Obsah (6)

§ 200§ 263§ 215§ 64§ 68§ 74

1-07-15688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25 märts 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15688 (07231702672, 07230101457) Kohtunik Märt Toming Kohtu

263 p 3, 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav Kaitsja K.T Ik: XXX, EV kodanik, 6 klassiline haridus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2007 kuni 17.10.2007, so 2 päeva, Harju Maakohtu 29.01.2008 vahistamismääruse alusel uuesti vahistatud 08.02.2008 Varasem karistatus: 21.06.2006 Harju Maakohtu otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta 7 kuud ja 14 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga, Väärteokorras karistatud 6 korda. Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. K.T süüdi tunnistada

§ 263

p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. 2. K.T süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 70 miinimumpäevamäära päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis rahaline karistus 11 000 (üksteist tuhat) krooni. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 7350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 16.10.2007 kuni 17.10.2007, so 2 päeva, 08.02.2008 kuni 25.03.2008, so 47 1 päeva, kokku 49 päeva. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada K.T eelvangistuses viibitud aeg 49 päeva mõistetud karistuse hulka, arvestades, et ühele eelvangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, so 147 miinimumpäevamäära, so kokku summas 7350 krooni, lugedes mõistetud karistuse kantuks, jättes Harju Maakohtu 21.06.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistuse 1 aasta 7 kuud ja 14 päeva

§ 74

lg 6 alusel täitmisele pööramata, lugedes käesoleva otsusega mõistetud rahalise karistuse täidetuks iseseisvalt.

1. K.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ja K.T vabastada vahi alt kohtusaalis.
2. K.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „K.T, 1-07-15688, sundraha“.
3. K.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2390 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena: „K.T, 1-0715688, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.T süüdistatakse selles, et tema 08.10.2007 kella 08.30 ajal helistas Tallinnas, Kuldnoka 24 asuva Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi direktori kabinetis asuvale lauatelefonile nr xxx ning teatas, et koolis on pomm, mis lõhkeb tunni aja pärast. K.T tegevuse tagajärjel oli häiritud õppeprotsess Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, kuna gümnaasiumis oli läbi viidud evakuatsioon Ähvardades lõhkeseadeldisega, K.T pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis on kvalifitseeritav

§ 263p 3 järgi.

K.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, ajavahemikul 24.11.2007 kella 23.00-st kuni 25.11.2007 kella 09.15ni Harju maakonnas XXX vallas xxx külas xxx talu hoovist võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse KV mobiiltelefoni Alcatel väärtusega 2000 krooni ning KV poolt liisitava Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluva sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, maksumusega 40 000 krooni, kasutades selleks laua pealt võetud autovõtmeid. Sõiduauto, autovõtmed ning 2 mobiiltelefoni jättis K.T 25.11.2007 Tallinnas, Endla 43 asuvasse Statoili tanklasse, kust see leiti ja tagastati kannatanule. Seega K.T, olles isik, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, see on

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav K.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 08.10.2007 koostatud Lõuna Politseiosakonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori Viktor Urõvski ettekandest nähtuvalt sai ettekande koostaja kell 08.45 Lõuno Politseiosakonna korrapidajalt käsu sõita Kuldnoka 24 asuvasse Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse, kus oli pommiähvardus. Kohal oldi kell 09.

