1-08-11162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.novembril 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-11162 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi A.S-i süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Saskia Kask Süüdistatav A.S isikukood: xxx, EV kodanik, emakeel mustlaskeel, valdab vabalt eesti ja vene keelt, algharidus, kinnipeetav, tõkend käesolevas kriminaalasjas elukohast lahkumise keeld, kannab karistust Vanglas Varasem karistatus Varem kohtulikult karistatud kümnel korral, viimane karistus 25.oktoober 2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 alusel vangistus 5 aastat 6 kuud, Kaitsja Vandeadvokaat Vaike Eerma Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 180 lg 3; 311; 313 kohus otsustas:
- Süüdi tunnistada A.S KarS § 121 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta.
- KarS § 65 lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita käesolevas asjas mõistetud karistusele A.S-ile 25.oktoobri 2006.a Harju maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so. vangistus 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva, mõistes A.S-ile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. RESOLUTSIOON
- Karistuse algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast so 11.novembrist 2008.a.
- A.S-i suhtes käesolevas kriminaalasjas valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
- Jätta A.S-ilt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata määratud kaitsja abi eest kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel makstud tasu summas 3557, 70 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
- Välja mõista A.S-ilt riigituludesse KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluna sundraha summas 6525 krooni.
- Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida „A.S 1-08-11162 sundraha“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS A.S on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 21.08.2007.a kella 13.15 paiku Vangla 9.eluosakonnas kambris nr 212 tungis kallale JK, peksis teda rusikatega keha erinevatesse piirkondadesse sh näo- ja kuklapiirkonda, põhjustades kannatanule nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumi vasaku abaluu piirkonnas, nahaalused verevalumid parema silma piirkonnas ja mõlemal huulel. Lisaks tekitas A.S peksmise käigus JK´ile küünetangidega kukla piirkonda hulgalised rebimishaavad. Seega, kahjustades teise inimese tervist pani A.S toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav A.S selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, kuid end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Süüdistatav A.S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et vigastused, mis tuvastati temaga ühes kambris olnud JKil 21.08.2007.a sai too kukkudes, vigastades end klaasikildudega. Tema püüdis kannatanut ainult aidata. Süüdistatava A.S-i kaitsja vandeadvokaat Vaike Eerma asus kohtus seisukohale, et tema kaitsealuse süü käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud ning A.S-ile esitatud süüdistus KarS § 121 järgi ei ole põhjendatud. Kannatanu JK ei kinnita, et kehavigastused tekitas temale just A.S, kohtul pole mingit alust kannatanu ütlusi mitte uskuda. Kannatanu JK andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema oli vanglas kinnipeetav, 21.08.2007.a kukkus ta kambris aknalaualt, sealt sai vigastused. 2 Põrandal olid klaasikillud ja kahhelkivid, kukkus nende peale, sealt sai rebimishaavad, mida on kirjeldatud ekspertiisiaktis. Süüdistatav A.S oli samal päeval paigutatud temaga ühte kambrisse, too püüdis teda aidata, tõmbas käe paika, paigutas voodile. Mingit vägivalda süüdistatav A.S tema suhtes ei tarvitanud. Tunnistaja JK andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab Vanglas inspektorina. Tunneb nii süüdistatavat A.S kui ka kannatanu JK´it seoses oma tööülesannete täitmisega. 