega seda, kuidas ta teda lõi, kannatanu ei näinud. Kui sõrmus ära võeti, nad ronisid ta seljast maha. Ta hüppas püsti ja jooksis välja. Talle näis, et nad jälitavad teda, kuid kinnitada ta seda ei saa, kuna ta ei näinud neid, tal oli hirm. Väljas ta nägi üht meest, kes seisis roosa maja trepikoja ees. Ta jooksis trepikotta ja palus tal kutsuda politsei. Tema kutsus politsei, lükkas ta trepikojast välja ja sulges selle. Edasi ta läks mööda tänavat ja talle sõitis vastu politseiauto. Kannatanu juhatas politseinikud korterisse, kus teda rööviti ja näitas neile seda ust. Nad käisid seal, siis tulid tagasi ja ta sai aru, et seal ei olnud kedagi. Meesterahvas nimega Aleksandr oli u 35-aastane, varem kohtulikult karistatud, ta ise rääkis, kasv 160-175 cm, tugeva kehaehitusega, väga lühikeseks lõigatud juuksed, juuste värvi ei mäleta, silmad kitsad, tatarlase moodi. Kannatanu mäletamist mööda olid tal mõlemad käed õlast käerandmeni tätoveeritud. Meesterahvas nimega V oli u 35-aastane, vabanes nädal või kaks tagasi, ise rääkis talle. Kasv 170-185 cm, keskmine kehaehitus, u 3 cm pikkusega juuksed. Seljas oli kas teksasärk või sinine T-särk. Naine oli u 25-30-aastane, keskmise kehaehitusega. Mäletab, et tal oli kitsas kõver nina, täpsemalt väga kõver, ebaloomulik ja meeldejääv. Kõik kolm rääkisid vene keeles. Mäletab veel, et korteris oli vana naine, kes möödus neist teel tualetti. Kannatanu hindab temale tekitatud materiaalse kahju suuruseks 2500 kr. (kd II t/l 16-21 kr asi 1-08-9777) 25.06.2008 koostatud patsiendikaardist nähtub, et A T diagnoositi seljal kr ustushaavad. (kd II t/l 22 kr asi 1-08-9777) 25.06.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt A T tundis ära isiku fotol nr 2 kui Aleksandri, kes 20.06.2008, kasutades vägivalda, röövis avalikult temalt laulatussõrmuse. Ta tundis ta ära näo ja kitsaste silmade järgi, soeng oli sama, kui fotol. Ta teatas, et on 100 % veendunud, et see on Aleksandr. Nimetatud isik on N.P . (kd II t/l 24-31 kr asi 1-08-9777) 25.06.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt A T tundis ära isiku fotol 1, kui tütarlapse, kes 20.06.2008 peksis teda noaga selga ja oli koos Aleksandriga. Ta teatas, et tundis isiku ära nina kuju järgi ja ka soeng oli sama, kuigi ta ei ole veendunud, sest juuste värv näis veidi heledam, kuid nina kuju on 100 % selle tütarlapse nina kuju sarnane. Äratuntud isik on A.N. (kd II t/l 32-39 kr asi 1-08-9777) 01.07.2008 koostatud kahtlustatava N.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav ennast inkrimineeritud kuriteos süüdi ja selgitab, et nad Natašaga tutvusid kannatanuga Balti jaamas, kes tegi ettepaneku tarvitada koos alkohoolseid jooke. Kahtlustatav tegi ettepaneku minna nende koju. Kui nad koju jõudsid, olid seal veel V ja Liivia. Liivia oli teises toas ja üldse sealt välja ei tulnud, aga kahtlustatav, Nataša ja Volodja istusid jooma. Nad jõid ja Volodja tegi ettepaneku võtta kannatanult ära laulatussõrmus. Kahtlustatav hoidis kannatanut kinni, aga Volodja hakkas sõrmust ära võtma, kuid ei suutnud. Nataša haaras seejärel millegipärast noa ja hakkas kannatanut 8 noaga ülakehasse peksma. Kannatanu lamas voodil näoga ülespidi. Kahtlustatav karjus Nataša peale, et miks ta seda teeb ja lükkas ta eemale. Nad ütlesid kannatanule, et oleks parem, kui ta ise võtaks sõrmuse ära. Ta võttis sõrmuse ise ära. Kahtlustatav hoidis kannatanu käsi, et ta vastu ei hakkaks ega peksnud teda. Teda peksis vist Volodja. Kui kannatanu sõrmuse ära võttis, nad lasid ta lahti ja kannatanu läks ära ja pärast lahkusid nemad. Seejärel läksid nad pandimajja ja kuna pass oli ainult temal, siis sõrmuse pantis N.P . Pandimaja asub Balti jaamas. Sõrmuse eest nad said 345 kr, nad ei müünud seda ära, vaid pantisid kuuks ajaks. Raha kulutasid toiduainete ostmiseks. Volodja perekonnanime kahtlustatav ei tea, ta elab seal samas, kus temagi, Xxx. Ta