1. Selleks ajaks oli läbi viidud evakuatsioon ja kooliõpilased kogunesid staadionile. Kohapeal kuulati üle kooli direktor JP, kelle sõnade kohaselt kell 08.30 helistas tema töötelefonile meesterahvas ja ütles eesti keeles, et koolis on pomm, mis lõhkeb tunni aja pärast. Kohal oli ka Päästeameti Demineerimiskeskuse grupp. Koera abil kontrolliti kooli hoonet. Lõhkeainet ei leitud. Kell 09.40 lubati kooliõpilased koolimajja. (t/l 2 kr asi 1-07-15688) 08.10.2007 koostatud tunnistaja JPi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja samal päeval kell 08.30 Kuldnoka 24 asuvas Lilleküla Gümnaasiumis teisel korrusel oma kabinetis kui helises telefon ning meeshääl ütles eesti keeles, et „Sul on koolis pomm, mis lõhkeb tunni aja pärast“. Seejärel pandi toru ära. Rääkija võis olla noorem mees. (t/l 3-4 kr asi 1-07-15688) 26.10.2007 koostatud tunnistaja K-LH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas tunnistajale 07.10.2007 õhtul K.T ja kutsus välja. Said kokku Välja pargis HS, K.T ja E. K.T ja E olid joobes. Rääkis H järgmisel päeval olevast matemaatika kontrolltööst ja Jarmo sekkus vestlusesse ning ütles, et homme ei pea kontrolltööd tegema, ta korraldab kõik ära ja ei pea muretsema. Küsisid ega ta pommiähvardust ei tee, kuid Jarmo ütles, et ega ta nii loll ka ei ole. Ütles, et see, mida ta teeb, on pisiasi. Olid koos umbes 30 minutit ja läksid koju. 08.10.2007 läks hommikul kooli ja kui hakkasid minema kehalise kasvatuse tundi, ütles direktor valjuhääldist, et kõik läheksid staadionile ja võtaks asjad kaasa. Olid tund aega õues ja pärast seda tunnid jätkusid. Koolis käisid päästeteenistus ja politsei. Õhtul helistas K.T ja küsis, kas ta sai sellega hakkama, et ei pidanud kontrolltööd tegema. Küsis K.T käest kas tema tegi pommiähvarduse, kuid Jarmo ütles, et ei hakka selle kohta midagi ütlema. K.T ütles, et tal on nüüd mõnda aega telefon välja lülitatud ja lülitab sisse vaid siis, kui ise helistab. (t/l 5-7 kr asi 1-07-15688) 30.10.2007 koostatud tunnistaja HS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas oktoobri alguses pühapäeva õhtul tunnistajale K.T ja kutsus parki. Läks koos K ja seal oli Jarmo ühe noormehega. Rääkisid niisama millestki ja siis K järgmisel päeval olevast matemaatika kontrolltööst ja sellest, et ei ole selleks õppinud. Jarmo sekkus vestlusse ja ütles, et ta tahab midagi teha selleks ja ennast proovile panna. Ta ei olevat kunagi varem midagi sellist teinud ja tahab teada, kas on suuteline seda tegema. Pakkusid erinevaid võimalusi ja muuhulgas ka pommiähvardust. Jarmo ütles, et pommiähvardust ta kindlasti ei tee. Olid koos kuskil 20 minutit ja teised saatsid ta koju. №oremehed olid joobes. Pinnisid Jarmolt mida ta teha kavatseb, kuid Jarmo ei öelnud. Esmaspäeva hommikul kui hakkasid minema kehalise kasvatuse tundi siis teatas direktor valjuhääldist, et tuleb minna õue. Õues kuulsid teiste õpilaste käest, et koolsi võib olla pomm. Koolis olnud õpilased 3 suundusid staadionile. K helistas Jarmole ja küsis, kas tema tegi pommiähvarduse ja Jarmo oli vastanud jaatavalt. (t/l 8-10 kr asi 1-07-15688) 13.10.2007 koostatud tunnistaja EP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja oktoobri alguses koos K.T-ga ja tarvitas viskit. Otsustasid, et võiks kohtuda K-L ja H . Leppisid kohtumise kokku ja ajasid niisama juttu. Muuhulgas rääkisid tüdrukud sellest, et järgmisel päeval on neil kontrolltöö matemaatikas, mida nad ei oska. Jarmo ütles, et tal tuli üks mõte, kuidas kontrolltöö tegemist saaks ära hoida, kuid mis mõte tal on, seda ta ei öelnud. Pakkusid võimalusi, mis see võiks olla, pakkudes ka pommiähvardust, kuid Jarmo ei öelnud. Saatsid tüdrukud koju ja rohkem juttu sellest ei olnud. Esmaspäeva õhtul sai uuesti Jarmoga kokku ja Jarmo ütles, et tegi hommikul Lilleküla Gümnaasiumile pommiähvarduse ja tüdrukud ei pidanud kontrolltööd tegema. Samuti ütles, et viskas Sim-kaardi minema. Hiljem rääkis Jarmo, et oli seoses pommiähvardusega politseis ja kahetseb pommiähvarduse tegemist. (t/l 13-15 kr asi 1-0715688) 16.10.2007 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt helistati 08.10.2007 kell 08.19 numbrile XXX abonentnumbrilt XXX ja helistamiseks kasutati mobiiltelefoni imei koodiga XXX, milline kuulub K.T-le. (t/l 16 kr asi 1-07-15688) 16.10.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti K.T kinni samal päeval kell 16.
2. (t/l 17-19 kr asi 1-07-15688) 16.10.2007 koostatud puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt tunnistas K.T, et eelmisel nädalal helistas Lilleküla kooli direktorile ja teatas, et koolis on pomm ja et see lõhkeb tunni aja pärast. Helistas sellepärast, et tema sõbrannad ei peaks tegema kontrolltööd. Helistas tädi juurest XXX, kasutades oma mobiiltelefoni №kia 2100 numbriga XXX. Kahetseb tehtut. (t/l 20 kr asi 1-07-15688) 17.10.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni №kia
