Obsah (4)

§ 274§ 199§ 200§ 65

Kriminaalasi nr. 1-07-2039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30.10.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik rahvakohtunikud sekretär prokurör kaitsja JULIA VERNIKOVA JAAK KRIIVA ja MALLE IZBAŠ SILVI

§ 274lg.1 järgi 4-kuulise vangistusega; 4) 01.08.2005.a.

Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4 järgi vangistusega 1 kuu 9 päeva; 5) 25.01.2006.a.

Harju Maakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4,5, § 121 järgi 7-kuulise vangistusega.

Vabanes karistuse kandmiselt 12.05.2006.a. tõkend – vahistamine alates 21.09.2006.a. süüdistuses

§ 199lg.2 p.4,7,8, § 200 lg.2 p.7,8 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et V.V , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti

1. augustil 2006 ajavahemikul kella 13.30 kuni 20.30 pani Tallinnas Xxx asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt avanud mikrotuulutuseks jäetud köögiakna, tungis korterisse ja võttis sealt TP naiste nahktagi 4500 krooni väärtuses, raha 1500 krooni suuruses summas, 60 EUR (949,77 krooni), 50 LVL (1120,00 krooni), mikseri 190 krooni väärtuses, võileivagrilli 200 krooni väärtuses, fotoaparaadi Minolta F 35 Big Finder, reg.nr 76202130 väärtusega 450 krooni, kaks kammfööni, (üks Severin marki), kumbki 100 krooni koguväärtuses 200 krooni suuruses summas, juuksefööni 150 krooni väärtuses, juurviljalõikurkombaini 290 krooni väärtuses, peene kuldketi 500 krooni väärtuses, turmaliiniga kuldripatsi 500 krooni väärtuses, tukatikullast turmaliiniga kuldsõrmuse 1500 krooni väärtuses, turmaliiniga kuldsõrmuse ja turmaliiniga kullast kõrvarõngad (komplekt) 2000 krooni väärtuses, hõbeehted: käevõru, keti, sõrmuse suure kiviga 1000 krooni väärtuses, kokku 15049,77 krooni väärtuses. samuti tema,
2. augustil 2006 ajavahemikul kella 08.30 kuni 15.00 pani Tallinnas Lasnamäe XXX asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt avanud akna, tungis korterisse ja võttis sealt OB raha summas 1600 Venemaa rubla, mängutoosi 500 krooni väärtuses, rubiiniga kullast kõrvarõngad 1500 krooni väärtuses, pärlitega kullast kõrvarõngad 1000 krooni väärtuses, pärliga kuldsõrmuse 800 krooni väärtuses, pärliga kuldripatsi 1000 krooni väärtuses, kullast käeketi 1500 krooni väärtuses; kullast kaelaketi 1000 krooni väärtuses, kuldkella graveeringuga 2500 krooni väärtuses, kuldristi 500 krooni väärtuses, hõberisti 250 krooni väärtuses, hõbeketi 300 krooni väärtuses, ketiga kuldripatsi 1500 krooni väärtuses, kolm telefoni №kia akulaadijat 300 krooni väärtuses, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 700 krooni, mobiiltelefoni №kia 5110 väärtusega 1200 krooni, kolm meeste nahkrihma (musta, pruuni ja beeži värvi) väärtusega à 400 krooni kogusummas 1200 krooni, firma Nike naiste tossud suuruses 40 väärtusega 1500 krooni, meeste parfüümi Givenchi 1200 krooni väärtuses, plokid sigarette Sobranije, Moon, Kent, Vermont maksumusega à 200 krooni kogusummas 800 krooni, viina Russkij Standart Platinum 180 krooni väärtuses, viina Ladoga 170 krooni väärtuses, kristallvaasi 400 krooni väärtuses, fotoaparaadi Olympus 1000 krooni väärtuses, fotoaparaadi Zeniit 1000 krooni väärtuses, lillamustakirju spordikoti 300 krooni väärtuses, kaks juuksekuivatusfööni Profiss maksumusega à 800 krooni kogusummas 1600 krooni, kaks firma Panasonic ühenduskaablit: fotoaparaat-teleri ja fotoaparaat-arvuti maksumusega à 400 krooni summas 800 krooni, kolm karpi kompvekke Karkunov maksumusega à 200 krooni kogusummas 600 krooni, kaks purki Venemaa õlut maksumusega à 40 krooni kogusummas 80 krooni, kahepoolse firma Nike suvedressi 3000 krooni väärtuses, meeste spordijope 1500 krooni väärtuses, mäekristalliga kuldsõrmuse 1500 krooni väärtuses, Venemaa juubelimündid kokku 5 tükki maksumusega à 1000 krooni kogusummas 5000 krooni, vanaaegsed ja välismaised mündid kokku 7 tükki maksumusega à 2000 krooni kogusummas 14 000 krooni, firma Nike naiste dressipüksid 1000 krooni väärtuses, kokku 52180 krooni väärtuses. Samuti tema,
3. septembril 2006 ajavahemikul kella 12.00 kuni 21.00 pani Tallinnas XXX asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt murdnud lahti plastakna raami, tungis korterisse ja võttis sealt KP kuulikestega kullast käeketi 700 krooni väärtuses, katkirebitud kuldketi 500 krooni väärtuses, kaks kuldristi maksumusega à 300 krooni kogusummas 600 krooni, CD-ketaste organaiseri 300 krooni väärtuses koos 200 infokettaga maksumusega à 5 krooni kogusummas 1000 krooni, parfüümi Coco Chanel 1700 krooni väärtuses ja parfüümi Hugo Boss 600 krooni väärtuses, digitaalse fotoaparaadi Sony koos akulaadijaga 3000 krooni väärtuses, ploki sigarette Sobranije 1000 krooni väärtuses, kokku 7600 krooni väärtuses. samuti tema,
