HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-176
(06231401421)Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alar Lehesmets Uido Truija Kriminaalasi E.P süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav E.P, isikukood XXX Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada E.P KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 14.03.2007.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta E.P-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 6 kuuks. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista E.P-lt riigituludese sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 1221,30 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
- Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK E.P on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 21.09.2004.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 9000,-krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis 08.10.2006.a. kella 12.32 paiku Harju maakonnas Tallinna linnas Narva maanteel, Pirita tee ja Narva mnt. ristmiku ning J.Poska tänava vahel mootorsõidukit BMW 525 TD, reg.nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega E.P pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. Mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. E.P on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 14.03.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas E.P, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning E.P poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava E.P süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (t.l. 9), kus ta tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandut ning kinnitas, et Soomest tulid tuttavad, käisid koos väljas tarvitasid alkoholi ning järgmisel päeval oli tarvis sõita Pirita hotellist Kalamajja eirates valgusfoori punast tuld. - väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl. 2), antud määruse kohaselt lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust KarS § 424 järgi; - otsus väärteoasjas nr 2314,04,023776 (tl. 3), määrati E.P-le rahatrahv 9000 krooni, kuna 29.08.2004.a. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes; - väärteoprotokoll nr AB 684862 (tl 4), antud protokoll on koostatud 29.08.2004.a. väärteo kohta; - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 5), tuvastati 29.08.2004.a. alkomeeter Lion nr 41 alkoholijoove; - väärteoprotokoll nr AB 841410 (tl. 7) kohaselt 08.10.2006.a kella 12.32 ajal E.P juhtis autot olles alkoholi joobes alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tule ajal, sõidukil oli läbimata korralik tehnoülevaatus; - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 8), tuvastati 08.10.2006.a. alkoholijoove; - kahtlustatava E.P ütlused (tl. 19 – 20), tunnistas, et pani toime teo milles teda kahtlustatakse. 07.10.2006.a. tarvitasin 200 g alkohoolseid jooke (viinakokteile) Tallinnas ööklubis „Hollywood“. Sõiduauto jäi öösel Pirita hotelli ette. Öösel sõitsin taksoga koju ja 08.10.2006.a. hommikul sõitsin uuesti taksoga autole järele. Sõiduauto BMW 525 TD reg.nr XXX XXX, mida mina kasutasin, kuulub P. R-le, auto on ümbervormistamata minu nimele, mina sõidan volitusega, kuna minul oli väga kiire, ei mõelnud ma sellele, et olin öösel alkoholi tarvitanud ja istusin autorooli, et viia oma tuttavad laeva peale sadamasse. Enesetundejärgi olin võimeline juhtima sõiduautot. 08.10.2006.a. kella 12.15 ajal hakkasin sõitma sõiduautoga BMW 525 TD reg.nr XXX XXX Harju maakonnas, Tallinn – Piritalt suunaga kesklinna poole. Kadriorus Poska tänaval sõitis politsei mulle vilkuritega järele ja peatas mind. Kontrollis minu sõidudokumente, vestles minuga ja kutsus politseiautosse. Seal olles pani ta mind puhuma, mille käigus tuvastati mul alkoholijoove. 08.10.2006.a politsei koostas protokolli, millega olin nõus. Ekspertiisi ei nõudnud. Kahetsen oma tegu. Kohtunik asub seisukohale, et E.P on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning E.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna E.P , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik E.P isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. E.P on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuid väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et E.P-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga E.P on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tal on ka kaks alaealist last, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti arvestades seda, et E.P on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on E.P läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades E.P isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud E.P sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et E.P kas või 6 kuuks eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet.. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.