Süüdi tunnistada Z.
S § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades Z.R katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Kohustada Z.
lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – keeld elukohast lahkumise kohta – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Z.R-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 35.30 (kolmkümmend viis krooni ja 30 senti) krooni, postikulu 493.00 (nelisada üheksakümmend kolm) krooni, kaitsjatasu 3433.80 (kolm tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 80 senti, sealhulgas käibemaks 523.80) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid, mis on kriminaalasja juures – puittooli detalid, põrandaharja osad ja ahjuroop – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Z.R süüdistatakse selles, et tema 12.juunil 2008.a. kella 16.30 ajal tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Paide vallas xxxxx külas T K kuuluvasse xxxx tallu akna kaudu magamistoa aknahaakide avamise teel, kus xxxxx talu köögis peksis T K jalgade ja kätega kehapiirkonda, lõi tooliga vastu kannatanu käsi, mille tagajärjel tool purunes, lõi kannatanut harjaga, mille tagajärjel hari ja harjavars purunesid, lõi kannatanut metallist ahjuroobiga, mille tagajärjel ahjuroobi vars väendus ning lõi kannatanut puuhaluga, põhjustades T Kle mitme kehapiirkonna pindmised vigastused. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimisega, mis oli toime pandud vägivallaga, pani Z.R-i toime KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.R süüdistatakse selles, et tema 12.juunil 2008.a. peale kella 16.30 võttis T Klt seadusliku aluseta vabaduse, sulgedes lauta telefoni otsima läinud T K järel ukse ning lukustas selle väljaspool asuva ripplukuga. Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani Z.R toime KarS § 136 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav eitab talle esitatud süüdistust kannatanu löömises ning väidab, et süüdistuses nimetatud päeval nägi ta kannatanut üksnes autokaupluse juures ning hiljem mingit puutumust kannatanuga polnud, kuna ta läks õhtupoole metsa. Kannatanu on andnud oma ütlused ajendatuna soovist süüdistatavale kätte maksta. Kannatanu on eeluurimisel antud ütluste kohaselt üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas Z.R tema elukohta tuli, kuidas neil tekkis sõnavahetus, millele järgnes süüdistatava poolt tema käte ja jalgadega peksmine. Pärast seda võttis süüdistatav metallvarrega harja ja peksis sellega ning ahju kõrvalt ahjuroobi ning lõi sellega mitmel korral. Ka kinnitab kannatanu tema 2 löömist puuhaluga pärast seda, kui ta oli üritanud süüdistatava eest põgeneda ning jätkuvat löömist köögis ning tema ülevalamist veega. Mingil hetkel süüdistatav rahunes ning kannatanu hakkas otsima oma telefoni. Kuna kannatanu seda ei leidnud, arvas ta selle jätmist lauta, kus ta enne käis. Ka sinna tuli süüdistatav talle järele, sulgedes väljaspoolt ripplukuga ukse. Kannatanul õnnestus siiski lõpuks lauda aknaklaasi äravõtmise teel lauda akna kaudu põgeneda ning naabrite juurde joosta (tl 13-14). Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi, kuna köögis on katkise tooli detailid ning sooja müüri küljes rippuv keskkohalt väändunud metallist ahjuroop. Ka õues on näha metallist harjavarre juppe ning lauda ukse välisküljel ripplukk, mis ei ole suletud, kuid takistab ukse avamist. Veel on näha, kuidas lauda akna klaas on raamist eemaldatud. Lisaks nähtub vaatlusprotokollist ka see, et pliidi küttekoldes on näha ühte pruuni värvi toolijalg, tooli vahepõõn ja puidudetaile ning helesinine pooleks murdunud põrandahari (tl 2-12). Pliidi alt leitud detailide osas on kannatanu selgitanud, et need leidis ta pärast politseist tagasitulekut, mil avastas, et Z.R oli köögi juba korda teinud ning pärandaharja jupid võis ta samuti õue heki taha peita (tl 17-18). Sündmuskohalt kaasa võetud puittooli detailid, põrandaharja osad ja ahjuroop on ka kriminaalasja juures. Tunnistaja J N on kinnitanud kannatanu juttu, kuna õhtul töölt koju jõudes leidis ta eest köögipõrandal oigava kannatanu, kelle sõnul oli Z.R teda peksnud, veega üle valanud ning lauta kinni pannud. Tunnistaja sõnul olid kannatanu