4. septembril 2006 ajavahemikul kella 08.30 kuni 21.40 pani Tallinnas XXX asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt tungis mikrotuulutuseks jäetud suure toa akna kaudu korterisse ja võttis sealt AJ digitaalse fotoaparaadi Yakumo 3000 krooni väärtuses koos 500 krooni väärtuses oleva mälukaardiga 256 Gb, karikakrakujulise kuldripatsi 150 krooni väärtuses, karikakrakujulised kullast kõrvarõngad 500 krooni väärtuses, rõngakujulise kõrvarõnga 500 krooni väärtuses, kaks väikest rõngakujulist kullast kõrvarõngast 300 krooni väärtuses, kaks väikse mõõduga peenikest kuldsõrmust, ühe väikse valge kiviga 300 krooni väärtuses, teise – 300 krooni väärtuses, kaks peenikest kuldsõrmust 500 krooni väärtuses, kogumaksumusega 1000 krooni, ühe suure peenikese rõngakujulise kõrvarõnga 350 krooni väärtuses, karikakrakujuline kõrvarõnga lisakinnisega 150 krooni väärtuses, tumepunast värvi kiviga kuldsõrmuse 2000 krooni väärtuses, musta värvi spordikoti Bay-Sport 300 krooni väärtuses, kosmeetikakoti 60 krooni väärtuses, vedela silmalauvärvi kokku 4 tükki, maksumusega à 80 krooni kogusummas 320 krooni, tušši Manhattan 100 krooni väärtuses, seitse silma- ja kulmupliiatsit maksumusega à 70 krooni kogusummas 490 krooni, spordisussid maksumusega 100 krooni, kokku 10420 krooni väärtuses. samuti tema, 12.septembril 2006 ajavahemikul kella 16.00 kuni 17.40 pani Tallinnas XXX asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt avanud väljastpoolt 2 mikrotuulutuseks jäetud plastakna, tungis korterisse ja võttis KS digitaalse kaamera Sony DSCS 40 2890 krooni väärtuses, mille sees oli mälukaart 700 krooni väärtuses ja 2 korduvalt kasutatavat patareid, selle kaamera koti 139 krooni väärtuses, mille sees oli veel 2 korduvalt kasutatavat patareid, 4 patarei kogumaksumus on 200 krooni, suveniirilaeka 200 krooni väärtuses, mille sees olid kuldehted, ja nimelt: kullast kõrvarõngad ja helerohelise kiviga sõrmus komplektis 3000 krooni väärtuses, südamekujulised kullast kõrvarõngad fianiitidega 400 krooni väärtuses, südamekujuline fianiidiga kuldripats 250 krooni väärtuses, fianiidiga kuldsõrmus 500 krooni väärtuses, tulbikujuline kuldõiega kaunistatud kuldsõrmus 500 krooni väärtuses, kahekordse punutisega kullast käekett 700 krooni väärtuses, tavaline punutisega kullast käekett 200 krooni väärtuses, kuldripats sodiaagimärgiga Veevalaja 300 krooni väärtuses, hobuserauakujuline kuldripats 300 krooni väärtuses, millest oli läbi tõmmatud üks pika keti kujuline kõrvarõngas 200 krooni väärtuses, kullapuru (sõrmuste kahandamisest jäänud tükid) 3 tükki 50 krooni väärtuses, muud ehted: kullaimitatsioonist kett ripatsiga suure sinise ja väikeste valgete kunstkividega 300 krooni väärtuses, kokku 10829 krooni väärtuses. samuti tema,
5. septembril 2006 ajavahemikul kella 12.15 kuni 13.15 pani Tallinnas XXX asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt tungis mikrotuulutuseks lahti jäetud köögi plastakna kaudu korterisse ja võttis sealt IK’u videokaamera Sony DSR-T RV 265E 4000 krooni väärtuses, kuldketi 2295 krooni väärtuses, kolm paari kullast kõrvarõngaid 1700 krooni väärtuses, kaks kullast kihlasõrmust ja ühe kividega kuldsõrmuse kokku 1200 krooni väärtuses, hõbeketi 260 krooni väärtuses, kaks kullaimitatsiooniga kella väärtusega à 300 krooni kogusummas 600 krooni, väärtuseta ehtekarbi koos kividega prossidega kokku 6 tk kogusummas 800 krooni, väärtuseta ehtekarbi koos klipside ja kõrvarõngastega 500 krooni väärtuses, 4 ripatsit väärtusega à 100 krooni kogusummas 400 krooni, kullaimitatsioonist keti 200 krooni väärtuses, käevõrud kokku 3 tk, väärtusega à 100 krooni kogusummas 300 krooni, kokku 15255 krooni vääruses. samuti tema,
