Obsah (11)

§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 126§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-13593 (kohtueelses menetluses nr 08260103974) riik

) §-st 159, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis ) kuud ja 19 päeva; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda E.F karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks
2. august 2008 a.
3. E.F-ile kohaldatud tõkend - vahistamine tühistada ning E.F vabastada vahi alt kohtusaalis. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
4. Kriminaalmenetluse kuludes, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista E.F-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 15 458 ( viisteist tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - kriminaaltoimiku materjalidest koopa tegemise kulud 40 (nelikümmend) krooni 20 senti, postikulud 84 ( kaheksakümmend neli ) krooni; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõend - nuga kuulub hävitamisele; 2.3 kõnesalvestuse CD ja patsiendikaardi väljavõte – jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 15 458 (viisteist tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmann. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. E.F-ile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon kuriteo toimepanemises E.F on süüdistatud selles, et tema 06.augustil 2008.a. kella 14-15 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsis xxxxx x-x Sergei J.i korteris tungis omavahelise tüli käigus kallale Janek N.ile, kellele lõi noaga kõri ja vasakule rindkere piirkonda. Kuritegu jäi lõpule viimata samas korteris viibinud Sergei J.i sekkumise tõttu. Süüdistusaktis on E.F tegu kvalifitseeritud KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi. 1.1.
3. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
4. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Süüdistatav kohtuistungil süüd omaks ei võtnud. E.F ütluste kohaselt,
6. 2008 tegid nad Sergei J.i elukohas koristustöid. Olid koos kolmekesi tema, Sergei J. ja kannatanu Janek N.. Võtsid koos õlut. Umbes 3 pudelit 2 liitrist õlut. Temal oli jäänud saag Sergei J.i juurde. Talle tundus, et J. ja N. rääkisid tema saest ja plaanisid seda maha müüa. Tahtis ära minna sealt, kuid keelati lahkuda. Janek hüppas temale rinna peale ja peksis teda. Lõi umbes 7- 8 korda näkku, eriti vasakule poole. Nüüd ei kuule vasaku kõrvaga. Tema esimesena Janekut ei löönud. Kuulis, et J. ässitas veel takka. Enesekaitseks vasaku käega võttis laualt mingi eseme ja püüdis Janekule pihta lüüa. Lõi enesekaitseks. Sai ennast kuidagi põrandale veeretada ja püüdis lahkuda. Keegi rabas tal telefoni käest. Sai ka sae kaasa võtta. Kuna tal telefoni ei olnud, siis helistas perenaise numbrilt kell 18 paiku hädaabinumbrile. Uurimise käigus tuli alles välja, et see oli nuga, millega ta Janekit lõi. Kannatanu Janek N. ütluste kohaselt, on ta E.F endine töökaaslane. Mingit vihavaenu nende vahel ei ole. See juhtus
9. Oli Sergei J.i juures ja koristasid korterit. Peale tema olid seal veel Sergei J. ja Alar J. Käis vahepeal poes õlut toomas. Kamba peale oli 4 liitrit õlut. Peale seda läks madinaks. E.F lõi teda ning ta kukkus vastu ahju. Lõi rusikaga näkku. 2 Seejärel lõi tema Alarit umbes 3 – 4 korda rusikaga. Alar kukkus selili voodi peale. Ta oli Alari peal põlvili. Sergei võttis Alari käest noa ära. Nuga oli valge varrega. Ta ei saanud algul aru, et oli nuga saanud. Alles siis kui hakkas verd tulema. Löök oli südame piirkonda. Lööke oli üks. Arsti juurde kohe ei läinud. Alar läks peale lööki minema. Noa võttis uurija kaasa, kui tema arsti juures käis. Haiglas käis 08.08.
