järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: P.H süüdistatakse selles, et tema, olles 29.03.2006.a karistatud KarS § 424 alusel tingimisi ühekuulise ( 1 kuu ) vangistusega kaheksateistkuulise ( 18 kuud ) katseajaga koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 01.05.2006.a kell 22.55 Tallinnas Paldiski maanteel maja nr 44 juures, liikudes Mustamäe tee suunas, mootorsõidukit XXXreg märgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega P.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, olles 29.03.2006.a karistatud KarS § 424 alusel tingimisi ühekuulise vangistusega kaheksateistkuulise katseajaga koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 01.05.2006.a kell 22.55 Tallinnas Paldiski maanteel maja nr 44 juures, liikudes Mustamäe tee suunas, mootorsõidukit XXXreg märgiga xxx, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega P.H pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Samuti P.H , olles 29.03.2006.a karistatud KarS § 424 alusel tingimisi ühekuulise vangistusega 18-kuulise katseajaga koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 02.07.2006.a kell 11.15 Tallinnas Tehnika tänava ja Toom puiestee ristmiku piirkonnas, liikudes Balti jaama suunas, mootorsõidukit XXXreg märgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega P.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti P.H , olles 29.03.2006.a karistatud KarS § 424 alusel tingimisi ühekuulise vangistusega 18-kuulise katseajaga koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 02.07.2006.a kell 11.15 juhtis Tallinnas Tehnika tänava ja Toom puiestee ristmiku piirkonnas, liikudes Balti jaama suunas, mootorsõidukit XXXreg märgiga xxx, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega P.H pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud P.H seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Veljo Viilol asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Viru Maakohtu kohtuotsust kriminaalasjas nr. 1 – 06 – 2551 29.03.2006.a..(Kd. I t.l. 9 – 10, Kd. II t.l. 7 – 8); - väärteoprotokolli 01.05.2006.a. nr. AB 810363.(Kd. I t.l. 13 – 13 pö.); - Wismari Haigla AS-i teatist.(Kd. I t.l. 14); - Wismari Haigla AS-i joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr. 1710/25 01.05.2006.a..(Kd. I t.l. 17); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli.(Kd. I t.l. 19); - tunnistaja A Kleini poolt 01.05.2006.a. antud ütlusi.(Kd. I t.l. 20 – 21 pö.); - kahtlustatava P.H poolt 27.06.2006.a. antud ütlusi.(Kd. I t.l. 22 – 23); - väärteoprotokolli 02.07.2006.a. nr. AB 813614.(Kd. II t.l. 11 – 11 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(Kd. II t.l. 12 – 12 pö.); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli.(Kd. II t.l. 13 – 13 pö.); - tunnistaja E Arro poolt 02.07.2006.a. antud ütlusi.(Kd. II t.l. 14 – 14 pö.); - kahtlustatava P.H poolt 25.07.2006.a. antud ütlusi .(Kd. II t.l. 16 – 17); - jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid , sealhulgas Viru Maakohtu kohtuotsust kriminaalasjas nr. 1 – 06 – 2551 29.03.2006.a., väärteoprotokolli 01.05.2006.a. nr. AB 810363, Wismari Haigla AS-i teatist, Wismari Haigla AS-i joobeseisundi 2 meditsiinilise tuvastamise akti nr. 1710/25 01.05.2006.a., väärteoprotokolli 02.07.2006.a. nr. AB 813614, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolle ning süüdistatava P.H poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti tunnistajate A Kleini ja E Arro poolt kohtueelsel menetlusel antud P.H süüd kinnitavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.H süü temale KarS §
järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on P.H käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav P.H on toime pannud teise astme kuriteod. Süüdistatavat P.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures kolmel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, karistatus kustumata. (Kd. I t.l. 9 – 10, 28 - 32; Kd. II t.l. 7- 8, 23 - 27). Süüdistatavat P.H on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (Kd. I t.l. 25 – 27; Kd. II t.l. 20 - 22). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et süüdistatav P.H olles 29.03.2006.a. Viru Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ning karistatud 1 kuulise vangistusega, KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga, kohaldades KarS § 50 lg.1 sätteid võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks - on selle katseaja kestel sooritanud uued tahtlikud kuriteod. Seega süüdistatav P.H olles isikuks, keda varem on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures kolmel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, pole siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist ning viimast tuleb karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast. Kuivõrd aga süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 4; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista P.H KarS §
S § 63 lg.1 alusel karistada teda 9 /üheksa/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 /kuus/ kuud. Kohaldades KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta P.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 /kaheks/ aastaks. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada nimetatud karistust Viru Maakohtu 29.03.2006.a. otsusega P.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 /ühe/ kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 7 /seitse/ kuud vangistust. 3 Tõkendit P.H suhtes kohaldatud ei ole. Kohtuotsuse jõustumisel võtta P.H vahi alla. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda peale kohtuotsuse jõustumist P.H vahistamise päev. Välja mõista P.H-lt tasu joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest summas 220.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.