1-08-1046/1

(07249000209)Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Kriminaalasi Z.J süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav Z.J Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxd xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi minaalkorras karistamata (lk 26-29), väärteokorras karistatud 22 korda, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.J KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. Sisse nõuda Z.J-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) paljunduskulu 33 (kolmkümmend kolm) krooni 60 senti; 3) postikulu 92 (üheksakümmend kaks) krooni 50 senti. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse 1

(7)jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – ohutusvest, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonnas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse täitmisel hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
2. septembrist 2008.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Z.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 28.10.2007 kell 02:50 paiku Jõgevamaal Torma vallas Võtikvere külas Jõgeva-Mustvee mnt 37 kilomeetril lõi rusikaga õlga ametikohustusi täitvat võimuesindajat- abipolitseinik xxxxxxxxxxx (vastavalt AbiPolS § 2 lg 2-politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja), millega tekitas viimasele füüsilist valu ning seejärel kasutas vägivalda ametikohuseid täitva võimuesindaja - Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabel xxxxxxxxxxxx suhtes, lüües viimast peaga näkku, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastuse so ca 0,5 cm haava vasaku kulmu kohal. Seega, Z.J, kasutades võimuesindajate suhtes vägivalda seoses nende ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja palus Z.J selle järgi süüdi tunnistada ning karistada teda rahalise karistusega sanktsiooni ülemmäära lähedal. Z.J ennast süüdi ei tunnistanud väites, et tema ei ole kedagi tahtlikult löönud ja võis politseiametnikku kogemata riivata. Kaitsja leidis, et ei ole tõendamist leidnud tahtlikult vägivalla kasutamine võimuesindajate suhtes, mistõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista ja juhul, kui kohus peaks leidma, et Z.J on ikkagi süüdi, siis karistada teda rahalise karistusega keskmises määras. Kohus leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et 28.10.2007.a. öösel olid Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabel xxxxxxxxxxxxxja abipolitseinik xxxxxxxxxx Jõgeva maakonnas Torma vallas Võtikvere külas Jõgeva-Mustvee mnt 37 kilomeetril tööülesandeid täitmas (teostasid liiklusjärelevalvet). Samal ajal, kui xxxxxxxxxxxtegeles õiguserikkujaga, pidas xxxxxxo kinni Liikluseeskirju rikkunud sõiduauto, milles viibis kaasreisijana Z.J, kes oli alkoholijoobes. Juhi dokumentide kontrollimise ajal hakkas Z.J lärmama ja segama ametniku tööd. Hiljem ta väljus autost vaatamata abipolitseiniku keelule. Väljas olles käitus ta agressiivselt, sõimas ebatsensuursete sõnadega ega allunud politseinike poolt antud korraldustele uuesti autosse istuda, seejärel lõi ta abipolitseinik xxxxxxxxxrusikaga õla piirkonda ja veidi hiljem politseibussi paigutamise ajal lõi ta peaga xxxxxxxxxxx näkku ning tabas vasaku kulmu piirkonda. xxxxxxxxxx sai löögi tagajärjel kehavigastuse – peahaava otsmiku piirkonnas. Kohtu poolt tuvastatuks loetu on leidnud tõendamist kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: - Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxx ning tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil, mis on kooskõlas omavahel ja ka muude asjas kogutud tõenditega. 2