6. septembril 2006 ajavahemikul kella 10.00 kuni 16.00 pani Tallinnas XXX asuvast korterist sissetungimisega toime asjade varguse ja nimelt tungis mikrotuulutuseks lahti jäetud köögi plastakna kaudu korterisse ja võttis sealt DR meeste jope 200 krooni väärtuses, 2 pakki sigarette Bond maksumusega à 19 krooni kogusummas 38 krooni, 2 pakki sigarette Sen Jorj maksumusega à 15,50 krooni kogusummas 31 krooni., kokku 269 krooni vääruses. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 25.01.2005.a. ajavahemikul kella 11.50 kuni kella 12.00 grupis R G Tallinnas Tartu mnt 87 Sikupilli keskuse parklast varastas №rdea Finance Estonia AS-le kuuluv ja TRkasutuses oleva sõiduauto XXX reg. nr XXX 200 000 krooni väärtuses. Seega V.V , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos RG, torkas 25.01.2005.a. kella 13:45 ajal Tallinnas, XXX aadressil asuva hoone teisel korrusel TS noataolise esemega randme piirkonda ning võttis temalt ära mobiiltelefoni №kia ja sularaha 3350.- Eesti krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega V.V, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis pandi toime vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega, isikute grupiga, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Süüdistatavana ülekuulatud V.V ei tunnistanud oma süüd auto varguse ja röövimise toimepanemises (mõlemad kuriteoepisoodid on vastavalt süüdistusaktile aset leidnud 25.01.2005.a.), korterivargustes tunnistas ennast täielikult süüdi ja seletas järgmist. Süüdistuses loetletud korteritesse ronis ta akna kaudu, kuna need asuvad esimesel korrusel, varastatud asju müüs turul, osa neist pantis pandimajja, mõned läksid lihtsalt kaduma. Kannatanute poolt esitatud varastatud asjade nimekirja üle vaidlust ei ole, nõustub samuti tsiviilhagide summadega. 25.01.2005.a. kahe kuriteoepisoodi kohta seletas V.V, et ei viibinud ei Prisma Sikupilli juures ega Viru platsil, R.G tunneb, kuid nimetatud päeval pole temaga kohtunud. 25.01.2005.a. kella 10.00 paiku tegi ta liiklusavarii Kadriorus, mistõttu ei ilmunud ka kohtuistungile, kus arutati tema väärteoasja, koju jõudis kella 12.00 paiku. Seega ei saanud ta kannatanu T.R auto varguse toimepanemise ajal – ajavahemikul kella 11.50 kuni kella 12.00 – viibida sündmuskohal. Kannatanu TR andis kohtule ütlusi, et 25.01.2005.a. oli ta ärikohtumisel Prisma Sikupilli kohvikus, mis kestis kella 12.00-ni. Oma jope viskas ta üle tooli. Kõrvallauas istus seltskond, kes midagi ei tellinud ja kannatanu arvab, et üks neist võis kannatanu jope taskust autovõtmed ära võtta. Parklasse jõudes sai kannatanu turvatöötajakäest teada, et kannatanu auto XXX on varastatud. Turvatöötaja sõnul tema tähelepanu äratasid kaks noormeest, kes käisid puldiga autoparklas ringi. Auto sai kannatanu tagasi, kuid see on kõvasti kahjustatud, tsiviilhagi esitab summas 160 000 krooni. Kannatanu TP andis kohtule ütlusi, et tema korteris toimus vargus, mõned asjad sai tagasi, tagastamata asjade osas esitab tsiviilhagi summas 10 549 krooni. Kannatanu OB andis kohtule ütlusi, et tema Lasnamäe linnaosas asuvast korterist varastati kuldehted, esitab tsiviilhagi summas 48 180 krooni. Kannatanu KP andis kohtule ütlusi, et tema korterisse tungiti akna lõhkumise teel, varastatud asjade hulgast sai tagasi risti ja keti, ülejäänud osas esitab tsiviilhagi summas 6 300 krooni. Kannatanu KS andis kohtule ütlusi, et tema korterisse tuldi läbi lõhutud akna, varastati kuldehted, kaamera, tagasi saamata asjade osas esitab tsiviilhagi summas 5 579 krooni. Kannatanu AJ andis kohtule ütlusi, et tema korteris Lasnamäel toimus vargus, korter asub esimesel korrusel, vargusega tekitati varalist kahju summas 5 070 krooni ning samas summas esitab ta tsiviilhagi. Kannatanu IKandis kohtule ütlusi, et tema korteris toimus vargus päevasel ajal, mindi sisse akna kaudu, varastati videokaamera, kuldehted, osa asju sai tagasi, esitab tsiviilhagi summas 3060 krooni. Tunnistaja MN andis kohtule ütlusi 25.01.2005.a. kannatanu TR auto varguse kuriteoepisoodis ja seletas järgmist. Nimetatud päeval istus ta autos Prisma Sikupilli autoparklas ja kuulis pauku vastu tema auto juhipoolset ust. Tuli autost välja, kõrval seisis auto, tegi kõrvalseisnud auto ukse lahti. Kõrvalseisnud autos istus kaks noormeest kohkunud nägude ja suurte silmadega. Tunnistaja küsis, mis toimub, vastust ei saanud. Pani autonumbri endale kirja, seejärel avas jälle selle auto ukse ja küsis, kas noormehed on kained. Vastuseks sai vene keeles „pärast otsustame“ ning auto sõitis ära. Kontaktis noormeestega oli 1-2 minutit. Sama kuriteoepisoodi kohta andis kohtule ütlusi tunnistaja EA, kes seletas, et tema viibis koos R , V ja L koos Prisma Sikupilli kohvikus kokkusaamisel. Kaubanduskeskuse sissepääsu juures nägi ühte noormeest, kes jälgis autosid. Kohvikus istusid ca tund aega, midagi kahtlast ei märganud. Mõni aeg pärast kokkusaamist teatas R , et talt varastati auto. 4 Samas