21.08.2007.a intsidendist vangla kambris nr 212 kuulis raadio teel, kui kutsuti appi, et toimub kaklus. Kiirustas julgeoleku osakonna eest elublokki, jõudes II korrusele kambri nr 212 juurde nägi läbi kambri sisemise võre, kuidas kinnipeetav A.S lõi kinnipeetavat JK´it parema käega kukla piirkonda. Kinnipeetavad olid sel ajal kambri tualeti esisel alal. Tunnistaja andis valvurile käsu avada kambri sisemine võra, nad sisenesid kambrisse, tema andis A.S-ile korralduse eemalduda JK´ist, seista seina juurde ja panna käed seinale. Samal ajal viidi JK meditsiiniosakonda, kuna ta oli verine ja vajas ilmselgelt meditsiinilist abi. Kinnipidamisel kukkusid süüdistatava A.S-i paremast käest, peopesast, maha küünetangid. Pärast seda toimetati kinnipeetav A.S eraldi ruumi, kus temaga tehti menetlustoiminguid. Tunnistaja süüdistatava ja kannatanu käest juhtunu kohta mingit selgitust ei küsinud. Tunnistaja I J andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab Vanglas valvurina. Tunneb nii süüdistatavat A.S kui ka kannatanu JK´it seoses oma tööülesannete täitmisega. 21.08.2007.a intsidendist vanglas teab seda, et kui ta läks kambreid kontrollima ja avas selle kambri välimise ukse, kus viibisid süüdistatav A.S ja kannatanu JK, nägi ta neid kaklemas, kannatanu JK oli pikali kloseti peal akna juures ja süüdistatav A.S lõi teda kätega. Tunnistaja andis korralduse lahku minna ja kutsus abi. Kohale jõudsid JKja V H, siis avati sisemine võre ja käsutati A.S seina äärde käed seinale. Kui talle käeraudu pandi, siis kukkusid tal käest maha küünetangid. JK´i vigastusi nägi tunnistaja meditsiiniosakonnas, kui neid puhastati. Süüdistatav ja kannatanu paigutati ühte kambrisse sama päeva hommikul, teisi kinnipeetavaid selles kambris ei olnud. Tunnistaja V H andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab Vanglas vaneminspektorina. Tunneb nii süüdistatavat A.S kui ka kannatanu JK´it seoses oma tööülesannete täitmisega. 21.08.2007.a kuulis raadio teel appikutset, et vangla kambris nr 212 kaklevad kinnipeetavad, jooksis appi. Sisenesid koos JK kambrisse, valvur J jäi uksele valvesse. Nägi, et kinnipeetav JK on tualeti ees põrandal maas, ülakeha paljas, kukla tagune ja kogu ülakeha oli verine. Täis väikeseid haavu, ilmselt küünetangidega näksitud. Kogu kamber, põrand oli verd täis. Lahutasid kinnipeetavad, panid süüdistatava A.S-i seina äärde seisma, käed seinale. Tunnistaja kuulis kolksatust ja pärast leidsid A.S-i käe alt maast küünetangid. Tunnistaja P Eandis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab Vanglas valvurina. Tunneb nii süüdistatavat A.S kui ka kannatanu JK´it seoses oma tööülesannete täitmisega. 21.08.2007.a intsidendist vangla kambris nr 212 teab seda, et oli tol päeval tööl vahetuse vanemana, istus esimesel korrusel laua taga. Kuulis vahekoridorist kisa, kutsus raadio teel abi
- osakonda, kuid ise laua tagant ei lahkunud, kuna see ei olnud lubatud. Pärast nägi, et kinnipeetav JK, keda toimetati meditsiiniosakonda, oli verine. Kohus avaldas ja uuris järgmisi tõendeid. 3 Akti selgituse andmisest keeldumise kohta, millest nähtub, et kinnipeetav A.S on 21.08.2007.a keeldunud andmast selgitusi ettekandes kirjutatud fakti kohta (tl.4). vangla meditsiiniosakonna tõendit keha pindmiste vigastuste kohta (tl.5), millest nähtub, et kinnipeetav A.S, sünd. 1971, eluosakond 9 EO, on läbi vaadatud meditsiiniosakonnas arst Anatoli Šmonini poolt 21.08.2007.a kella 15.30 ajal ning on leitud vasaku labakäe siseküljel rebimishaav pikkusega ~ 2 cm. vangla meditsiiniosakonna tõendit keha pindmiste vigastuste kohta (tl.10), millest nähtub, et kinnipeetav JK, sünd. 1981, eluosakond 5-1, on toodud meditsiiniosakonda kell 13.30, läbi vaadatud meditsiiniosakonnas arst Anatoli Šmonini poolt 21.08.2007.a kella 13.30 ajal ning on leitud mõlemal huulel nahaalused verevalumid, huuled on tursunud. Värske nahaalune hematoom parema silma piirkonnas ning hulgaliselt rebimishaavad kuklal. Iga rebimishaav pikkusega ~ 1 cm. Vasaku abaluu piirkonnas nahaalune verevalum suurusega ~ 10x10 cm ning marrastus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos sellele lisatud fototabelitega (tl.12-19), millest nähtub, et 21.08.2007.a kella 13.30 ajal on sündmuskoha vaatlus läbi viidud vangla