(7)Kannatanud kirjeldasid ühetaoliselt ja üksikasjalikult toimunud sündmuste käiku. Kannatanute ühetaoliste ütlustega on tõendamist leidnud, et nad oli koos patrullis 27-28.10.2007.a. Öösel, kui nad viibisid Mustvee lähedal Statoili tankla lähedal, tegeles xxxxxxxxxx õiguserikkuja xxxxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxo teostas väljas liiklusjärelevalvet, märkasid nad eemalt lähenemas sõiduautot, millel põlesid udutuled ja ei põlenud üks lähituledest. xxxxxxx pidas nimetatud auto kinni. Juhiks osutus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt alustas ta rutiinset protseduuri – tutvustas ennast ja selgitas rikkumist ning küsis sõidudokumente. Juht andiski dokumendid, kuid kaasreisija hakkas segama – sõimas ebatsensuurselt. xxxxxxxxpöördus abi saamiseks xxxxxxxxxx poole. Edasi nähtub kannatanute ütlustest, et xxxxxxxxxxxxxtkestas xxxxxxxxxxx protokolli koostamise, kuna olukord teise auto juures oli muutunud kriitiliseks ja läks samuti xxxxxxx poolt kinnipeetud auto juurde. Autos viibis kaasreisijana Z.J, kes valimatult sõimas ja ähvardas politseinikke ja seejärel tuli autost välja. Talle anti korduvalt korraldus istuda autosse tagasi, kuid süüdistatav sellele ei reageerinud. Kuivõrd Z.J käitus agressiivselt, lahkusxxxxxxxxxxx politseibussi juurde, et informeerida olukorrast korrapidamisteenistust. xxxxxxo jäi Z.J-i auto juurde ja seal üritas süüdistatav teda lüüa näo piirkonda, kuid tabas õlga. xxxxxxo selgitas, et löögi tagajärjel kehale mingit märki ei jäänud, kuid ta tundis valu. Selle järel läks S. Kaio tagasi bussi juurde ja kutsus xxxxxxxxxx appi. Viimane oli vahepeal saanud ühendust korrapidajaga ja palunud lisajõude sündmuskohale. Kuna süüdistatav käitus agressiivselt ja oli juba rünnanud abipolitseinikku, otsustasid kannatanud ta politseibussi paigutada. xxxxxxx võttis süüdistatava vasakust käes ja xxxxxxxxxx paremast käest. Käed väänati selja taha ja nii talutasid kannatanud Z.J politseibussi tagumise ukse juurde. Nad üritasid Z.J bussi sisse saada, kuid ebaõnnestunult – kui bussi uks avati, siis surus Z.J jalgadega vastu bussi ja takistas enda bussi paigutamist. Seejärel lõi süüdistatav peaga xxxxxxxxxxxx näkku tabades vasaku kulmu piirkonda. Löögi tagajärjel hakkas xxxxxxxxxxx verd jooksma. Löögist ehmununa lasid kannatanud Z.J kätest lahti ja taganesid ning xxxxxxxxxx lasi süüdistatava suunas gaasi. Z.J hakkas seejärel liikuma politseibussist eemale Mustvee linna suunas ja helistama. Peale sellist rünnet kasutas xxxxxxxxxa politseibussis olevat spetsiaalset häirenuppu, mis annab edasi info, et politseitöötajat on rünnatud. Mõne aja pärast saabus kohale kiirabi ja xxxxxxxxxxxx osutati esmaabi. Veidi hiljem saabusid sündmuskohale ka täiendavalt välja kutsutud politseinikud, kelle abiga toimetati Z.J esialgu Jõgevale ekspertiisi ja hiljem Tartu arestimajja. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt oli tema õiguserikkuja, kelle kannatanud olid joobes juhtimise eest kinni pidanud. Tunnistaja viitas kohtus kannatanu xxxxxxxxxxxx, kui nooremale politseinikule, kes talle väärteoprotokolli koostas ja xxxxxxxxe, kui vanemale politseinikule. Sel ajal, kui tema materjale koostati, peeti veel üks auto kinni. Auto roolis oli naisterahvas ja kõrval istus mees. Tunnistaja viitas kohtus süüdistatav Z.J-ile , kui autos olnud mehele. Mis auto juures täpsemalt toimus, ta ei tea, kuid nägi, et Z.J tuli autost välja, kuigi politsei ei lubanud tal väljuda. See väljunud mees hakkas hirmsasti sõimama, kasutas politsei suunas ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardas, mistõttu ilmselt taheti teda politseibussi panna. Süüdistatav ei lasknud seda teha ja jalutas eemale. Hiljem tuli politseinikke juurde ja siis saadi Z.J bussi pandud. Bussis oli Z.J edasi omaette sõimanud ja kuhugi helistanud. Kõnest sai tunnistaja aru, et Z.J on tuletõrjuja ja helistas ilmselt töö juurde, kuid sealt talle oli vastatud, et „tak tebe i nada“. Tunnistaja ütluste kohaselt käitusid politseinikud kogu sündmuse ajal korrektselt. Peale seda, kui süüdistatavat ei õnnestunud politseibussi sisse saada ja ta eemale jalutas, vormistas politseinik tunnistaja väärteoprotokolli edasi ja siis ta nägi, et kannatanu xxxxxxxxxxxxoli mingi kriimustus näos. Tunnistaja xxxxxxxxxxxe, kes oli 28.10.2007.a teenistuses patrullitalituse välijuhina, ütlustest nähtus, et tema oli üks politseinikest, kes sõitis süüdistuses märgitud ajal kannatanutele appi, kuna oli saanud Jõgeva politseijaoskonnast kõne, milles teatati, et teine patrull vajab Mustvee lähedal abi, kuna kinnipeetud õiguserikkuja on väga agressiivne ja oli rünnanud abipolitseinikku. Tema jõudis kohale umbes poole tunni pärast ja siis nägi, et kohal oli ka kiirabi ning kannatanu xxxxxxxxxxxe osutati esmaabi, mis tuli üllatusena, kuna eelnevalt teadis, et rünnatud oli xxxxxxxx. Sündmuskohal 3

(7)oli peale kiirabi ja politsei väikebussi veel kaks sõiduautot: Lada ja Renault. Väidetav rikkuja Z.J seisis Renault´i juures, mille roolis istus noorem naine. Tunnistaja koos temaga kaasas olnud politseinikuga olid üritanud süüdistatavale selgitada, et viimane on politseinikku rünnates õigusrikkumise toime pannud, kuid see polnud võimalik, kuna Z.J jätkuvalt sõimas ja ähvardas politseinikke. Seejärel pandi tal käed raudu ja paigutati politseibussi, kus Z.J jätkas laamendamist. Kuna süüdistatav polnud nõus kohapeal joovet tuvastama, viidi ta Jõgeva Haiglasse ekspertiisi ja hiljem Tartu arestimajja. Renault`d juhtinud naisterahvale vormistas väärteoprotokolli tunnistaja xxxxxxxxx Isik käitus korrektselt. Mingeid pretensioone ta politsei aadressil ei avaldanud. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses – need on omavahel kooskõlas ja haakuvad ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega ning tuleb seega võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja seadis küll kannatanu xxxxxxx ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, kuna kannatanu on selgitanud, et süüdistatav lõi teda näo piirkonda, kuid tabas õlga. Seega ei saa need olla tõesed, kuna lüües näkku ei ole võimalik tabada õlga. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei saa üksi olla põhjuseks kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja kohus ei näe ka vastuolu antud ütlustes. Kannatanu on selgitanud, et reageeris ründele – nähes rusikalööki, mis oli suunatud näkku, tõmbas ta pea eest ära, tänu millele ei saanud süüdistatav oma tahet lõpuni realiseerida ja löök tabas õlga. Kohtu arvates, on selline sündmuse kirjeldus adekvaatne. Eeltoodud kannatanute ja tunnistajate ütlustega on kooskõlas kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid: - kiirabikaart 30/7/1614 28.10.2007.a (t.l 5 I kd), millest nähtub, et Mustvee Kiirabi on saanud väljakutse kell 03.06. Patsient on olnud xxxxxxxxxxxxxx kes avaldas, et teda löödi peaga näkku ja tal on tuvastatud otsmiku piirkonnas umbes 0,5 cm haav, mis on puhastatud ja plaasterdatud. - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll nr 3608 (t.l 11 I kd), millest nähtub, et 28.10.2007.a kell 05.30 on Z.J oimetatud Tartu arestimajja kainenema, alkomeetri näit 0,78 mg. Veel kella 05.35-06.30 ajal on olnud vajadus ka Tartu arestimajas rakendada ohjeldusmeetmena käeraudu. - asitõendi vaatlusprotokoll 26.11.2007.a (t.l 16-18 I kd), millisest nähtub, et xxxxxxxxxxxxseljas olnud politsei ohutusvesti esiküljel on verekahtlane määrdumine. Süüdistatav andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: Ta kinnitas kohtuistungil, et süüdistuses märgitud ajal peeti tema abikaasa poolt juhitud sõiduauto politsei poolt kinni, kuna üks esituli ei põlenud. Politseinik (süüdistatav viitas kannatanu xxxxxxxxx) olevat käitunud ebaviisakalt ja jõhkralt – kõigepealt küsinud dokumente ja kui temalt küsiti, milles asi, siis politseinik olevat vastanud, et kas te ise ei tea, mida rikkusite. Seepeale oli kõrvalistunud Z.J hakanud nõudma, et politseinik ennast talle esitleks. Politseinik ei vastanud tema nõudmisele, vaid käskis tal autos ja vait olla ning oli ähvardanud Jõgevale viia. Siis oli xxxxxxxxläinud ära politseibussi juurde koos äravõetud dokumentidega ja öelnud, et Z.J peavad ootama. Süüdistatav möönis, et samas seisis teine sõiduauto veel ja ilmselt tegeldi selles olnud õiguserikkujaga, kuid talle ei meeldinud toon, millisel politsei oli rääkinud. Kuna süüdistatavale ei meeldinud, kuidas temaga oli käitutud ja talle ennast ei esitletud, siis otsustas ta helistada nr-le 110, kuid ka sealt ei saanud ta mingit adekvaatset selgitust. Vaatamata sellele, et tal oli kästud autos olla, oli ta ikkagi välja tulnud ning üritanud rahulikult selgitada abipolitseinikule, et nad sõidavad samas lähedal olevasse bensiinijaama ja vahetavad katkise pirni ära. Kuid politsei teda ei kuulanud. Kogu selle aja olevat süüdistatav käitunud rahulikult. Süüdistatav enda ütluste kohaselt abipolitseinikule midagi ei teinud ega ebaviisakalt ei käitunud. Järsku jooksis ligi teine politseinik ja siis hakati teda vähimagi põhjuse ja selgitusteta politseibussi vedama, politseinik hoidis ühest käest ja abipolitseinik teisest. Kui nad jõudsid bussi tagumise ukse juurde, üritati teda bussi panna, kuid see ei õnnestunud. Siin andis süüdistatav vastuolulisi ütlusi, väites kord, et ta lihtsalt ei mahtunud bussi ukseavast sisse, siis aga, et ta surus ise õla vastu, et ei saaks teda bussi panna. Politseinikud olevat aga kogu aeg tõuganud. Süüdistatav pidas vajalikuks bussi paigutamise ajal uuesti 110 nr-le helistada, mida politsei tal ka 4