kuriteoepisoodis kuulas kohus ära tunnistaja SB, kes seletas, et 2005.aastal üüris välja garaaži, aadressil XXX Aleksei-nimelisele noormehele. Ühel päeval läks elektrinäitu vaatama, nägi garaažis ilma ratasteta sõiduautot ja teatas sellest politseisse. Kohtueelsel uurimisel talle esitatud fotode järgi tundis üürniku ära. Samuti selles kuriteoepisoodis andis kohtule ütlusi SV, kes seletas, et, viibides Prisma Sikupilli kohvikus, nägi kuidas kõrvallauda istusid tütarlaps ja kaks noormeest. Üks noormeestest tõmbas tooli nii tugevasti, et lõi sellega vastu tunnistaja tooli seljatuge. Tunnistaja kott rippus tooli seljatoel. Üks noormees istus T R taga. Seltskond midagi ei tellinud ja peaaega kohe lahkus. Kõik teised lauad kohvikus olid vabad. 25.01.2005.a. kannatanu TS röövimise kuriteoepisoodis andsid kohtus ütlused: - tunnistaja Kristo Vares selle kohta, et 2005.aasta jaanuaris, mil ta töötas kesklinna PO kriminaaltalituse inspektorina peeti kinni röövimise toimepanemises kahtlustatavana G , kes politseiosakonda toimetatuna teatas, et röövimise pani toime koos V.V-ga ja nimetas tema aadressi Kivimurru tänaval. Pärast nimetatud elukoha külastamist sai tunnistaja teada, et V.V pole juba sama päeva hommikust seal nähtud; - tunnistaja VK, kes on Viru Platsi Keskuse juhatuse liige, selle kohta, et hoone esimesel korrusel asub apteek ja arstikeskus. Kolleegid ütlesid tunnistajale, et fuajees toimub midagi kahtlast. Lifti juures seisid inimesed, keegi karjus. Tunnistajal õnnestus 2 inimest kinni pidada aga üks jooksis minema. Üks hakkas teisele raha pakkuma, mille eest ei saanud ta aru. Üldjoontes sai tunnistaja hiljem aru, et toimus rüselus, soomlaselt taheti ära võtta raha ja mobiiltelefoni ning asjad jäid isiku kätte, kes pääses pakku; - tunnistaja KK selle kohta, et arstikeskuse koridoris mingid isikud vaidlesid kõva häälega. Kohale tulles, nägi, et soome keeles karjus kodanik, et talt on midagi ära võetud. Tunnistaja koos VK pidas ühe kodaniku kinni, teine põgenes ära. Kinnipeetu rääkis, et ta pole midagi teinud, süüdi on see, kes jooksis ära. Tunnistaja JO kuulati üle korterivarguste episoodidega seoses ja ta andis kohtule ütlusi, et töötab pandimajas Pae 72 Tallinnas, V.V tõi korduvalt pandimajja kuldehteid, kaks korda septembris ja ühel korral augustis. Kõik esemed, mis tema poolt toodud, andis ta välja politseile. Sama kuriteoepisoodi kohta andis tunnistaja V-HR ütlusi, et pandimajja Sõle 64 Tallinnas panditi Sony videokaamera kuuks ajaks ja selle andis ta koos pandilepinguga politseile välja. Samas süüdistuse osas andis kohtule ütlusi tunnistaja IS, kes seletas, et viibis 12.09.2006.a. kodus aadressil XXX ja kella 17 paiku kuulis tugevat raksatust nagu keegi midagi lõhuks. Vaadates aknast välja, nägi, et noormees ronib korterisse. Jõudes sinna, pani noormees kardinad ette ja tunnistaja ei saanud rohkem midagi näha. Helistas politseisse. Mõne aja pärast ronis noormees aknast välja tagasi, hüppas alla ja politsei pidas ta kinni. Kohtueelsel uurimisel tundis tunnistaja süüdistatava ära. Kuulanud süüdistatava, kannatanud ja tunnistajad üle, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamisel kontrollitud muid tõendeid ning hinnates neid kogumis, kohus leiab, et V.V süü on täielikult tõendamist leidnud 30.08. kuni 20.09.2006.a. Lasnamäe linnaosas aset leidnud seitsme korterivarguse toimepanemises, 25.01.2005.a. kannatanu T.R auto varguses tõendamist ei leidnud ning tema tegevus 25.01.2005.a. kannatanu TS suhtes nõuab teistsugust juriidilist hinnangut. Kohtu põhjendused on järgmised. 25.01.2005.a. kannatanu T.R kuriteoepisood: 5 Süüdistatav V.V eitab oma süüd Sikupilli Prisma autoparklast kannatanu T.R auto varastamises, viidates asjaolule, et samal ajal viibis ta sündmuskohal Gonsiori tänaval, kus sattus liiklusõnnetusse. Selline V.V väide on ekslik ega kinnita tema alibit. Vastavalt kriminaaltoimikus olevatele andmetele liiklusõnnetus toimus kell 9.50 ning V.V lahkus sündmuskohalt enne politsei saabumist, s.o. enne kella 11.45, (V k, t.l. 214). Seega auto varguse ajaks V.V võis ajaliselt viibida Prisma Sikupilli parkimisplatsil. Vaatamata sellele, kohus leiab, et selles süüdistuses osas kogutud tõendid on puudulikud ja sisemiselt vastuoluliselt. Vastavalt süüdistuspoole seisukohale, mis põhineb muuhulgas ka tunnistaja E.A ütlustel, kes seletas, et vahetult enne auto vargust nägi noormest, kes jälgis autosid, süüdistatav koos teise isikuga, valides sobivat autot, läksid