p1,4 ja 209 lg2 p1 järgi; J.A süüdistus
p1,4 järgi; L.K süüdistuses
p1,4 järgi ja Karli Sirkel süüdistuses
263 p1,4 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav M.S, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, eluk. XXXXXXXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1) Saare Maakohtu poolt 08.08.2001.a. KrK § 195 lg 2 alusel tingimisi vanglakaristus 10k katseaaeg 2a; 2) Saare Maakohtu poolt 02.12.2003.a.
lg 2 p 4,7,8 ja § 25 lg 1 ning § 25 lg 2 alusel tingimisi vangistus 6k katseaeg 2a; 3) Tartu Maakohtu poolt 09.02.2004.a.
lg 2 p 4 ja § 25 lg 1 ning § 25 lg 2 alusel vangistus 10k 28p; 2 4) Saare Maakohtu poolt 01.04.2004.a.
p 1,4 alusel 1a 10k 28p (vabastatud tingimisi enne tähtaega 15.04.2005.a., karistuse ärakandmata osa 9k 27p); väärteomenetluse korras karistatud kaheksateistkümnel korral, rahatrahvid osaliselt tasumata; Tõkend: 23.04.2007.a. kell 15.00 peeti kinni kahtlustatavana tõkend- vahistamine kohaldatud 25.04.2007.a. Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku määruse alusel J.A, ik.XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töötab XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXXXXXX varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud kolmel korral: 1) Lääne PP poolt 17.11.2003.a.
lg 1 alusel rahatrahv 1800 EEK (täidetud 13.10.2004.a.); 2) Lääne PP poolt 19.07.2005.a.
alusel rahatrahv 1200 EEK (täitmata); 3) Lääne PP poolt 01.07.2006.a.
Tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; L.K, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, eluk. XXXXXXXXXXX, töötab XXXXXXXXXXX, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud: 1) 15. detsembril 2006.a. Harju Maakohtu poolt
p1,4 alusel tingimisi vangistus neli kuud katseajaga üks aasta kuus kuud ; 2) 16. jaanuaril 2007.a. Harju Maakohtu poolt
alusel rahalise karistusega 22500.00 krooni ühes mootorsõidukijuhtimiseõiguse äravõtmisega kuueks kuuks; vääretomenetluse korras karistatud viieteistkümnel korral; on kahtlustatavana kinnipeetud 23.04.2007.a., vabastatud 24.04.2007.a. , tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; ja KARLI SIRKEL, ik. 38205280041, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, eluk. Kuressaare linn XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 23. märtsil 1999.a. KrK § 195 lg2 alusel vabadusekaotus üks
alusel vangistus kaks kuud 4 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks kuueks kuuks; väärteomenetluse korras karistatud üheksal korral; trahvid enamuses 3 maksmata; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsjad M.S kaitsja vaneadvokaat Sulev Raudsepp; J.A’ i ja L.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, Karli Sirkeli kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.S kuriteos
§-de 63 ja 64 lg1 ja sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista M.S-ile liitkaristus vangistus kolm
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada M.S katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et M.S-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. M.S anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 01. juunist 2007.a. Muuta M.S suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. M.S vabastada viivitamatult kohtusaalist vahi alt. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend elukohast lahkumise keeld ära jätta. Süüdi tunnistada J.A kuriteos
p1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära (150x50), s.o. 7500 ( seitse tuhat viissada ) krooni riigituludesse. 4
sätete kohaselt määrata mõistetud rahaline karistus J.A poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme ) kuud, igakuise maksega 750 (seitsesada viiskümmend) krooni hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Süüdi tunnistada L.K kuriteos
p1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 ( kakssada) miinimumpäevamäära (200x50), s.o. 10000 ( kümme tuhat ) krooni riigituludesse.
sätete kohaselt määrata mõistetud rahaline karistus L.K poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme ) kuud, igakuise maksega 970 (üheksasada seitsekümmend) krooni hiljemalt iga kuu 30. kuupäevaks. Süüdi tunnistada KARLI SIRKEL kuriteos
p1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära (100x50), s.o. 5000 (viis tuhat ) krooni riigituludesse.