(7)võimaldas. Kuid ka seekord ei saanud ta teda rahuldavat selgitust. peale helistamist olid hakanud politseinikud teda agressiivsemalt bussi toppima, väänasid teda kätest ja toimus rabelemine. Mingil ajal lasti talle gaasi näkku ja ta rabas käed lahti ning siis võis kogemata tabada politseid, kuid ise ei tea, et oleks tabanud. Alles peale seda, kui talle gaasi näkku lasti, oli ta hakanud ebaviisakalt väljenduma, kuid teadlikult ta ei ropendanud. Hiljem keeldus ta tõepoolest alkomeetrisse puhumast, kuna tema poole pöörduti ebaviisakalt ja ka arsti juures ei täitnud korraldusi, kuna süüdistatava arvates arst ei käitunud temaga nii nagu peaks ega reageerinud esmalt tema nõudmistele. Süüdistatav andis kohtuistungi käigus vastuolulisi ütlusi selle kohta, kuidas oli abipolitseinik tema ja naisega käitunud. Kõigepealt selgitas ta, et abipolitseinik oli olnud väga jõhker. Kui paluti täpsustada, milles jõhkrus seisnes, siis ei osanud süüdistatav vastata. Vastustest kõrvale põigeldes tõi välja, et kannatanu küsis kõigepealt naise käest dokumente ja selle asemel, et tema naise küsimusele vastata küsis, et kas autojuht ise ei tea, mis rikkumine toimus. Peale selle olevat ta jõhkralt käitunud ka süüdistatavaga, käskinud sellel autos püsida ja vait olla. Jõhkrus olevat seisnenud veel ka selles, et politseinik ei pidanud vajalikuks sõidukis kõrvalistmel viibinud Z.J nõudmisel talle ennast tutvustada. Peale selle, et need ütlused on vastuolulised, ei haaku need ka teiste tunnistajate ütlustega: kohalviibinud täiesti kõrvaline tunnistaja xxxxxxxx ei kuulnud, et kannatanu oleks süüdistatavaga ebaviisakalt käitunud. Vastupidi, ta kuulis, kuidas kinnipeetud sõiduauto Renault`i juurest hakkas kostma valjuhäälset venekeelset sõimu ja ähvardusi politsei suunas. Peale selle on tunnistaja xxxxxxxx andnud ütlusi enda kinnipidamise ja väärteomaterjalide vormistamise kohta, mis olevat toimunud korrektselt, mingeid pretensioone tal ei olnud. Kohtul puudub alus arvata, et alkoholi tarvitanud meessoost õiguserikkujaga (xxxxxxxx) käituti kinnipidamisel viisakalt ja kaine noore naisega (Z.J abikaasa), kelle rikkumine oli suhteliselt kerget laadi, käituti jõhkralt või ebaviisakalt. Ka tunnistaja xxxxxxxxx ütlustest, kes oli patrullitalituse välijuhina kohapeal, nähtus, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käitumise kohta mingeid pretensioone ei esitatud, ei xxxxxxxxxxega ka Z.J naise poolt, kellele tunnistaja hiljem väärteoprotokolli koostas. Peale selle ei ilmnenudki süüdistatava ütlustes, milles politseinike jõhkrus seisnes. Asjaolu, et politseiametnik palub esitada sõiduki juhil dokumendid ja küsib, kas juht ise teab, milles rikkumine seisneb, ei saa kuidagi jõhkraks pidada. Samuti seda, et politseinik keelab kõrvalistmel oleval ilmsete joobetunnustega isikul jääda autosse (see tuleneb Liikluseeskirjade § 72 - juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel) ja mitte rääkida. Kohus leiab, et süüdistatava poolt selline asjaolude kirjeldus on antud soovist enda süüd vähendada ja näidata politseiametnikke konflikti algatajana. Vastuolulisi ütlusi andis Z.J ka selles osas, mis asjaoludel ta taheti politseibussi toimetada ja kuidas see toimus. Z.J andis esialgu ütlusi selle kohta, et „politseinik ütles, et ta oleks vait ja istuks, muidu viiakse ta Jõgevale“ (t.l 27 II kd all). Hiljem selgitas ta, et politsei ei andnud korraldust autosse jääda (t.l 28 II kd keskel), vaid ütles, et „sa oled nii tark, et tuleb sind Jõgevale viia“ ja, et keegi ei keelanud tal autost välja tulla (t.l 29 II kd keskel). Peale eelpool väljatoodud vastuolude ei ole need ütlused kooskõlas kannatanute ühetaoliste ütlustega selle kohta, et süüdistataval keelati korduvalt sõiduautost väljuda ja anti korraldus tagasi istuda, kuid ta ei täitnud antud korraldusi. Samuti on vastuolu ka tunnistaja xxxxxxxxx