kohvikusse, istusid kannatanu kõrvale, varastasid tema taskust autovõtmed ja seejärel läksid parklasse, avasid sellega auto ja sõitsid minema. Kohtule oli samuti esitatud asitõendiks tunnistatud videosalvestus, mille vaatlemisel on näha, et kaks noormeest tulevad eskalaatoriga alumiselt korruselt, kus asub samuti autoparkla, üles, seejärel tulevad kaubanduskeskusest välja ja suunduvad auto juurde. On teada, et kaubanduskeskuse kohvik asub esimesel korrusel, s.o. samal tasemel, kus asub ülemine autoparkla. Seega, kui arvata, et V.V juba enne autovõtme hõivamist teadis, millisele autode need sobivad, ei pidanud ta koos teise isikuga käima alumises autoparklas sobivat autot otsimas. Samuti ei nähtu videosalvestusest, et isikud oleksid mõne aja jooksul otsinud autot, vaid küllaltki kindlalt tulevad kannatanu auto juurde ja sõidavad sellega minema. Kohtulikul uurimisel uuris kohus esitatud asitõendeid, millisteks olid antud kuriteoepisoodiga seonduvalt jope, nokamüts, püksid, tossud ja seljakott. Nimetatud esemed pidanuks kinnitama, et videosalvestisel jäädvustatud noormeheks on V.V . Kuid videosalvestise vaatlemisel sellist järeldust teha ei ole võimalik. On ilmselge, et V.V elukohast läbiotsimisel leitud ja äravõetud ja asitõendiks tunnistatud jope oma värvitoonide järgi ei lange videosalvestusel ülesvõetud noormehe seljas olnud jopega. Samuti videosalvestusel on näha, et hele nokamütsiga noormehel, keda süüdistuspool peab V.V-ks, on prillid ees, mis riimub ka tunnistaja M.N ütlustega, kes nägi noormehi kannatanu autos. Kohtueelse uurimise käigus aga ei leidnud V.V selle eritunnuse olemasolu tuvastamist. Kohtueelsel uurimisel läbi viidud kujutiseekspertiisi akti kohaselt ei tuvastanud ekspert, et videosalvestisest tehtud kaadritel ja võrdlusmaterjalina esitatud V.V fotodel näha olevate isikute puhul on tegemist samade või sarnaste isikutega (V k., t.l.218). Tunnistaja M.N ütlustest nähtub, et pärast seda, kui noormees riivas autouksega tema auto ust, pöördus ta tema poole küsimusega kahel korral. Tunnistaja seletas kohtule, et oli noormeestega kontaktis mitte rohkem kui 1-2 minutit ning suhtles ainult kõrvalistuja istmel viibinud noormehega, kelleks pidi olema G . Antud asjaolu kajastub ka videosalvestisel. Lähtuvalt sellest ning arvestades, et kuriteosündmus leidis aset 25.01.2005.a., peab kohus eluliselt ebatõepäraseks tunnistaja poolt 05.04.2005, s.o. üle kahe kuu möödudes V.V äratundmist eksimatult, keda ta nägi vaid põgusalt ja kellega ei rääkinud, kui isikut, kes istus autos XXX (V k, t.l.56-57). See jääb veelgi arusaamatumaks, kui arvestada tunnistaja seletust äratundmisel ja nimelt selles osas, et ta tundis V.V ära sealhulgas ka kehaehituse järgi, selle arvestusega, et isik viibib autos isteasendis. Nagu nähtub tunnistaja S.B ütlustest, kelle garaažist kannatanu auto leiti, ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (V k, t.l. 65-70) V.V ja varastatud auto edasise saatuse vahel seost kohtueelsel uurimisel tuvastatud samuti ei olnud. 6 Seega uurinud ja analüüsinud läbi antud kuriteoepisoodis kogutud ja esitatud tõendid, jõuab kohus arvamusele, et need ei ole veenvad, on vastuolulised ning ilmselt puudulikud isiku kuriteo toimepanemises süüdi tunnistamiseks, mistõttu V.V tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Kuivõrd V.V kuulub õigeksmõistmisele, tuleb kannatanu T.R tsiviilhagi jätta rahuldamata. 25.01.2005.a. kannatanu TS kuriteoepisoodis: Kohtuistungil avaldas kohus kannatanu TS ütlused KrMS § 291 p.1 alusel seoses tema surmaga. Kohtueelsel uurimisel antud kannatanu ütlustest nähtub, et 25.01.2005.a. Gonsiori Apteegi 2.korrusel tungisid talle kallale kaks noormeest, üks neist rebis teda õlast ja pussnoaga torkas kätte ja jõuga võttis pükste küljetaskust sularaha 3 582 krooni ja jope taskust mobiiltelefoni №kia. Teine noormees hoidis teda kinni, seejärel püüdsid nad põgeneda, üks noormeestest, kes hoidis kannatanut kinni, jooksis minema, teine aga peeti turvameeste poolt kinni (IV k, t.l.3-4). Samuti kannatanuna ülekuulamisel õigusabitaotluse korras seletas T.S järgmist: hetkel kui kannatanu väljus liftist ründas üks kahest röövlist teda ja üritas võtta taskust raha. Teine kaaslane tuli ja torkas teda pussiga ja sel hetkel kannatanu käes olnud raha kukkus tema käest maha. See isik, kelle sai kannatanu enda küljest maha raputada, tõukas maas vedelevad rahatähed tollele pussiga mehele, kes pääses joostes põgenema ja keda ei saadud kätte, kuid kelle kannatanu hiljem politseiosakonnas fotolt ära tundis (IV k, t.l.33-34). Kriminaaltoimiku materjalidest, nimelt vahistamismäärusest (IV k, t.l.118) nähtuvalt 25.01.2005.a. peeti kinni Roman Grigorjev, sellest rääkis ka tunnistajana ülekuulatud K V , kes küsitles R.G . Seega, kannatanu ütlustest võiks järeldada, et kahest kallaletungijatest oli just V.V see isik, kes noa kasutamisel võttis kannatanu vara ära. Kuid samal päeval, s.o. 25.01.2005.a. fotode järgi äratundmiseks esitamisel, tundis kannatanu V.V ära kui isiku, kes võttis ära tema mobiiltelefoni ja sularaha, kannatanu seejuures ei väitnud, et V.V oleks kasutanud tema suhtes nuga, vaid täpsustas äratundmisel, et V.V rebis tema käest raha ja telefoni ja jooksis minema. Seevastu R.G fotode järgi äratundmisel samal päeval 25.01.2005.a. seletas kannatanu TS, et noormees, s.o. R G tuli tema juurde apteegis, tal oli nuga ja tema võttis raha ja andis oma sõbrale (võib arvata, et V.V-le). R.G kinnipidamisel leiti talt kokkupandav taskunuga ( IV k, t.l.93-99), mis esitati kohtule asitõendina, millega pidanuks kinnitama kannatanu ütlusi tema suhtes toimepandud kuriteo asjaolude osas. Kuid tunnistajale SMR’le (kes viibis koos kannatanuga kuriteopaigal) noa äratundmiseks esitamisel, tundis ta sellise noa ära - musta käepidemega, mis ei lange R.G äravõetud ja asitõendiks tunnistatud taskunoa tunnustega kokku ( IV k, t.l.179-181). Peale selle, kui taskunuga, mida kasutati väidetavalt kannatanu suhtes, leiti R.G , kes peeti sündmuskohal kinni, V.V aga põgenes minema, tuleb järeldada, et ometi ei kasutanud V.V TS vara hõivamiseks nuga. Antud asjaolu tuvastamist peab kohus oluliseks seetõttu, et ei kohtueelsel ega ka kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik tuvastada, kuivõrd ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid V.V ja R.G inkrimineeritud kuriteo, s.o. röövimise toimepanemisel kannatanu vastu ning millisel määral võis igaüks neist tegu valitseda. Vastupidiselt prokuröri seisukohale leiab kohus, et R G ütlusi (IV k, t.l.113-116, 118, 123-129, 139-145), millised said avaldatud kohtulikul uurimisel KrMS § 291 p.1 alusel seoses tema surmaga, ei saa arvesse võtta. Esiteks, ei nähtu R.G ütlustest, et keegi neist oleks kannatanu vastu nuga kasutanud, ja teiseks, muutis R.G kuu aja pärast kardinaalselt oma ütlusi, hakates väitma, et V.V temaga koos 25.01.2005.a. polnud. Seoses võimatusega kontrollida R.G ütlusi kohtulikul uurimisel teostatava ristküsitluse käigus ja arvestades tema ütlustes esinevaid vastuolusi, on kohus seisukohal, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega, mis välistab selle tõendina kasutamise. Seega ei ole võimalik kohtul tuvastada seda, et röövimise toimepanemisel tegutsesid R.G ja V.V isikute grupis. 7 Peale selle, kannatanu ütlustest järeldub, et ta sai noaga haava randmesse, tal tekkis verejooks, mille ta suutis peatada apteegist saadud plaastriga. Nimetatud asjaolu jäi kohtueelsel uurimisel uurimata, vaatamata kannatanu ütlustele, et apteegi teeninduspersonal aitas teda haava puhastamisel, kedagi neist ei küsitletud, puuduvad andmed selle kohta, et kannatanu oleks pöördunud ka hiljem arstiabi saamiseks. Selles osas väärivad tähelepanu tunnistajate VK ja KK ütlused, millistest ei järeldu, et kannatanul oleks käsi verine või ta oleks maininud haava olemasolu ja tema suhtes noa kasutamist. Arvestades eelpool toodut, kohus leiab, et V.V poolt röövimise toimepanemine ei ole kohtulikul uurimisel kohtule esitatud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud. Samas aga kannatanu TS ütlustest järeldub, et noormehed võtsid talt ära mobiiltelefoni ja sularaha, kusjuures üks neist võttis need taskutest, teine aga jooksis sellega minema. Sama järeldub ka tunnistajate VK ja KK ütlustest, kes kinnitasid, et kuigi nad toimunut pealt ei näinud, karjus soomlasest kannatanu, et talt on midagi ära võetud. Kahtlust ei teki selles, et kannatanu vastu tegutsenud isikuteks olid R.G ja V.V. R.G peeti kinni sündmuskohal, kannatanu tundis samal päeval fotode järgi nii R.G , kui ka V.V ära, tunnistaja K.V ütlustega on tuvastatud, et R.G küsitlemise käigus saadud informatsiooni alusel kontrollisid nad V.V elukohta. Seega kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et V.V koos teise isikuga 25.01.2005.a. võtsid avalikult ära kannatanule TS kuuluva mobiiltelefoni ja sularaha summas 3350 krooni ning tema tegevus selles osas tuleb kvalifitseerida

§ 199lg.2 p.4,5,7 järgi.

Kannatanu TS esitatud tsiviilhagi peab kohus põhjendatuks, kuid seoses varalise nõude esitamiseks vastava isiku puudumisega leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta kriminaalasjas läbi vaatamata, võimaldades kohasel isikul esitada varalised nõuded tsiviilkohtupidamise korras. V.V tunnistas ennast korterivarguste toimepanemises süüdi täielikult. Ristküsitluse käigus rääkis ta üksikasjalikult korteritesse sissetungimise viisi ja varastatud asjade kohta, tema ütlused riimuvad kannatanuteT.P , O.B , K.P , K.S , A.J , I.K ja tunnistajate J.O , V.H –R , I.S ütlustega, leiavad kinnitust kohtulikul uurimisel avaldatud asitõendite vaatlusprotokollidega (i k, t.l.17-18, 15-16, 92-93, 126-128, 175-176, II k, t.l.29-31, 66-67, 90-91, III k, t.l.87-88), sündmuskohtade vaatlusprotokollidega (I k, t.l.5-7, 34-40, 75-78, 111-114, II k, t.l.10-15, 43-46, 56-57, 54-55, III k, t.l.67-70) , ütluste ja olustiku seostamise protokollidega (III k. t.l.2-11, II k, t.l.117-121, III k, t.l.81-86) ja teiste kriminaaltoimiku materjalidega. Seega kohus leiab, et V.V süü selles süüdistuse osas on täielikult tõendamist leidnud ning tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning need kuuluvad rahuldamisele. Kannatanu R tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kannatanu kohtusse ei ilmunud ja kohtul ei olnud võimalik ristküsitlusega kontrollida esitatud tsiviilhagi summa põhjendatust. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava süü raskust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimelt, kohus arvestab, et tegemist on isikuga, keda on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist 2006.aasta mais uued kuriteod – seitse vargust – pani ta toime juba ajavahemikul sama aasta septemberoktoober. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatava õigusvastase tegevusega on riivatud kodanike omandiõigus, rünnatud omanike varalisi huvisid ja tekitatud varalist kahju suurtes summades. Seega on kohus seisukohal, et V.V-le mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus. 8 Kuivõrd V.V on toime pannud kuriteod nii enne, kui ka pärast eelmist, s.o. 25.01.2006.a. kohtuotsust, tuleb nende eest mõista karistus eraldi