töötab kusagil Keilas, kus ehitab eramut ja elab ise praegu seal. Kus täpselt, kahtlustatav ei tea. Nataša lahkus isa juurde xxx. (kd II t/l 42-47 kr asi 1-08-9777) 01.07.2008 koostatud politseivaneminspektori A Kisseljovi ettekande kohaselt käisid nad koos politsei vaneminspektoriga J Perov'iga kahtlustatava A.N otsimas tema kodus aadressil xxx. Kui läksid ukse juurde, siis kuulsid läbi ukse naiste ja meeste hääli. Koputasid, kuid umbes 2 minutit keegi ust ei avanud ja korteris keegi enam ei rääkinud. Siis aga tegi Oleg Grigorjev( Natalja isa) uks lahti ja teatas neile, et tütar oli tema juures eile ja täna ta teda näinud ei ole. Läksid majast välja ja otsustasid ringi vaadata. Nad küsisid inimeste käest, ega nad ei näinud mõni minut tagasi siin kuskil tütarlast jooksmas. Nad vastasid, et hetk tagasi hüppas üks tütarlaps esimese korruse aknast välja ja jooksis ilma jalanõudeta maja taha ja näitasid, mis maja taha. Politseitöötajad jooksid sinna ja nägid mööda teed jooksmas tütarlast, kes oli palja jalu. Püüdsid ta kinni ja tütarlapseks osutus A.N-iks. (kd II t/l 47 kr asi 1-08-9777) 01.07.2008 koostatud kahtlustatava A.N ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab end kahtlustatav inkrimineeritud kuriteos süüdi täielikult ja selgitab, et paar nädalat tagasi nad koos Aleksandriga tutvusid kannatanuga Balti jaamas. Kahtlustatav oli väga purjus. Mäletab tutvumise fakti ja alkohoolsete jookide tarbimist tänaval ja see on kõik. Kuidas võtsid maha sõrmuseid, kas teda peksti, kas tema teda peksis, ta ei tea, sest ta ei mäleta. Ta elas koos N.P-ga Köie t 11-3. Veel elas seal Liivi ja kõik. Rohkem kahtlustataval lisada ei ole, sest ta ei mäleta midagi. (kd II t/l 50-53 kr asi 1-08-9777) 02.07.2008 koostatud kahtlustatava V T i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustatav ei tunnista ennast inkrimineeritud kuriteos süüdi. Asja sisu kohta selgitab järgmist: 20.06.2008 oli ta kodus. Saša koos Natašaga tõid Xxx mingi mehe. Kahtlustatavale pakuti alkohoolseid jooke. Saša ja Nataša hakkasid selle mehe kallal norima, aga ta ei mäleta, miks. N.P ütles, et see mees võtaks ära sõrmuse. Mees ei tahtnud seda teda. Sanja ise võttis mehe sõrmest laulatussõrmuse, aga Nataša hüppas voodile ja hakkas teda noaga taguma. Sanja peatas ta. Kahtlustatav oli šokis, kuna teda vabastati vanglast ennetähtaegselt ja nägi seda omavoli ja lahkus. Kinnitada ei saa keegi. Pärast seda, kui meesterahvalt võeti ära sõrmus, lahkus ta ka ise. Kahtlustatav ei mäleta, kas ta hoidis kannatanut kinni, kui temalt võeti ära laulatussõrmus. N.P hakkas ise karjuma, et kannatanu võtaks ära sõrmuse. N.P andis sõrmuse samal päeval Balti jaamas viinapoe kõrval asuvas pandimajas ära oma nimele. Raha joodi koos maha. (kd II t/l 70-75 kr asi 1-08-9777) 03.07.2008 koostatud politseivaneminspektori A Kisseljovi ettekande kohaselt käisid nad pandimajas, mis asub Balti jaama tunnelis, kuid seal ei olnud N.P nimeline isik abielusõrmust toonud. Seejärel kontrollisid pandimaja Kopli 4/6 (V T ütluste järgi) ja selgus, et sinna viis N.P 20.06.2008 kolmeks päevaks abielusõrmuse ega pole seda välja ostnud ja sõrmus oli pandimaja poolt maha müüdud. (kd II t/l 80 kr asi 1-08-9777) 04.07.2008 koostatud L H –R tunnistaja ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta pandimaja omanik, mis asub Balti jaama vastas asuva kohviku juures. Vastavalt vastuvõtu raamatule ja kviitungile K 5004 N.P, pantis 20.06.2008 oma dokumendi alusel, kolmeks päevaks laulatussõrmuse prooviga 585 ja kaaluga 2,32 g. Kellele see sõrmus müüdi, ta ei tea, kuna see oli juhuslik ostja. (kd II t/l 81-87 kr asi 1-08-9777) 08.07.2008 koostatud tunnistaja L V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja ei näinud ega kuulnud midagi tol õhtul, sest oli rohtu võtnud ja magas teises toas. Järgmisel päeval 9 kuulis Volodini käest, et Nataša oli mehele 