← Eesti

1-07-536\3

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-536

(06231401092)Otsuse tegemise aeg ja koht
  1. märtsil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Tiiu Rõõm Eva Rivis Kriminaalasi T.D süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses. Süüdistatav T.D, isikukood XXX Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada T.D KarS § 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata T.D katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 28.03.2007.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta T.D-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 3 kuuks. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista T.D-lt (ik XXX) sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasu 1221,30 krooni riigituludesse. T.D tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „T.D, 1-07-536, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK T.D on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 11.12.2002.a. karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis 11.08.2006.a. kella 23.30 paiku Tallinnas Sadama tänaval maja nr 6/8 juures, liikudes A-Terminali suunas, mootorsõidukit Opel Omega reg.nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega T.D pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. T.D on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 28.03.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas T.D , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.D poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava T.D süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (t.l. 10, 14 – 16, 17), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Eelmine trahv on tasumata. 11.08.2006.a. kell 23.30 juhtisin Sadama 6/8 Tallinn maja juures , liikudes Tallinna sadama A-Terminali suunas mootorsõidukit Opel Omega reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Samal päeval jõin ma kell 15.00 ära 0,5 liitrise purgi džinni (5,5 % alkoholi). Pärast seda heitsin magama ja ärkasin umbes kell
  3. Tundsin ennast hästi ja kuna töötan taksojuhina algas minu vahetus 23.
  4. politsei pidas kinni ja tuvastas kerge alkoholijoobe. Ka - otsus väärteoasjas 11.12.2002.a. (tl. 5), millest nähtub, et T.D 14.11.2002.a. kell 02.35 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja KarS § 63 lg 1 alusel määrati T.D-le rahatrahv 8400,- krooni. - väärteoprotokoll AB 723103 11.08.2006.a. (tl. 8), nähtub, et 11.08.2006.a. kell 23.30 T.D juhtis Opel Omega, reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 11.08.2006.a. (tl. 9), tuvastati T.D 0,62 mg/l alkoholijoove. Kohtunik asub seisukohale, et T.D on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning T.D süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna T.D , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.D süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.D on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuid väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasumata, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et T.D-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga T.D on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tal on kindel elukoht olemas, ta töötab taksojuhina, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et T.D on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on T.D läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades T.D isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud T.D sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et T.D eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.