- eluosakonna kambris nr 212, kasutatud on digitaalset fotoaparaati Pentax K110 ning vaatluse käigus on tuvastatud, et kambriuksest sisenedes vasakul pool on raudvoodi, mille nurgapoolne madratsiots verine, seinal verepritsmed, voodilina ja tekk segaminiaetuna vereplekkidega põrandal maas, kambriuksest sisenedes paremal pool kahekordse raudvoodi ees põrandal ümberlükatud laud, kambriuksest otse põrandal verepritsmed, kambriukse vastasseinas asuva akna laua peal verised käterätikud, kambri ja WC nurga vaheseina peal verised jäljed, aknast vasakul pool kraanikausi ja kapi ees põrandal verepritsmed, kraanikausi parema serva peal verised jäljed, kraanikausist vasakul pool põrandal verised küünetangid. Isiku läbivaatuse protokolli koos sellele lisatud fototabelitega (tl.20-25), millest nähtub, et 21.augustil 2007.a kella 15.50 ajal teostati kahtlustatava A.S-i isiku läbivaatus ning tuvastati, et A.S-i pikkade varrukatega särgil ja pikkadel spordipükstel verised jäljed, isiku käed verised, isiku vasakul oimukohal ja kõrvalesta peal verised jäljed. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst- ekspert K G ´i poolt ekspertiisiaktis nr. 114 16.06.2008.a antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et JK´il tuvastati 21.08.2007.a Vangla meditsiiniosakonnas hulgalised rebimishaavad kukla piirkonnas; nahamarrastus ja nahaalune verevalum vasaku abaluu piirkonnas; nahaalused verevalumid parema silma piirkonnas ja mõlemal huulel. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel võivad vigastused olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal so 21.08.2007.a. Nahamarrastus ja nahaalune verevalum vasaku abaluu piirkonnas ning nahaalused verevalumid parema silma piirkonnas ja huultel on saadud kõva tömbi vägivalla toimel. Arvestades vigastuste paiknemist, võivad nahaalused verevalumid näol olla tekitatud korduvate löökidega kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega; nahamarrastus ja nahaalune verevalum seljal võivad olla tekitatud löökidega kõvade tömpide esemetega või kukkumisel vastu sarnase iseloomuga pindu. Rebimishaavad kukla piirkonnas võivad olla tekitatud rebimisest teravat serva omava tömbi esemega, ei saa välistada, et küünetangidega. Nimetatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja paranevad tavapäraselt nelja nädala jooksul. Raske kehalise haiguse tunnused puuduvad. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 Seega leiab kohus, et hoolimata sellest, et A.S end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, on tema süü KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Kannatanuna üle kuulatud JK ei kinnita, et vägivallateod tema suhtes 21.08.2007.a pani toime süüdistatav A.S, vaid väidab, et sai kirjeldatud vigastused kukkumisel aknalaualt klaasikildudele ja kahhelpõrandale. Sama kinnitas oma ütlustes kohtule ka süüdistatav A.S. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava A.S-i ütlustesse, kuna need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja on ilmselgelt antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Mis puutub kannatanu JKi ütlustesse, siis ka need on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kriminaalasja on kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistajad, vanglaametnikud JK , I J ja V H, kes kinnitasid, et 21.08.2007.a viibisid vangla 9.elutsooni kambris nr 212 kaks kinnipeetavat – süüdistatav A.S ja kannatanu JK, peale nende kambris kedagi ei viibinud. Tunnistaja I J nägi kambrit kontrollides kuidas kinnipeetav A.S peksis kätega kannatanu JK´it, kes oli pikali kambri akna lähedal asuva kloseti juures. Raadio teel saabunud appikutse peale kohale