sätete kohaselt määrata mõistetud rahaline karistus Karli Sirkeli poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, igakuise maksega 500 (viissada) krooni hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Rahalise karistus tasuda ühe
p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil 25.01.2007.a. ajavahemikul kell 17.30-21.00 Kuressaare linnas Tallinna 6 asuvas Saare Maakonna Keskraamatukogus tema käsutuses olevaid E. N.e isiku- ning pangaandmeid kasutades hanzanetis E. N.ena esinedes ja tema nimel sõlmis SMS laenulepingu Raha24 OÜ-ga ja omastas E. N.e arveldusarvele kantud laenu summas 3000.-krooni; 25.01.2007.a. ajavahemikul kell 17.30-21.00 Kuressaare linnas Tallinna 6 asuvas Saare Maakonna Keskraamatukogus tema käsutuses olevaid E. N.e isiku- ja pangaandmeid Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul kui tegemist on KrMS
J.A on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alkoholijoobes, 06.10.2006.a. kella 12:30 paiku tungis koos M.S ja Karli Sirkeliga ajalootunni ajal Saaremaa Ühisgümnaasiumi III korruse ajalooklassi, häirides õppetööd, kus M.S sõimas ja ähvardas terve 10b klassi ees abiturient M.T.d, tekitades klassis segadust ja hirmutades õpilasi. Seejärel J.A ja Karli Sirkel läksid M.T. juurde ning Karli Sirkel võttis esimesest koolipingist 10c klassi õpilase L.K.i koolikoti ja lõi sellega M.T.le vastu pead ja vastu kätt, põhjustades viimasele füüsilist valu. Pärast seda lõi omakorda J.A parema käe rusikaga M.T.le vastu parempoolset lõualuud, mille tulemusel sai kannatada viimase hammas. J.A, M.S ja Karli Sirkel näitasid üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete vastu, jõhkralt rikkusid avalikku korda ning kooliõpilaste rahu terve klassi ees kaasõpilase M.T. mõnitamise ja peksmisega. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises vägivallaga ja grupi poolt, pani J.A toime
p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; L.K on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alkoholijoobes, 22.04.2007.a. kella 14.30 paiku grupis koos M.S-iga avalikus kohas Saare maakonnas Kaarma vallas Lilbi külas Uue-Jaani talu hoovis pealtnägijate juuresolekul tungis kallale R. M.le. Kõigepealt lõi M.S R. M.le 1-el korral rusikaga näkku, mille tulemusena kukkus kannatanu pikali maha, peale mida lõi M.S 1-el korral jalaga maas lamavat kannatanut jõhkralt näkku ja 5-el korral rindkere piirkonda ning L.K lõi ühel korral kannatanut jõhkralt jalaga näkku ja 2-3 korral selja- ja õla piirkonda. Peksmisega tekitati kannatanu R. M.le parema sarna ja silma ümbruse turse, alalau ja keele servades hematoomid. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises vägivallaga ja grupi poolt, pani L.K toime
p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; KARLI SIRKEL on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alkoholijoobes, 06.10.2006.a. kella 12:30 paiku tungis koos M.S ja J.A-ga ajalootunni ajal Saaremaa Ühisgümnaasiumi III korruse ajalooklassi, häirides õppetööd, kus M.S sõimas ja ähvardas terve 10b klassi ees abiturient M.T.d, tekitades klassis segadust ja hirmutades õpilasi. Seejärel J.A ja Karli Sirkel läksid M.T. juurde ning Karli Sirkel võttis esimesest koolipingist 10c klassi õpilase L.K.i koolikoti ja lõi sellega M.T.le vastu pead ja vastu kätt, põhjustades viimasele füüsilist valu. Pärast seda lõi omakorda J.A 7 parema käe rusikaga M.T.le vastu parempoolset lõualuud, mille tulemusel sai kannatada viimase hammas. J.A, M.S ja Karli Sirkel näitasid üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete vastu, jõhkralt rikkusid avalikku korda ning kooliõpilaste rahu terve klassi ees kaasõpilase M.T. mõnitamise ja peksmisega. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises vägivallaga ja grupi poolt, pani KARLI SIRKEL toime
p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Prokurör on saatnud toimiku M.S, J.A, L.K ja Karli Sirkel süüdistusasjas koos kokkulepete materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. M.S, J.A, L.K ja Karli Sirkel on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav M.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid M.S-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus M.S-ile nõutava karistuse liigis ja määras.
p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.S-ile karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest - vangistus 2 (kaks) aastat.
, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 3 (kolm) aastat.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
1 kuu 10 päeva, arvata karistusaja hulka. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid J.A-le esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus J.A-le nõutava karistuse liigis ja määras.
p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.A’ ile karistuseks rahalist karistust 150 miinimumpäevamäära, s.o. 150 x 50 = 7500.- (seitse tuhat viissada krooni) riigituludesse.
sätete kohaselt määrata karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 10 kuud, igakuise maksega 750.00 (seitsesada viiskümmend) krooni, maksmise tähtajaga iga kuu 20.ndaks kuupäevaks. 8 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav L.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid L.K-le esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus L.K-le nõutava karistuse liigis ja määras.
p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.K-le karistuseks rahalist karistust 200 miinimumpäevamäära, s.o. 200 x 50 = 10000.- (kümme tuhat krooni) riigituludesse.
2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale, arvata karistusaja hulka. Tasumisele kuuluv karistus L.K poolt oleks 194 miinimumpäevamäära, s.o. 194 x 50 = 9700.-(üheksa tuhat seitsesada krooni).
p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Karli Sirkelile karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o. 100 x 50 = 5000.- (viis tuhat krooni) riigituludesse.
sätete kohaselt määrata karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 10 kuud, igakuise maksega 500.00 ( viissada) krooni, maksmise tähtajaga iga kuu 20.ndaks kuupäevaks. M.S, J.A, L.K ja Karli Sirkel selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkulepetest arusaanud, nad nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. M.S, J.A, L.K ja Karli Sirkel on nõus nendele esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga. Kokkulepped on nad sõlminud vabatahtlikult. Kannatanu A. Mi tsiviilhagile summas 3700.00 krooni süüdistataval M.S vastuväited puuduvad. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatavad M.S, J.A, L.K ja Karli Sirkel, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu A. Mi tsiviilnõue süüdistatava M.S vastu on 3700.00 krooni. Esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et M.S, J.A, L.K ja Karli Sirkel tuleb süüdi tunnistada nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja nendele tuleb mõista karistused vastavalt kokkulepetele. KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub M.S, J.A ja L.K igaühelt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos 9 süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 5400 krooni. Arvestades karistuste liitmise põhimõtteid mitme kohtuotsuse järgi ei pea kohus sundraha topelt väljamõistmist Karli Sirkelilt põhjendatuks. Käeolevas kriminaalasjas Karli Sirkelile süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne 22.01.2007.a. Harju Maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust. Nimetatud kohtuotsusega on K. Sirkelilt juba välja mõistetud sundraha 5400.00 krooni riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.