4-08-5013/5

4-08-5013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.

2. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Natalia Mark Kohtuvälise menetleja esindaja vanemkonstaabel Janek Sarapuu Väärteoasja number 4-08-5013 (2602.08.008994) Väärteoasi E.J väärteoasi LS § 74 Menetlusalune isik E.J (ik xxx; elukoht: X , töökoht: OÜ Autorent ja Kinnisvara Q). Väärteomenetluse korras karistatud korduvalt. RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1, 113 lg 2, kohus otsustas: 1 lg2 järgi 1 süüdi tunnistada E.J LS § 74 lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, s.o. 6000.- (kuus tuhat) krooni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034796011 SEB pangas või arvele nr.221023778606 Swedbank viitenumber
3. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal trahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 7 päeva möödumisel apellatsioonteate saamisest. Kohtueelne menetlus. Lõuna Politseiprefektuur alustas väärteomenetlust E.J-i suhtes liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg. 2 tunnustel selles, et E.J , juhtides 26.04.2008.a mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1 nõudeid. Väärteoprotokolli nr AB 937955 kohaselt E.J 26.04.2008.a. kl 04.00 Tartus Õnne tänaval Kesk ja Tähe tänava vahel, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud Põhja politseiprefektuuri otsusega nr 2314,08,007621 alates 09.04.
4. kuni 09.06.
5. Isikut on varasemalt sama teo eest sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 22.04.2008.a. Rikkus LE § 70 p 1, kvalifikatsioon LS § 741 lg
6. Väärteoprotokollile on E.J alla kirjutanud ja andnud järgmisi ütlusi: „Istusin autos kodu ukse ees, ei istunud juhiistmel. Seda nägid ja kinnitavad ka politseinikud, kuid keelduvad antud protokolli seda lisamast. Politseinikud otsisid punast X, mida neil kästi raadio teel otsida. Ilmselt ajasid nad autod segi, kuna minu auto on ka punane“. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil ei tunnistanud E.J end süüdi. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta ei sõitnud autoga, vaid läks autost lapsele ravimeid tooma. Auto seisis maja ees. Kui ta oli seal mõnda aega vajalikke ravimeid otsinud, tuli politsei ja hakkas temalt dokumente nõudma. Teda üritati süüdlaseks teha. Politsei väitis, et nad said raadio teel teada, et on vaja kiiresti kätte saada punane X. Ilmselt jäi politseile mulje, et nüüd saab ära teha, kuna autos oli üks inimene ja tegemist oli punase autoga. Protokolli nad kirjutasid, et ta sõitis Citroëniga. Ta küsis, miks te valetate, et kirjutage nagu asi oli. Politseinik vastas, et siis nad ei saa protokolli koostada. Tal polnud vähimatki põhjust selle autoga sõita, kuna tal on ka endal auto olemas. Citroën on tema abikaasa auto. Citroënil oli starter rikkis, selle kohta on ka tõend. Hiljem viidi auto remonti ja tuvastati tehniline viga. Tänaval seisis reas mitmeid autosid, koht oli peaaegu pime. Ravimeid otsis ta autost umbes 5 minutit. Autoga sõideti viimati umbes paar päeva või isegi 5 päeva enne kõnealust juhtumit. Politseilt palus ta kergemat karistust juhul, kui talle määratakse karistus. See ei tähenda, et ta end süüdi oleks tunnistanud. Ka ei ole ta väitnud, et autot juhtis vend. Kuna ta abikaasa on proviisor, ostab ta tihti ravimeid varuks ja hoiab neid autos, kuna toas võivad väikesed lapsed neid omavoliliselt võtta. Temalt on ka varem juhtimisõigus ära võetud, kuid ei vasta tõele, et ta on siis sõitmist jätkanud. 23.02.2008 Tallinnast Pärnusse sõites ületas ta kiirust, vist 26 kilomeetriga. Kui politsei ta 22.04.2008.a Pärnus kinni pidas, selgus, et tal on juhtimisõigus kiiruse ületamise eest ära võetud. Ta ei teadnud seda. Tõendeid selle kohta, et auto liikus või sõitis, ta ei ole näinud. Tunnistaja kinnitas, et nägi juba varem auto numbrit, kuid samas jäid tal märkamata auto pidurituled. Kui ta suudab näha auto numbrit ja samas jääb märkamata 30 punast tuld, siis see ei ole usutav. Ka väide, et nad nägid kõike pimedas, on absurdne. Tunnistaja X töötab Lõuna Politseiprefektuuris. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2008.a aprilli lõpus said nad väljakutse, et Riia mäest Lõunakeskuse poole liigub punane Honda, mille juht on joobes. Filosoofi tänaval nägid nad punast Citroëni. Auto pööras Filosoofi tänavalt Eha tänavale ja sealt Kesk tänavale, kui nemad olid jõudnud Võru tänavani. Auto sai neist väikese edumaa, kuid silmside oli neil kogu aeg olemas. Nad nägid ka auto numbrit. Kesk tänavast pööras auto Õnne tänavale ja jäi peale ristmikku seisma. Vahe nende autoga oli siis umbes 10 meetrit. Nad sõitsid järgi. Auto peatus nende ees, ühtegi teist autot ei seal ei sõitnud. Kui nad auto juurde läksid, istus kodanik juba kõrvalistmel. Autost rohkem kedagi välja ei tulnud. Väljas oli pime. Tänavavalgustus põles. Nad kutsusid isiku nende autosse ja küsisid, kes sõitis. Isik vastas, et vend sõitis. Nende küsimise peale, kus vend on, vastas ta, et vend jooksis tuppa. Nad palusid venna välja kutsuda, mida isik ei teinud. Ei olnudki võimalust, et keegi oleks autost väljuda jõudnud. Nad viisid isiku arestimajja ja tuvastasid isiku. Menetlusaluse isiku küsimise peale vastas tunnistaja, et ta ei mäleta, kas autol oli lisapidurituli, kuna sündmus oli pool aastat tagasi. Kohtuvälise menetleja esindaja vanemkonstaabel Janek Sarapuu on seisukohal, et asjas on tõendatud menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumine nii tunnistaja ütlustega kui ka teiste toimikus olevate dokumentidega, väärteoprotokolli ja juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Menetlusaluse isiku väite kohta, et politseinik ei jätnud meelde piduritulesid, leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et tunnistaja on töötanud 5 aastat liiklusjärelvalves ja on saanud spetsiaalse väljaõppe põgenevate autode jälitamise osas ning isikute tabamiseks. On tõendatud, et auto liikus, sõitis ning sõitmisest peatamise hetkeni keegi autost ei väljunud ega sisenenud. Autos oli vaid üks isik, E.J . Kuna eelnevad rahatrahvid pole antud isikut mõjutada suutnud, palus kohtuvälise menetleja esindaja määrata antud rikkumise eest karistuseks 10 päeva aresti. Väärteoasjas on tõenditeks veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja väärteootsus nr 2314,08,
7. 26.04.2008.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt vanemkonstaabel Urmas Lepist, võttes arvesse, et E.J juhtis 26.04.2008.a sõidukit Citroën Xsara reg. märgiga X ning tema kontrollimisel selgus, et juhil puudub juhtimisõigus, otsustas kõrvaldada E.J-i sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel alates 26.04.2008.a kell 04.00 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Otsusele on E.J alla kirjutanud (tl 3). Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Aivar Hirsi 14.03.2008.a otsusega 22 väärteoasjas nr 2314,08,007621 karistati E.J liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 2400 krooni. LS § 7422 lg 4 alusel võeti lisakaristusena E.J-ilt ära juhtimisõigus 2 kuuks, s.o 09.04.2008 kuni 09.06.2008.a (tl 5). Kohtu seisukoht Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 741 lg 2 redaktsioon nägi ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. LE § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et E.J-i poolt 26.04.2008.a Tartus Õnne tänaval LE § 70 p1 nõuete rikkumine ja seega LS § 741 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Väärteoasjas on ülaltoodud dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et E.J puudus 26.04.2008.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda asjaolu tunnistab ka menetlusalune isik ise. E.J kinnitas kohtus, et auto seisis tema maja juures ja tema autot ei juhtinud, vaid istus autos seetõttu, et käis lapsele autost rohtu otsimas. Need ütlused on vastuolus tunnistaja Alar Raudsepa ütlustega. Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks, et politseinike poolt jälitatud Citroëni peatumisel Õnne tänaval viibis autos E.J ning peatumise järgselt keegi teine autost ei väljunud ega autosse ei sisenenud. Samuti kinnitas tunnistaja, et tal oli jälitamise ajal silmside Citroëniga. See välistab võimaluse, et selle Citroëniga keegi ei sõitnud ja auto seisis pargitult maja ees. Seega leiab kohus, et Citroëni sai juhtida vaid E.J, kel puudus juhtimisõigus. Kuigi menetlusalune isik viitab enda süüdilavastamisele politseiametnike poolt, puudub kohtul sellise kahtluse kinnitamiseks alus. Tunnistaja on nii kohtueelses menetluses kui kohtus andnud juhtunu kohta ühetaolisi ütlusi. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta Citroëni lisapiduritulesid, ei kinnita tunnistaja ütluste ebausutavust. Seevastu kinnitas tunnistaja, et E.J väitis esialgu, et autot juhtis tema vend. Hiljem muutis ta ütlusi ja kinnitas, et auto seisis maja ees ning ta käis autost lapsele rohtu toomas. Hinnates kogumis tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et E.J-i ütlused on paljasõnalised, ei vasta asjas kindlaks tehtud tegelikule olukorrale ja on kantud soovist vabaneda vastutusest. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et politseiametnikel oli eriline isiklik huvi just E.J kiusata. Keegi ei pea enda süütust tõendama, kuid E.J oli võimalus politsei poolt kinnipidamisel kohe esitada usaldusväärsed ja hõlpsasti kontrollitavad asjaolud (alibi) , näiteks lasta politseil veenduda, et selle auto mootor on täiesti külm ja see auto ei ole sõitnud äsja või midagi muud. E.J ei ole seda teinud ja selle asemel on hakanud esitama mitmesuguseid erinevaid seletusi. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel on kohus seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud E.J-i süü 26.04.2008.a juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus mõjuvat põhjust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel V™S § 30 lg 1 alusel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 741 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. E.J-i väärteokaristuse õiendist nähtuvalt on teda varem haldusõigusrikkumiste/väärtegude eest korduvalt karistatud, viimati 22.04.2008.a on teda karistatud LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 9720 krooni. E.J-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et lähtudes E.J-i perekondlikust olukorrast (3 väikest last ja viimane hiljuti sündinud) ei ole põhjendatud teda karistada arestiga või rahatrahviga maksimummäära lähedal. Võttes arvesse E.J-ile eelnevalt määratud rahatrahve ja ülalnimetatud asjaolu leiab kohus, et teda tuleb karistada rahatrahviga 100 trahviühikut, millele vastab 6000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud karistus on õiglane ühelt poolt arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja teiselt poolt arvestades konkreetset rikkumist ja hetkel süüdlase isikuga seonduvaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtunik: