lg 2 p 4;
lg 2 p 1;
209 lg 2 p 1;
lg 1;
;
järgi; Urmas Õun´a süüdistus
lg 2 p 1-
lg 3;
lg 1,
Lühimenetlus Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav I.I Ik: xxx, EV kodanik, 8 klassi, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 11.02.2008, vahistatud 13.02.2008 Varasem karistatus:
lg 2 p 4, 8; 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga. 4. Harju Maakohtu 17.04.2007 otsusega
lg 2 p 2; 424 järgi vangistus 2 kuud,
lg 2 alusel liitkaristus vangistus 3 kuud 8 päeva ja 1 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. 5. Pärnu Maakohtu 25.05.2007 otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistus 1 kuu,
Vabanes karistuse kandmiselt 19.07.
lg 1 järgi vangistus 8 kuud
Advokaat Uido Truija Urmas Õun Ik: 38610190305, EV kodanik, haridus 5 klassi, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.01.2008, kahtlustatavana kinni peetud 02.08.2008, so 1 päeva, vahistatud Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 11.09.2008 määruse alusel 15.11.2008. Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 23.03.2004 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2;
2. Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega
järgi vangistus 30 päeva ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 2 kuuks. 3. Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega
; 424 järgi vangistus 4 kuud,
lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vabanes karistuse kandmiselt 25.09.2007 tingimisi enne tähtaega. Karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 4 päeva Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. I.I süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. I.I süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3. I.I süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. I.I süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 5. I.I süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 6. I.I süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 7.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada I.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 9.
lg 1 alusel arvestada I.I-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates I.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 11.02.2008. 2 10. I.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 11. Harju Maakohtu 14.11.2008 otsus I.I süüdistuses
lg 1 järgi ja tema karistamises 8 kuulise vangistusega, milline jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata, kuulub iseseisvale täitmisele. 12. Urmas Õun süüdi tunnistada
lg 3 ja 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 13. Urmas Õun süüdi tunnistada
ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõiste temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 14. Urmas Õun süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõiste temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 15. Urmas Õun süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 16.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused osaliselt, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 17. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Urmas Õunale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 18.
lg 2 ja 76 lg 6 alusel, liites ärakandmisele kuuluvale karistusele, so vangistusele 8 kuud vangistust eelmise, so Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 4 (neli) päeva. 19.
lg 1 alusel arvestada Urmas Õunale mõistetud liitkaristusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 02.08.2008, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Urmas Õuna suhtes lisakaristust, võttes Urmas Õunalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks. 23.
alusel laieneb lisakaristus kogu vangistuse ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud 1 aasta ja 6 kuulisele tähtajale.
lg 2 p 1 –
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Seega on kohtueelsel menetlusel Urmas Õun´a käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 ja
Samuti on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Urmas Õuna käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Urmas Õuna karistatud Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega
ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Eelmärgitud karistuse kandmiselt vabanes Urmas Õun 25.09.2007 tingimisi ennetähtaegselt. Seetõttu pidanuks ta täitma jõustunud kohtuotsust ja hoiduma mootorsõiduki juhtimisest kuni 24.09.2008. Sellele vaatamata peeti ta mootorsõiduki juhtimiselt kinni nii 23.06.2008 kui ka 02.08.2008, so ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Kohus asub seisukohale, et seetõttu on Urmas Õuna käitumine õigesti kvalifitseeritud
Peale selle peeti Urmas Õun aga mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis kinni 23.06.2008 ja 02.08.2008, seega ajal, mil temalt oli kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud ja mil eelmine karistus samasuguse süüteo toimepanemise eest ei olnud kustunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava Urmas Õuna käitumine on õigesti kvalifitseeritud
J Paabut esitas kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi summas 2781 krooni ja K O summas 11 935 krooni. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava I.I süülise käitumise tulemusena, siis tuleb kannatanute varaline olukord viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja arvelt. Seetõttu leiab kohus, et J P esitatud varaline nõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning kahju tekitajalt I.I-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. K O tsiviilhagi suuruse kindlakstegemisel arvestab kohus, et Põhja Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati kriminaalasjas nr 08720000016 menetlus R C Estonia OÜ, Placet Group OÜ ja AR Partnerid OÜ võetud laenude osas kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Seetõttu leiab 5 kohus, et K Oesitatud varaline nõue on tõendatud osaliselt ja kuulub 7000 krooni ulatuses rahuldamisele ning kahju tekitajalt I.I-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varalise kahju kannatanutele J Ple ja K Ojale tekitas I.I ja kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad kriminaalasja materjalidega tõendatud osas rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt I.I-lt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava I.I poolt kavatsetult toime vara omastamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud Janel Ple varaline kahju 2781 krooni ja K Ojale 7000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.I-lt J P ja K Okasuks. P K esitas kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes ja nõue seisneb temalt hõivatud sõiduki Xxxregistreerimismärgiga xxxmaksumuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu märkinud, et juhul, kui ta saab auto tagasi, siis loobub ta esitatud tsiviilhagist. Kohus asub seisukohale, et P K poolt varalise nõude esitamine on põhjendatud, kuivõrd süüdistatava I.I kuritegeliku käitumise tulemusena läks kannatanu vara kannatanu valdusest välja ja kannatanule tekkis varaline kahju. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et vaidlusalune sõiduk on ära võetud ning asub Põhja Politseiprefektuuri valvega parklas, mistõttu kuulub vaidlusalune sõiduk välja andmisele selle sõiduki seaduslikule omanikule P K , kuivõrd ebaseaduslikult hõivatud vara on säilinud ja omanik soovib seda tagasi. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxxtuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada P K ja esitatud tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes tuleb tsiviilhagi aluse äralangemise tõttu jätta läbi vaatamata. I.I karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Vaatamata kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel I.I poolt avaldatud kahetsusele ei pea kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani I.I alates 2007 aasta septembrist kuni 2008 jaanuarini toime kaksteist erinevat kuritegu, kusjuures nii mõnelgi korral kasutas ära oma tuttavate usaldust, tehes seda teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab objektiivselt kahetsuse puudumist ja soovi ära elada teiste isikute arvelt. Mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, peeti teda kinni mitmel korral järjest, kuid sellele vaatamata jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud varavastaste ja teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest ja ka selles kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatava sissetulekuteks olnud tulu, mida ta on saanud erinevate varavastaste kuritegude toimepanemisest. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on tasumata rahalisi kohustusi riigi ees ja tema suhtes on menetluses kümneid täitemenetlusi, mis on seotud temalt väljamõistetud tsiviilhagidega, menetluskuludega ja rahatrahvidega, samuti tekitas süüdistatav oma kuritegeliku käitumisega mitmele kannatanule varalist kahju. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistataval legaalset sissetulekut, siis ei ole 6 võimalik süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada. Ka paljude kuritegude varavastane iseloom viitab ilmselgelt sellele, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavad kuriteod viidi süüdistatava poolt lõpuni. Süüdistatava karistusandmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatava suhtes mõistetavat karistust ei saa jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd vabaduses viibides käituks ta kriminaalhooldust takistavalt.
sätete kohaldamine on aga süüdistatava suhtes välistatud, kuivõrd teda on varem vangistusega karistatud. I.I-le inkrimineeritud
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühe varguse toimepanemises, millega tekitati kahju, mis ei ole kuigi suur ning vargusega ei tekitatud olulist kahju. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib suhteliselt väikest süü suurust arvestades mõista karistuse, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. I.I-le inkrimineeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.I eesmärgiks oli tekitada P K varalist kahju 30 000 krooni ulatuses ja Hansa Liising Eesti ASle 195 000 krooni. Seega ühel juhul ei ulatunud tekitatud kahju olulise kahjuni, kuid teisel juhul ületas varaline kahju olulise kahju piiri mitmekordselt. I.I käitumine tema valduses olnud võõra varaga ja soov sellest saada kasu näitab I.I ükskõiksust ja üleolekut teiste isikute varalistesse õigustesse ja varasse. Arvestades süütegude toimepanemise eesmärki ja toimepanemise eesmärki leiab kohus, et eelmärgitud süütegude eest määratav karistus peab olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. I.I-le inkrimineeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena ühe kuni viie aastane vangistus. Arvestades asjaolu, et kelmustega ei tekitatud K Ojale olulist varalist kahju ja tekitatud varaline kahju on suhteliselt väike, leiab kohus, et süüdistatava süü kelmuste toimepanemisel ei ole suur ning I.I-le võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. I.I-le inkrimineeritud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. I.I-le inkrimineeritud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav pani eelmärgitud kuritegusid toime sisuliselt süstemaatiliselt ja ta ei pidanud kuriteo toimepanemiselt järjestikuseid kinnipidamisi millekski, siis näitas süüdistatav oma üleolevat suhtumist õiguskorda ning eelmärgitud kuritegude toimepanemise eest tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. I.I-le inkrimineeritud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. I.I süüdistatakse kahe kuriteoepisoodi toimepanemises, millest ühe toimepanemisel osales ta kuriteo toimepanemisele kallutajana, millega ta ise vältis süüteo täideviimist, saades samal ajal enda valdusse võõra vara, mille sellele järgnevalt pööras oma kasuks. Kohus leiab, et kuivõrd I.I süüdistatakse vaid kahe sellise kuriteo toimepanemises, võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumis leiab kohus, et erinevate ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Urmas Õuna karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatav on varem karistatud varavastaste kuriteo toimepanemise eest. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub alaline sissetulek ning varavastasele kuriteole kaasaaitamise eest pidi süüdistatav saama ka varalist kasu, kuid oli kriminaaltoimikust nähtuvalt sunnitud saadud tasu tagastama I.I-le . Küll on aga süüdistataval 7 rahalisi kohustusi, mis tulenevad varasematest kohtuotsustest, mistõttu ei ole rahalise karistuse kohaldamine Urmas Õuna suhtes otstarbekas, kuivõrd rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Urmas Õunale inkrimineeritud
lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Tulenevalt
lg 3 sätetest võib kohus karistust kergendada
Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Urmas Õunale
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta ning
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani Urmas Õun temale inkrimineeritavad kuriteo toime ühel päeval ning
lg 1 ja 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli
lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo edasine toimepanemine, õigupoolest I.I poolt
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamine, mille tulemusena sai varalist kasu I.I . Arvestades seda, et Urmas Õunale inkrimineeritud 3 kuritegu on toime pandud ühel päeval ja sellele järgneva kuriteo toimepanemise eeltingimuseks, milline omakorda oli toime pandud kaasaaitamise vormis ja kuriteod olid toime pandud teise süüdistatava huvides, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistused mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades süütegude toimepanemise tehiolusid ja iseloomu ning eesmärki, leiab kohus, et süüdistatavale erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad kergemad karistused võib lugeda kaetuks raskeima mõistetava üksikkaristusega. Mis puudutab aga
ja 424 ettenähtud kuritegude toimepanemist, siis on need kuriteod teiseliigilised ja toime pandud eraldi tahtlusega ja nende kuritegude toimepanemise eest tuleb mõista eraldi karistus ning liita täies ulatuses teiste kuritegude eest mõistetud karistusega. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud kohtu määrusega määratud katseajal, so ajal, mil süüdistatav oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, siis tuleb liitkaristusele liita
lg 2 ja 76 lg 6 alusel ka eelmise kohtuotsusega, so Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 2 kuud ja 4 päeva täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatavat Urmas Õuna süüdistatakse järjekordselt
ettenähtud kuritegude toimepanemises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb taas kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse, kuivõrd süüdistatav on liikluses teistele liiklejatele ohtlik. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega kohaldatud 1 aastane lisakaristus osutus ilmselgelt liialt lühikeseks, siis leiab kohus, et käesoleva otsusega tuleb Urmas Õuna suhtes kohaldada pikema kestusega lisakaristust, hoidmaks Urmas Õuna ka vangistuse ärakandmise järgselt eemale liiklusest, tagades sellega teiste liiklejate ohutuse. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.