3. (t/l 21-23 kr asi 1-07-15688) 17.10.2007 koostatud kahtlustatava K.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et pühapäeva, kuupäeva ei mäleta, kohtus Marja peatuse lähistel K ja H , kes tema teada õpivad Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 7 klassis. Kokkusaamisele tuli ka RN. Mõlemad tüdrukud rääkisid, et neil on homme kontrolltöö ja neil on õppimata. Nad küll mainisid mis aines see kontrolltöö on, kuid enam ei mäleta. Ütles neile, et nad ei pea homme kontrolltööd tegema. Tüdrukud küsisid mida ta ette võtab, kuid ta ei vastanud. Kuna oli alkoholijoobes, siis ei teadnud veel isegi. Olid koos umbes 30 minutit ja siis saatis tüdrukud koju. Järgmisel päeval ärkas kella 07 ajal ja tuli meelde, mida oli lubanud. Tundus, et kui teha pommiähvardus, siis ei pea kontrolltööd tegema. Juba õhtul helistas B L kuna ei teadnud kooli direktori numbrit. Kella 08 ajal helistas kooli direktori numbril ja ütles, et koolis on pomm, mis lõhkeb tunni aja pärast. Helistas oma mobiililt №kia
4. Telefonis oli lepinguline Elisa kaart ja number XXX. Sim kaardi viskas pärast seda minema, et siis ei suudetaks teda kindlaks teha. Sama päeva õhtul helistas K ja küsis kas nad pidid kontrolltööd tegema ning K ütles, et ei pidanud, sest olid õues. K ei öelnud mida tegi. Kui politsei teda otsis, siis sai R kokku ja rääkis talle, et tegi pommiähvarduse. R ütles, et loll tegu. Kahetseb toimepandut. (t/l 35-38 kr asi 1-07-15688) 17.10.2007 koostatud kahtlustatava vabastamise määrusest nähtuvalt vabastati K.T samal päeval kell 15.
5. (t/l 41 kr asi 1-07-15688) 25.11.2007 koostatud kannatanu KV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt parkis kannatanu 23.11.2007 kella 17.00 paiku Hansa Liising Eesti ASle kuuluva ja kannatanu kasutuses oleva sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX XXX talu õuele XXX külas XXX vallas. 24.11.2007 seda autot ei kasutanud, vaid kasutas teist ning parkis teise auto talu õuele kella 18.00 ajal. Magama läks kella 23.00 ajal ning elukaaslase poeg K.T jäi televiisorit vaatama. Ärkas kella 06.00 ajal 25.11.2007 ja avastas, et televiisor mängib ning lülitas selle välja. Jarmot toas ei olnud. Kella 09.15 ajal avastas elukaaslane, et Jarmot ei ole ja samuti ei ole õuel XXX ega auto võtmeid ning mobiiltelefoni Alcatel. 4 Helistas politseisse ning samal ajal püüdis elukaaslane kätte saada Jarmot. Jarmo teatas kannatanu elukaaslasele, et auto on Kristiine Keskuse juures ja võtmed päikesesirmi vahel. Kui Kristiine keskuse juurde jõudsid, siis politsei vaatas auto üle. Midagi autost kadunud ei ole, telefon oli samuti autos. Jarmol puudub juhiluba ja ei tema ise ega elukaaslane ei ole lubanud autot kasutada, mistõttu võeti auto omavoliliselt. (t/l 2-3 kr asi nr 1-08-3138) 25.11.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Endla 43 asuvas Statoili tanklas seisvat sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX. (t/l 4-9 kr asi nr 1-08-3138) 25.11.2007 koostatud KV allkiri sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX kättesaamise kohta. (t/l 10 kr asi nr 1-08-3138) 25.11.2007 koostatud tunnistaja PP ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt seletas tunnistaja, et 24.11.2007 läks kella 23.00 ajal magama ja 25.11.2007 kella 10.00 ajal avastas, et poeg Jarmo on nende juurest kadunud ja samuti oli kadunud õuel seisnud XXX registreerimismärgiga XXX. Teavitas sellest elukaaslast ning siis avastati ka auto võtmete ja elukaaslase mobiiltelefoni kadumine. Elukaaslane helistas politseisse, tema ise aga helistas Jarmole. Lõpuks teatas Jarmo, et viib auto Kristiine Keskuse juurde, paneb võtmed päikesesirmi vahele ning telefoni kindalaekasse. Sõitsid Tallinna ning avastasidki sõiduki Kristiine Keskuse juures parklast. Jarmol sõiduki kasutamiseks luba ei olnud ning tal puudub ka juhiluba. (t/l 11-12 kr asi nr 1-08-3138) 11.02.2008 koostatud kahtlustatava K.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Ta ei salli ema elukaaslast KV ning see ei salli teda. Oli novembris 2007 ema elukohas ning peale seda kui ema ja KV magama läksid, võttis K auto. Enne seda oli päeval tarvitanud alkoholi. Läks nendega tülli ja tuli plaan auto võtta. Telefoni võttis sellepärast, et saab järgmisel päeval neile helistada ja auto tagastada. Öösel saatis emale sõnumi, et võttis auto ja hommikul leppis kokku, et jätab auto Kristiine Keskuse juurde. Ei olnud plaani autoga ära kaduda, vaid hommikul tagastada. (t/l 15-16 kr asi nr 1-08-3138) Koopia kinnipidamise aktist, millest nähtuvalt peeti K.T Harju Maakohtu 29.01.2008 koostatud vahistamismääruse alusel kinni 08.02.2008 kell 21.
6. (t/l 19 kr asi nr 1-08-3138) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud K.T süüd tunnistavaid ütlusi, puhtsüdamlikku ülestunnistust, tunnistajate JPi, K-L H , HS, E P , PP ütlusi, kannatanu KV ütlusi, jälitusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatluse protokolli ja politseijuhtivinspektori Viktor Urõvski ettekannet, asub seisukohale, et K.T süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 263