10. Samal päeval sai haiglast koju. Tema ei kutsunud politseid, vaid doktor Põder tegi seda siis kui ta kaks päeva hiljem arsti juurde läks. Nuga jäi laua peale, kuhu Sergei selle oli visanud. Tunnistaja Sergei J.i ütluste kohaselt, olid nad tema korteris Viiratsis xxxx x-x. Koristasid tuba. Tarvitasid õlut, 2 liitrised õlled olid. Alar lõi Janekit ja ei lubanud töös pausi teha. Janek kukkus ahju juurde. Kõik käis kähku. Janek oli all ja Alar peal. Alar jooksis trepist alla ja ta nägi, et Janekil veri jooksis rinna pealt. Nägi noaga löömist. Ei näinud, kust kohast Alar noa sai. Nuga ei olnud suur. Tema nuga see ei olnud, kuna tema noaots on katkine. Politsei võttis noa kaasa. Janek läks arsti juurde, kui kaks päeva oli möödas. Asjas ei ole tehtud seoses tervisekahjustusega kannatanule kohtumeditsiiniekspertiisi. Kohtule on esitatud tõendina patsiendikaart, millest nähtub, et Janek N. on pöördunud 08.08.2008 SA Viljandi Haiglasse kaebusega, et kaks päeva tagasi viinavõtmise käigus sõber pussitanud kere vasakule poole. Vahepeal jäänud veri seisma, kuid täna verejooks. Arst Bruno Põdra on kirjutanud diagnoosiks vasakul rindkere poolel 4 sm pikkune torkehaav, ulatub roideni. Suust tugev alkoholilõhn. On lubatud koju. Uuringute vastuse järgi kopsud koldeliste ja infitratiivsete muutusteta. Süda N. Õhkrinda ei leitud. ( tlk. 5- 6 ). Kriminaalasjas on asitõendiks nuga, mis on kuriteo toimepanemise vahend. Asitõendi kohta on olemas toimikus asitõendi vaatlusprotokoll ( tl. 7 ). Vaadeldavaks esemeks on nuga, üldpikkusega 188mm, tera pikkus 82 mm, tera laius 20 mm, noa käepideme laius 15 mm. Noa käepide heledast plastmassi taolisest materjalist, kinnitatud kolme neediga. Noa teral pruunikas veresarnane aine määrdumisjälg. Kohtul on alust kahelda asitõendi usaldusväärsuses. Asitõend esitati kohtule mitte koos kriminaalasja toimikuga, vaid prokuröri poolt avatuna kohtuliku uurimise käigus tõendite uurimisel. Ei nähtu toimiku materjalidest, kuidas nuga sattus uurija kätte. Seega ei ole võimalik antus asjas lugeda asitõendiks kohtule avatud pakendis antud nuga. Kohtul puudub ka tõend selle kohta, et asitõendina esitatud noal oli tõepoolest veresarnane määrdumisjälg. Toimikus on olemas tõendina ütluste olustikuga seostamise protokoll
11. augustist 2008 ( tlk. 36 –
12. Seostatakse E.F ütlusi olustikuga Viiratsis xxxxx tänavas asuvas korteris nr. x. Protokollist nähtub, et E.F kohtuistungil antud ütlused on samad kui antud protokollis. Ta tunnistab, et võttis laualt vasakusse kätte noa ja lõi sellega Janek N.it. Sergei J.i ütlused on erinevad vastuses prokuröri ja kaitsja samadele küsimustele. Prokuröri küsimusele ( tlk, 72 ) kas nägite noaga löömist, vastab J., et nägi löömist. Kaitsja küsimusele kas löömist nägite, vastab J., et ei näinud. Kohus leiab, et tunnistaja Sergei J.i ütlused noaga löömise asjaolude kohta ei usaldusväärsed, kuna ühele ja samale küsimusele vastab ta kohtuistungil erinevalt ning seega ei saa neid kasutada antud asjas tõendina noaga löömise nägemise asjaolu tuvastamisel. Tõendina on uuritud E.F kõne väljavõtet hädaabinumbrile ja tema haiguslugu seoses kõrvapõletikuga. Väljavõte hädaabi numbrile helistamisest tõendab E.F väidet, et ta pärast kaklust tõepoolest helistas hädaabinumbrile ja väitis, et temalt on varastatud mobiiltelefon. Kohus leiab, et mobiiltelefonivarguse tuvastamine ei kuulu antud asjas tõendamisele. Kohtule esitatud haiguslugu tõendab, et tal oli keskkõrvapõletik, kuid ei tõenda, et see oli tekkinud löömise tagajärjel. 3 Eeltoodud tõendite alusel tuvastas kohus, et kuriteosündmus toimus 06.08.2008 Viiratsi alevikus xxxxx tänav x-x korteris. Korteris viibisid Sergei J. , E.F ja Janek N.. Ühiselt tarvitati alkoholi. Tekkis tüli E.F-i ja Janek N. vahel. E.F-i ütluste kohaselt tekkis tüli seetõttu, et ta kuulis kui Sergei J. ja Janek N. tahtsid temale kuuluva sae maha müüa. Sergei J. ja Janek N. aga väidavad, et tüli tekkis sellest, et E.F käskis koristada ja lõi Janek N.it ja siis läks madinaks. Erinevused ütlustes on ka selles, kes alustas kaklust. Janek N. ja Sergei J. väidavad, et alustas E.F. E.F aga eitab, et tema lõi esimesena. E.F ja Janek N.i ütlused kattuvad selles osas, et Sergei J. oli E.F kohal põlvili, kui toimus kaklus diivanil. Sergei J. väidab, et E.F oli peal ja Janek N.allpool.