§ 65lg.1 ja § 65 lg.2 sätestatud liitkaristuse moodustamise reeglite arvestusega. Juhindudes Kr

MS § 306, 311-313, kohus Otsustas: Tunnistada süüdi V.V

§ 199lg.2 p.4,5,7 järgi (25.01.2005.a.

kuriteoepisood) ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg.1, § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus, s.o.

Harju Maakohtu 25.01.2006.a. otsusega mõistetud karistus 7 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. Liitkaristusest maha arvata Harju Maakohtu 25.01.2006.a. otsusega mõistetud ja ärakantud 7 kuud vangistust ning ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud vangistust.

§ 199lg.2 p.4,7 järgi (25.01.2005.a.

autovarguse kuriteoepisood) V.V õigeks mõista. Tunnistada süüdi V.V

§ 199

lg.2 p.4,8 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o.

Harju Maakohtu 25.01.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus on 5 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 21.09.2006.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. T.Pluštšekova, O.B , K P , A J , K S , IK tsiviilhagid rahuldada ja välja mõista V.V-lt : - TPkasuks 10 549 krooni, - OBkasuks 48 180 krooni, - KPkasuks 6 300 krooni, - AJkasuks 5 070 krooni, - KSkasuks 5 579 krooni, - IKkasuks 3 060 krooni. TTS poolt esitatud tsiviilhagi summas 3350 krooni jätta läbi vaatamata. DR tsiviilhagi summas 269 krooni jätta läbi vaatamata. TR tsiviilhagi summas 160 000 krooni jätta rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.V-lt menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, ekspertiisitasu 8590 (kaheksa tuhat viissada üheksakümmend) krooni ja kaitsjatasu summas 9534.40 ( üheksa tuhat viissada kolmkümmend neli) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 9 XXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXX viitenumber mõlemal juhul XXXXXXXXXXXXX Maksekorraldusele märkida selgitus „V.V , 1-07-2039, menetluskulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: - sündmuskoha jälgede kaardid, jalatsijälg, tühi sigaretipakk Bond Street ( asuvad Põhja PP Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumis), kokkupandav nuga (asub kriminaalasja juures) – hävitada; - jooksukingad (asub Põhja PP Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumis), mobiiltelefon Samsung Sim kaardiga (asub XXX Vangla kinnipeetud isikute isiklike asjade laos), must seljakott, tossud, nokamüts, jope, dressipüksid (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada V.V-le kohtuotsuse jõustumisel; -sularaha 350 krooni (kantud Põhja PP tagatiskontole) – kanda riigituludesse; - videosalvestis CD-l, CD plaat, videokassett (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318-319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. KOHTUNIK RAHVAKOHTUNIKUD 10