2 korda noaga selga löönud. (kd II t/l 88-91 kr asi 1-08-9777) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava N.P süüd osaliselt tunnistavad ütlused, A.N süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel kahtlustatavana üle kuulatud N.P süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi ja A.N süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute A T ja R S ütlusi, R S tervisekahjustuste kohta koostatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamust, kannatanu R S tervisekahjustuste kohta AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas koostatud vastust järelepärimisele ja patsiendikaarti, tunnistaja T D ütlusi ja T D fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, tunnistaja O T ütlusi, samuti kiirabikaarti ja patsiendikaarti A T tervisekahjustuste kohta, A T läbivaatusprotokolli, A T isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, politseivaneminspektori A Kisseljovi ettekannet, kahtlustatava V T ütlusi, tunnistaja L H –R ütlusi, väljavõtet pandimaja raamatust ja kviitungist, tunnistaja Liivi V ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatavate N.P ja A.N süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava N.P käitumine ühes inkrimineeritud kuriteoepisoodis kvalifitseeritud
lg 2 p 1, 4 järgi, so varalise kasu üleandmise nõudmisena, kui on kasutatud vägivalda, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt, sealhu s kannatanu R S u ütlustest nähtuvalt nõudis N.P R.S 40 000 krooni selle eest, et N.P oli R.S poolt politseisse esitatud avalduse ja kohtus antud ütluste tõttu pidanud viibima vahi all. Kohus leiab, et taolise nõudmise esitamine R.S ei saanud olla ei põhjendatud ega seaduslik ning kohtu arvates nn valuraha nõudmine R.S on nõude esitamine võõra vara üleandmiseks. Seejuures nähtub R.S ütlustest, et tema suhtes kasutati seejuures vägivalda, mida kaudselt kinnitavad tunnistaja T D ütlused selle kohta, et ta nägi süüdistatavat ja veel kahte meest koos kannatanuga ning nägi kannatanud lumega näolt verd pühkimas. Tervisekahjustuste olemasolu kinnitasid ka R.S kohta koostatud meditsiinidokumendid ja kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamus. Peale selle on kriminaaltoimikus ka kohtuotsus N.P õigeksmõistmise kohta ning sellest otsusest nähtuvalt süüdistati N.P just nimelt R.S vara röövimises. Seega riimuvad R.S ütlused tervisekahjustuste tekitamise kohta süüdistatava poolt nii tunnistaja ütluste kui ka tervisekahjustuste kohta koostatud dokumentaalsete tõenditega, mistõttu puudub kohtul alus kahelda R.S ütlustes temale tekitatud tervisekahjustuste tekitaja, tekitamise põhjuste ja asjaolude kohta. Kuivõrd R.S ütluste kohaselt nõuti temalt varalise kasu üleandmist mitme isiku poolt ja ka vägivalda kasutas koos süüdistatavaga veel kaks isikut, mida kaudselt kinnitas ja tunnistaja T.D , siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritav tegu on toime pandud grupis, kuivõrd kõik varalist nõuet esitanud ja vägivalda kasutanud isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud korduvalt KrK § 140 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, milline käitumine on käesoleval ajal karistatav röövimisena ja karistus sellise teo eest ei olnud kustunud, leiab kohus, et N.P oli temale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. Seetõttu asub kohus seisukohale, et N.P käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. N.P ja A.N süüdistatakse
