1-08-12767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 3. veebruar 2009.a Tallinn 1-08-12767 Eesistuja Meelika Aava, l

§ 199lg 2 p 4,8 ja Kriminaalasi § 266 lg 2 p 1 järgi Harju Maakohtu 4.

novembri 2008.a otsus Apelleeritud kohtuotsus lühimenetluses Süüdistatav B.P Apellatsiooni esitaja Ülle Jaanhold Prokurör B.P xxx elukoht xxxxxxx xxxxxxxx x-xx, varem 4 korda kohtu poolt karistatud, viimati 10.02.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 2 aastase Süüdistatav vangistusega, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, vahi all 24.04.2008.a Advokaat Toomas Pilt Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 4. novembri 2008.a otsus B.P-le

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, so 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu 24 (kahekümne nelja) päeva vangistuse osas ja teha uus otsus, millega

§ 65lg 2 alusel suurendada B.P-le Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud 10 (kümne) kuu 20 (kahekümne) päevast vangistust

1. veebruari 2005.a Narva Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu 1 (ühe) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Süüdistatava B.P apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. veebruaril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel. võib esitada kassatsiooni üksnes ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. novembri 2008.a otsusega mõisteti B.P lühimenetluses süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 4 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10.

veebruari 2005.a Narva Linnakohtu otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta 6 kuu 4 päeva võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. 2.

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi mõisteti B.P süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna tungis

1. veebruaril,
2. aprillil ja
3. aprillil 2008.a uuesti sisse Tallinnas ja Maardu linnas asuvatesse korteritesse ja varastas sealt mitmesuguseid esemeid.

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõisteti B.P süüdi selles, et ta varem sissetungimise toime pannud isikuna tungis

1. aprillil 2008.a uuesti valdaja tahte vastaselt Tallinnas Haigru tänaval asuvasse korterisse.
2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustas B.P kohtuotsust

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas, millega talle mõisteti lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Oma taotlust ta millegagi ei põhjendanud.

1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni karistuse mõistmise osas ja taotlesid selle kergendamist. Taotlust motiveerisid nad sellega, et B.P on perekond, tema naine on invaliid ja vanglas viibides asetab ta oma perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 5.
3. B.P-le karistust mõistes on kohus lähtunud KrMS §-s 56 sätestatust ja oma seisukohti veenvalt põhjendanud. Kohus on õigesti märkinud, et B.P isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid silmas pidades on võimalik teda karistada vaid vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Kahtlemata tekitab B.P vangistuses viibimine tema perekonnale ebameelduvusi, kuid nende põhjustamises on süüdi vaid B.P ise.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

§ 74

lg 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5.2. 10. veebruari 2005.a Narva Linnakohtu otsusega oli B.P süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi, mis oli jäetud

§ 74

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus 22. aprillist kuni 14. septembrini 2

§ 74

lg 4 alusel pikendati kriminaalhooldusametniku ettekande alusel B.P katseaega Harju Maakohtu

1. novembri 2006.a. määrusega 6 kuu, Harju Maakohtu
2. juuni 2007.a määrusega 3 kuu ning Viru Maakohtu
3. aprilli 2008.a määrusega 3 kuu võrra. Viimase määruse kohaselt oleks pidanud B.P katseaeg lõppema
4. veebruaril 2009.a. Kriminaalasja materjalide kohaselt pani B.P uued kuriteod toime 2008.a märtsis ja aprillis, so katseajal. Seetõttu on apelleeritud kohtuotsuses kohaldatud B.P suhtes põhjendatult

§ 65

lg 2 sätteid ja suurendatud uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 5.

1. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et kohus on eksinud B.P-le
2. veebruari 2005.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kindlaksmääramisel, sest kohus on jätnud tähelepanuta, et

§ 68

lg 1 alusel karistuse tähtaja arvutamisel tuleb eelvangistuse algus- ja lõpupäev arvestada eraldi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes jätkuvalt märkinud, et eelvangistusaja karistustähtaja hulka arvestamisel tuleb eelvangistuse algus- ja lõpupäev arvestada eraldi (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni 1997.a otsus nr 3-1-1-69-97 – RT III, 1997, 23, 241). Kriminaalasja materjalide kohaselt viibis B.P lisaks kohtueelses menetluses eelvangistuses viibitud 4 kuu 26 päevale veel vahi all kriminaalhooldaja ettekannete menetlemise ajal. Harju Maakohtu
2. novembri 2006.a määruse kohaselt on ta viibinud vahi all
3. novembrist kuni
4. novembrini 2006.a, so 22 päeva (määruses märgitud ekslikult 21 päeva) ja Harju Maakohtu
5. juuni 2007.a määruse kohaselt
6. juulist kuni
7. juulini 2007.a, so 11 päeva. Seega on B.P Narva Linnakohtu
8. veebruari 2005.a otsusega mõistetud 2 aastast vangistusest kokku ära kantud 5 kuud 29 päeva ja ära kandmata 1 aasta 6 kuud 1 päev. Apelleeritud kohtuotsuses on aga märgitud, et B.P eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuseks 1 aasta 6 kuud 4 päeva ja sellest tulenevalt

§ 65lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 24 päeva.

Kuna kohus on karistusaja tähtaja arvutamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja sellega halvendanud süüdistatava olukorda, siis tühistab kohtukolleegium kohtuotsuse

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse.

Seega lühendab kohtukolleegium B.P-le mõistetud liitkaristust kolme päeva võrra ja rahuldab tema apellatsiooni osaliselt.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
2. novembri 2008.a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 3