ütlustega. Viimase ütlustest kohtuistungil nähtus, et ta kuulis, kuidas Z.J-ile öeldi, et autost välja ei tohi tulla, kuid ta ikkagi tuli ja hakkas politseinikke sõimama ebatsensuurselt ja ähvardama. Sõim jätkus ka siis, kui teda üritati bussi panna. Vastuolulised on süüdistatava ütlused ka selle kohta, kuidas toimus tema politseibussi paigutamine. Kõigepealt selgitas ta, et ta mingit vastupanu politseibussi minekul ei osutanud, vaid ta lihtsalt ei mahtunud sisse. Hiljem, kui avaldati kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (t.l 14 I kd alt 4. rida) eelnevaga vastuolus olev lause, mille kohaselt oli ta toetanud õla ja jala vastu ust, et teda ei saaks bussi sisse panna, siis selgitas ta (t.l 33 II kd), et loomulikult ei tahtnud ta bussi minna ja surus jala vastu stanget, kuid kätega ei takistanud, vaid õlg jäi lihtsalt ette. Veel hiljem selgitas ta, et tal oli jalg lihtsalt vastu stanget ja õlg vastu ust, nii, et teda ei olnud võimalik bussi tõugata, kuid ta ei osutanud vastupanu, kuid ei aidanud kaasa bussi paigutamisel. Eelnev on taas vastuolus ka kannatanute ühetaoliste ütlustega selle kohta, et Z.J osutas vastupanu bussi paigutamisel ning ka 5

(7)tunnistaja xxxxxxxxx ütlustega, mille kohaselt süüdistatav ei tahtnud bussi minna, et ta vist keeldus. Kogu aja oli ta sõimanud politseinikke. Viimased aga olevat olnud korrektsed, teinud enda tööd. Z.J ütlused selle kohta, et ta ei ole xxxxxxxxxlöönud, on vastuolus kannatanu ühetaoliste ütlustega löömise kohta, samuti kannatanu xxxxxxxxxx ütlustega selle kohta, et abipolitseinik oli avaldanud, et süüdistatav oli teda rünnanud ja löönud käega vastu õlga ja ka tunnistaja xxxxxxxxx ütlustega selle kohta, et ta sai politseijaoskonnast teate, et Mustvees vajab ametnik abi, et rikkuja on väga agressiivne ja oli löönud abipolitseinikku. Z.J ütlused selle kohta, et ta ei ole xxxxxxxxxxx löönud või, kui tabas, siis lahtirabelemise käigus tahtmatult, ei ole kooskõlas kannatanute ühetaoliste ütlustega. Kannatanu xxxxxxxxxx kinnitas korduvalt, et tegemist oli tahtliku löögiga ja suunatud konkreetselt temale süüdistatav vaatas enne otsa ja siis tegi peaga kiire löögi. Selle löögi tagajärjel hakkas tal kulmust verd jooksma. Löögi järel lasti süüdistatava käed lahti ja xxxxxxxxxxxkasutas agressiivse Z.J rahustamiseks gaasi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda nende ütluste tõepärasuses. Sama on kinnitanud ka kannatanu xxxxxxxxKannatanute ütlustega on kooskõlas ka eespool toodud kiirabi kaart, millelt nähtub xxxxxxxxxxxvigastus, s.o haav otsmiku piirkonnas, mis oma laadilt vastab kannatanu poolt kirjeldatud tekkemehhanismile. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et politseiniku helkurvestil on esiküljel verekahtlane määrdumine. Kohus leiab, et süüdistatava eeltoodud ütlused on vastuolulised ja antud ilmselt soovist enda süüd vähendada. Peale selle ei haaku need ka muude kohtuistungil kogutud tõenditega (ülalpool toodud kannatanute, tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid) ja on seega ebausaldusväärsed ning tuleb jätta tõendite hindamisel kõrvale. Kohtus uuritud ja kohtu poolt usaldusväärseks loetud tõendite (ülalpool toodud kannatanute ja tunnistajate ütlused ning loetletud kirjalikud tõendid) põhjal on kohtuistungil Z.J-ile esitatud süüdistus leidnud täielikult tõendamist. Kohtueelselt on see õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi, s.o