p 3 ettenähtud kuriteona, so rahu ja avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades. Käesoleval juhul teatas süüdistatav telefoni teel Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi direktorile, et koolis on lõhkeseadeldis, mis lõhkeb tunni aja pärast. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli süüdistatava eesmärgiks halvata õppetöö, mille tulemusena jääks ära K.-L.H ja H.S kontrolltöö matemaatikas. Seega oli süüdistatava eesmärk katkestada õppeasutuse normaalne töörütm, mis sai võimalikuks vaid seetõttu, et süüdistatav teatas, et koolis on lõhkeseadeldis. Seega läks ta välja sellele, et õppeasutuse juht on lõhkeseadeldise hirmus sunnitud õppetöö katkestama ja õpilased ohutuse huvides koolist välja saatma ning kutsuma ohu likvideerimiseks päästeteenistuse. Seetõttu tekkis õppeasutuse töös vähemalt tunniajane seisak, kuivõrd ähvarduse kohaselt pidi lõhkeseadeldis lõhkema tunni aja pärast. Seega tuli õppeasutuse hoone lasta üle kontrollida ja lasta mööduda tunniajalisel lõhkeseadeldise aktiveerimise ajavahemikul. Kohus asub seisukohale, et taolise ähvarduse tegemine on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, 5 kuivõrd sellise käitumisega rikuti paljude kõrvaliste isikute rahu ning käitumise iseloomu arvestades rikuti ka avalikku korda, sest katkestati õppeasutuse normaalne töörütm ja selline käitumine ei saa olla tsiviliseeritud ühiskonnas igapäevase käitumise viisiks ning see käitumine häiris paljude inimeste turvatunnet. Kuivõrd süüdistatava poolt telefoni teel edastatud informatsiooni kohaselt pidi õppeasutuses lõhatama lõhkeseadeldis, siis on tegemist avaliku korra raske rikkumisega, mille käigus ähvardati lõhkeseadeldise kasutamisega. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis süüdistatav omaniku, so Hansa Liising Eesti AS ja vastutava kasutaja KV teadmata ja loata sõiduauto XXX, registreerimismärgiga XXX ning sõitis sellega kasutaja poolt jäetud kohast minema, jättes sõiduki hiljem Tallinna. Peale selle võttis süüdistatav omaniku KV teadmata ja loata KV kuulunud mobiiltelefoni Alcatel ning kasutas seda helistamiseks. Seejuures oli sõiduauto maksumus 40 000 krooni ja mobiiltelefoni maksumus 2000 krooni. Kuivõrd süüdistatav sõitis sõidukiga ühest asustatud punktist teise, siis kasutas ta sõiduki kasulikke omadusi, so võimalust liikuda ühest kohast teise ning telefoni puhul kasutas ta telefoni põhifunktsioone, so kasulikke omadusi, so saatis sõnumit ja helistas, kasutades telefoni sidepidamiseks. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust. Süüdistatavale