riided läbimärjad ning tunnistaja andis ka kannatanule telefoni politseisse helistamiseks. Seda, et T 12.juunil 2008.a. kehavigatusi oli, kinnitab Järvamaa Haigla poolt väljaantud patsendikaart. Tuvastati mitme kehapiirkonna pindmised vigastused ning need on dokumenteeritud (tl 15-16). Teostatud on 13.juunil 2008.a. ka T K läbivaatus, millest nähtuvad hulgalised hematoomid erinevates kehapiirkondades (tl 19-26). Süüdistatav on rääkinud, et viibis talle süüks pandava teo toimepanemise ajal hoopis metsas ning kuigi tunnistaja L P on rääkinud süüdistatava plaanist metsa minna, ta tegelikku metsaskäimist kinnita. Samas tunnistaja J N ütluste kohaselt pärast seda, kui ta kannatanu oma köögist leidis ja talle oma T-särgi andis, nägi ta T K aias süüdistatavat ning sinna ei saanud süüdistatav sattuda möödaminnes. Süüdistatava seletuse kohaselt võis T K saada vigastused kukkumisest, kuna olevat alalõpmata alkoholijoobes. Seda, et kannatanu oli alkoholilembeline, ei ole eitanud ükski tunnistaja. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et T K oleks 12.juunil 2008.a. olnud raskes alkoholijoobes. Süüdistatav on rääkinud, et kannatanu oli juba päeval autokaupluse juures purupurjus, kuid tunnistaja A L seda ei kinnita, lisaks tuli kannatanu pärast autokaupluses käimist tööle ja kui ta oleks olnud alkoholijoobes, oleks olnud probleeme, kuid neid polnud. Kannatanu alkoholijoovet ei ole kinnitanud ka tunnistaja J N ning see ei nähtu ja Järvamaa Haigla teatisest. Kui kannatanu oligi 12.juunil 2008.a. alkoholi tarvitanud, siis ilmselt minimaalses koguses. Süüdistatav on väitnud, et kannatanu võis saada oma vigastused kukkumise teel ja kuigi ka tunnistajad on rääkinud kannatanu kunagisest varasemast kukkumisest, tõendid kukkumisest süüdistuses märgitud päeval või sellele ligilähedasel päeval puuduvad. Samas T K vigastuste hulk ja iseloom haakuvad kannatanu ütlustega talle kehavigastuste tekitamise kohta. Süüdistatav on seadnud kahtluse alla tunnistajate ütlused, kuid põhjused, miks need ütlused on ebausutavad, kohtus ei selgunud. Tunnistajate ja kannatanute ütlused haakuvad omavahel ning on kooskõlas tõenditega kannatanu kehavigastuste kohta ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Tunnistajad on rääkinud, et kannatanul ja süüdistataval on olnud omavahelisi probleeme ning kuigi süüdistatav on väitnud, et probleeme tekitas talle kannatanu, nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 09.aprillist 2008.a., et on süüdistatav ka varem T K elukohta vastu tema tahtmist sisse tunginud ja vägivalda tarvitanud (tl 47-48). Tunnistaja A L sõnul on kannatanu talle rääkinud, et süüdistatav teda tüütab. Ka nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et kannatanu leppis süüdistatavaga ning süüdistatava poolt väidetud kannatanu soov talle kätte maksta mingil muul põhjusel on tõendamata ning kohus jätab selle tähelepanuta. 3 Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Z.R tegevus on õigesti kavlifitseeritud nii KarS § 266 lg 2 p 2 kui ka § 136 lg 1 järgi. Z.R on süüdi, pannes oma teod toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi Z.R on varem karistamata nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, ta ei tööta ning on vanaduspensionär, hüvitada tuleb ka menetluskulud, mistõttu on otstarbekas karistusena mitte rahalise karistuse, vaid vangistuse kohaldamine, jättes selle tingimisi kohaldamata ning allutades Z.R katseajaks kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu, sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses ja postikulud. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on taotlenud kaitsjatasu kriminaalasja kohtulikul arutamisel 2490.00 krooni (koefitsient 1,0 – 2 menetlustoimingut seoses toimiku tutvutamisega summas 840.00 krooni, ettevalmistus 900.00 krooni ja kohtuistungil kulunud aeg 6 ajapunkti summas 750.00 krooni). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaalasja mahukust ja sellele kulunud aega arvestades. Lisaks lisandub kohtueelsel uurimisel kinnitatud kaitsjatasu vanedadvokaat Enno Palumetsale 420.00 krooni ulatuses. Eelpoolnimettaud summadele lisandub käibemaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.