võimuesindajate suhtes vägivalla kasutamisena seoses nende ametikohustuste täitmisega. Vaidlust ei olnud, et abipolitseinik xxxxxxxxxa xxxxxxxxxx olid avalikku korda kaitsvad võimuesindajad ning nad olid ametikohustuste täitmisel. Kohus on lugenud tõendatuks kannatanute ja tunnistajate ütlustega, et Z.J lõi ühel korral rusikaga xxxxxxxt ja tabas teda õla piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu. Samuti luges kohus tõendatukskannatanute ja tunnistajate ütluste ning kohtus avaldatud kirjalike materjalidega, et süüdistatav lõi peaga xxxxxxxxxxx pea piirkonda ja põhjustas viimasele kehavigastuse. Mõlemad löömised olid toime pandud tahtlikult – löök on suunatud tegevus ja ei saa olla toimepandud ettevaatamatusest. Seega pani süüdistatav mõlema kannatanu suhtes toime vägivallateo KarS § 121 mõttes. Vägivald oli seotud kannatanute poolt ametikohustuse täitmisega, ametikohustuste täitmine oli seaduslik – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx olid patrullis ja teostasid liiklusjärelevalvet, mille käigus pidasid kinni ka sõiduauto, milles viibis süüdistatav. Süüdistatav ei allunud kannatanute poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele autost mitte väljuda ja peale seda, kui õiguserikkuja oli muutunud agressiivseks, rünnanud abipolitseinikku, otsustati ta põhjendatult paigutada politseibussi, et toimetada Jõgeva politseijaoskonda edasise menetluse läbiviimiseks ja selle käigus lõi ta ka politseinikku. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtu käsutuses olevate, kohtuistungil uuritud tõendite põhjal ei esine asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Seega on ta süüvõimeline. Samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi süüd välistavat asjaolu. Seega on Z.J süüdi KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige Z.J süüd, samuti toimepandu kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude 6

(7)toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ida-Eesti Päästekeskusest, kus süüdistatav töötab Jõhvi keskkomandos juba üle kümne aasta päästjana, iseloomustatakse teda kohusetundliku, viisaka ja hea huumorimeelega töötajana, kes on näidanud ennast ausa ja põhimõttekindla inimesena (t.l 21 I kd). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole Z.J varem kriminaalkorras karistamata, küll on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest (t.l 24-29 I kd), määratud trahvid on enamuses tasutud. Eelneva põhjal leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistusliik, s.o rahaline karistus, on vastav toimepandule ja süüdistatava isikule ning peaks olema piisav mõjutamaks Z.J edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et selle määramine maksimummäära lähedal ei ole õigustatud ja prokuröri poolt taotletud määra tuleb vähendada. Samas, arvestades Z.J süü suurust ja toimepandu laadi, peaks olema mõistetav rahaline karistus üle keskmise määra. Rahalise karistuse määramisel tuleb KarS § 44 lg 3 alusel päevamäära suuruseks võtta 80 krooni (t.l 33 I kd). Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo korral on 6525 kr, toimiku paljunduskulu 33 kr 60 s ja kohtu poolt tehtud postikulu 92 kr 50 s. Asitõendiks tunnistatud verekahtlase määrdumisega helkurvest, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonnas, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kui kõlbmatu, hävitada. Kohtunik 7