§ 263

p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastani.

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et

§ 263

p 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul oli tegemist sisuliselt lapsikusega ja sooviga aidata tuttavaid tütarlapsi. Sisuliselt ei tekkinud kellelegi erilist ohtu ning õppetöö jätkus tunni aja möödudes. Seega ei ole süüdistatava süü kuigi suur.

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisel pandi tegu toime sisuliselt pereliikme vara vastu, milline tagastati järgmisel päeval, kusjuures süüdistatav ise teatas vara asukoha. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et ka selle teo toimepanemisel ei olnud süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süüdistatava suhteliselt suurtele rahalistele kohustustele on võimalik süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist ja alternatiivset rahalist karistust. Teiseliigilise karistuse kohaldamine aga tinginuks süüdistatavale pikemaajalise isiku vabadust piirava liitkaristuse kohaldamise, milline inkrimineeritavaid tegusid ja nende iseloomu arvestades ei oleks proportsionaalne mõistetava vangistuse pikkusega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, küll on avaldanud süüdistatav kahetsust, mida kohus saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd kriminaalasjast ei nähtu, et seoses kuriteo toimepanemisega oleks tekitatud olulist varalist kahju ja keegi ei saanud evakueerimise käigus ka vigastada ning omavoliliselt kasutusse võetud võõrad vallasasjad tagastati omanikele kahjustusteta, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja mõistetav karistus võib olla määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. 6 Samas on tegemist eriliigiliste ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegudega, mistõttu leiab kohus, et toimepandud kuritegude eest määratavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Kuivõrd süüdistatav on viibinud eelvangistuses juba pikemat aega, siis leiab kohus, et mõistetava rahalise karistuse võib

§ 68

lg 1 sätteid kohaldades ümber arvestada rahaliseks karistuseks, lugedes mõistetava rahalise karistuse seoses eelvangistuses viibimisega kantuks, jättes eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramata. Märt Toming kohtunik 7