jooksnud tunnistaja JKnägi kuidas A.S lõi kinnipeetavat JK´it parema käega kukla piirkonda. Kambrisse sisenemise järel kinnipeetavad lahutati, A.S käsutati seina äärde, kannatanu JK oli verine, tal olid vigastused ja ta toimetati meditsiiniosakonda abi saamiseks. vangla meditsiiniosakonna doktor A Š poolt koostatud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendist (tl.10) nähtub, et kinnipeetav JK toimetati meditsiiniosakonda 21.08.2007.a kell 13.30, kus tal tuvastati kehavigastused näol, abaluu piirkonnas, samuti hulgaliselt ~ 1cm rebimishaavu kuklal. Eksperdi arvamuse kohaselt (tl.39) on JKil 21.08.2007.a vangla meditsiiniosakonnas tuvastatud kehavigastused – nahamarrastused ja nahaalused verevalumid tekitatud kõva tömbi vägivalla toimel, arvestades vigastuste paiknemist võivad nahaalused verevalumid näol olla eksperdi arvamuse kohaselt tekitatud korduvate löökidega kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nahamarrastus ja nahaalune verevalum seljal võivad aga olla tekitatud löökidega kõvade tömpide esemetega või kukkumisel vastu sarnase iseloomuga pindu. 21.08.2007.a kella 13.30 ajal sündmuskohal - vangla
- eluosakonna kambris nr 212 läbi viidud vaatluse protokolliga ja fototabelitega on tõendatud, et sündmuskohalt leiti hulgaliselt verejälgi, sealhulgas madratsil, voodilinal, tekil, käterätikutel, mis asusid kambri aknalaual, aga ka verepritsmed voodi kohal seinal, põrandal, verejäljed WC vaheseinal, samuti kraanikausi paremal serval. Kambri põrandalt kraanikausist vasakul pool on leitud verised küünetangid. A.S-i isiku läbivaatuse protokollist (tl.20.-21) nähtub, et isiku särgil, dressipükstel ja kätel olid 21.08.2007.a tuvastatud verejäljed. Kohus, hinnates nimetatud tõendeid kogumis, leiab, et on ümber lükatud süüdistatava ja kannatanu poolt avaldatud versioon kannatanu JKi kukkumisest kambris nr 212 olnud aknalaualt ning kirjeldatud vigastuste saamine kukkumise tagajärjel. Kaks tunnistajat – I J ja JKon näinud süüdistatavat kannatanut löömas, eksperdi arvamuse kohaselt on kannatanul tuvastatud vigastused näol kindlasti tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Samuti on kannatanul tuvastatud rebimishaavad, mis ei saa olla tekkinud kukkumise tagajärjel, vaid võivad eksperdi arvamusel olla tekitatud rebimisest teravat serva omava tömbi esemega. Tunnistajad kinnitavad, et süüdistatava A.S-i käest kukkusid maha verised küünetangid, mis olid kambris fikseeritud sündmuskoha vaatluse käigus. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastatud võitluse jäljed kambris ja verejäljed, ka on verejäljed fikseeritud süüdistatava A.S-i kätel ja riietel. Kohus leiab, et A.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud ning tema tegevus arvestades kannatanu JK tekitatud kehavigastuste laadi ja raskust õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena. 5 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.S on toime pannud II astme isikuvastase kuriteo. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.S on varem korduvalt kohtulikult karistatud isik, on ka varem toime pannud vägivallategusid, mille eest on karistatud vangistusega, käesolevas kriminaalasjas temale süüksarvatud kuriteo pani toime kinnipidamisasutuses karistuse kandmise ajal. Sellest teeb kohus järelduse, et A.S ei ole varasematest karistustest endale järeldusi teinud, jätkates samalaadsete kuritegude toimepanemist, seega tuleb teda õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt karistada reaalse vangistusega. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistataval puudub alaline sissetulek, ta on kinnipeetav, kes kannab vanglas pikaajalist karistust. Kohus leiab, et mõistes süüdistatavalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 6525 krooni ja kaitsjatasu 3557, 70 krooni), käiks selliste kulude hüvitamine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg
- Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 6