lg 2 p 7, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tahtsid süüdistatavad kannatanult A.T ära võtta kuldsõrmust. Kuivõrd kannatanu ei olnud nõus vabatahtlikult oma vara vabatahtlikult loovutama, siis peksis 10 N.P teda pähe ja kehasse ning A.N samas tekitas kannatanule terava esemega lõike-torkehaavu, misjärel N.P ähvardas kannatanul sõrme ära lõigata kui kannatanu sõrmust ei loovuta. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eesmärk oli kannatanult ära võtta kannatanu vara ning kannatanu vastupanu murdmiseks kasutasid mõlemad süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda. Seejuures tegutsesid süüdistatavad kooskõlastatult ühise eesmärgi saavutamise nimel, seega tegutsedes grupis, kusjuures üheaegselt tarvitati kannatanu kallal nii füüsilist vägivalda peksmisega kui ka tekitati tervisekahjustusi torke-lõikeriistaga, mida kasutati relvana. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on A T esitanud tsiviilhagi 2500 krooni nõudes, mis seisnes röövitud sõrmuse maksumuses 2000 krooni ulatuses ja rikutud pluusi väärtuses 500 krooni ulatuses. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate poolt röövimise toimepanemise tulemusena. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatavate N.P ja A.N süülise käitumise tõttu, tuleb tekitatud kahju solidaarselt välja mõista kahju tekitajatelt kannatanu kasuks täies ulatuses. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, süüdistatavate isikuid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat N.P süüdistatakse kahe esimese astme varavastase kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil süüdistatav kahetses toimepandut, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Seejuures süüdistatakse teda väljapressimise toimepanemises, milline on toime pandud enam kui neli aastat tagasi ning teda on vahepeal kolmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Samas on inkrimineeritud väljapressimise puhul tegemist olukorraga, kus süüdistatav on kannatanult nõudnud nn valuraha asjatult vanglas veedetud aja eest ja mille põhjustas süüdistatava arvates kannatanu alusetu avaldus politseisse ja kohtuistungil antud ütlused, mida kinnitab ka õigeksmõistev kohtuotsus. Seejuures on nii süüdistatava kui kannatanu puhul tegemist isikutega, kellest kummalgi ei olnud alalist sissetulekut. Samas aga võttis kannatanu vara nõudmist ja sellega kaasnenud vägivalda ning ähvardusi reaalsetena, teades samas, et tal puuduvad igasugused varalised vahendid nõude täitmiseks. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist ei olnud nn klassikalise väljapressimisega. Samuti on vahepeal süüdistatavat karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja riik ei ole suutnud süüdistatava süüküsimust ühes kuriteoepisoodis nelja aasta jooksul lahendada. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Samuti süüdistatakse süüdistatavaid grupis toime pandud röövimise toimepanemises, mille tulemusena tekitati kannatanule varaline kahju. Süüdistatavad kahetsesid neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemist, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Samas aga viibis kannatanu süüdistatavatega ühes seltskonnas ja tarvitas koos süüdistatavatega alkoholi, olles seega tema jaoks võõraste isikute seltskonnas, luues oma käitumisega süüdistatavatele soodustingimused temalt vara hõivamiseks ja vara realiseerimisest saadud rahaliste vahendite kasutamiseks edasiseks alkoholi tarvitamiseks. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, kannatanule tekitatud tervisekahjustusi ja varalise kahju suurust, leiab kohus, et süüdistatavatele võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd A.N on inkrimineeritava teo toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb eelmise otsusega ärakandmata karistus liita käesoleva otsusega mõistetava karistusega täies ulatuses. N.P-le liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada
lg 1 ja 65 lg 1 sätteid, kuivõrd tegemist on nii kuritegude kui ka kohtuotsuste kogumiga ning seejuures peab kohus mõistetavast liitkaristusest vajalikuks maha arvata pärast esimest 11 inkrimineeritavat kuritegu kuulutatud otsusega mõistetud karistuse, milline on süüdistatava poolt ära kantud. Märt Toming kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.