( tlk. 73) Kohus leiab, et kohtus leidis tõendamist kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustega, et toimus kaklus ning Janek N.it löödi mingi esemega rindu. Kuna süüdistatav olustikuga seostamise protokollis ka ise kinnitab, et lõi noaga, siis kohus loeb tõendatuks, et löömine toimus mingi noaga. Aga tõendatuks ei saa lugeda seda, et see toimus just selle noaga, milline esitati asitõendina kohtusse. Kohus leiab, et tegemist ei olnud süüdistatava poolt hädakaitseseisundiga. Ükski kohtule esitatud tõend ei tõenda, et E.F pidi kannatanu suhtes kasutama noaga löömist hädakaitseks. Süüdistuse kirjeldusest ei nähtu, et tegemist oleks tapmise süüteokatsega. Ei nähtu milline tervisekahjustus tekkis ja milline kuritegu jäi lõpule viimata. On ainult kirjeldatud, et E.F tungis omavahelises tüli käigus kallale Janek N.ile, kellele lõi noaga kõri ja vasakule ringkere piirkonda. Puudub isegi kirjeldus, kas löömise tagajärjel kehavigastus tekitati või mitte. Kohtus leidis tuvastamist patsiendikaardiga ja tunnistaja ütlustega, et Janek N. pöördus arst juurde kaks päeva hiljem peale noaga löömist. Seega ei olnud Janek N. tekitatud kehavigastus eluohtlik ja ta ei vajanud isegi haiglaravi ning lubati koju. Süüdistava tahtluse hindamisel tuleb arvestada kehavigastuse iseloomu. Noavigastus oli pindmise iseloomuga rindkera piirkonda, haav ulatub roideni. Haigla ravi ei olnud vajalik. Kannatanu haava seisukorda tõendab asjaolu, et ta pöördus alles kahe päeva pärast arsti juurde. Seega ei saanud olla tegemist eluohtliku haavaga kui kannatanu pöördus arsti poole alles kahe päeva pärast. Raskemate tagajärgede soovimisel oleks süüdistatav löönud tugevamalt ja mitu korda. Kannatanu löömine kaela piirkonda ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Ühtegi vigastust kaelapiirkonnas arst ei fikseerinud. Süüdistuses olev kirjeldus, et löödi ka kaelapiirkonda noaga, ei ole tõendatud. Süüdistatava tahtlus tapmiseks ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et E.F oleks kaasas olnud nuga või ta oleks mingil muul viisil väljendanud tahtlust kannatanu tappa. Keegi ei näinud, kuidas nuga sattus süüdistatava kätte. Asjaolu, et tunnistaja Sergei J. sekkus kaklusse, ei oma käesoleval hetkel kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust, sest olemaolevad tõendid ei kinnita, et süüdistataval oli tahtlus tapmiseks. KarS § 113 on eluvastaste süütegude jaos, KarS § 121 aga tervisevastaste süütegude jaos. Seega kaitseb KarS § 113 inimese elu ja KarS § 121 inimese tervist. Käesoleval juhul ei ole tekitatud kannatanule sellist tervisekahjustust, mis oleks olnud ohuks tema elule. Asjas ei ole tuvastatud kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ulatus. Välise teopildi alusel saab teha järelduse, et süüdistataval ei esinenud tahtlust tappa. Kohtus tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel ei leidnud kinnitust, et E.F pani toime kuriteo KarS § 113 – § 25 lg 1, 2 järgi. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, E.F-ile süüks arvatud tegu tuleb ümber kvalifitseerida. Kohus tuvastas 4 E.F õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud E.F asjaolusid ning E.F tuleb KarS § 121 järgi süüdi mõista. süüd välistavaid 1.1.
13. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi ei ole esitatud.
14. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil E.F süüdimõistmist KarS § 113- § 25 lg 1, 2 järgi ja karistamist vangistusega 6 aastat.
15. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. E.F pani toime isiku tervisevastase süüteo KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 järgi karistatakse süüdistatavat teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitatud muu kehalise väärkohtlemise eest E.F vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. E.F on karistatud kriminaalkorras, viimati 1996 aastal vangistusega 6 aastat. Vabanes karistuse kandmisest 08.02.2002 aastal, väärtegude eest on karistatud 6 korral, peamiselt alkoholiseaduse järgi. Arvestades karistuseesmärke ja E.F süü suurust, leidis kohus, et E.F tuleb karistada vangistusega. Arvestades kannatanu tervise kahjustamise asjaolusid ja ka kuriteo toimepanemise vahendit, siis on välistatud süüdistatava karistamine rahalise karistusega. Kohus leiab, et vangistusega pikkuseks tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg s.o. 5 kuud ja 19 päeva. Vangistuse alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamine
16. augustil
17. Seega on E.F-ile mõistetus karistus kantud kohtuotsuse kuulutamise päevaks s.o.
18. jaanuar 2009 ja E.F tuleb kohtusaalis vabastada vahi alt.
19. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik 5

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. E.F kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 15 458 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele E.F-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 40.20 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 84 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 15 458 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 40.20 krooni ja asja menetlemisega tekkinud postikulu 84 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõend nuga tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kõnesalvestuse CD ja patsiendikaart tuleb jätta kriminaalasja juurde. E.F on kahtlustatavana kinni peetud 10.08.2008.a. ja tõkendina vahi all pidamine on talle kohaldatud 11.august 2008.a. seega on E.F viibinud eelvangistuses 5 kuud ja 19 päeva

1. jaanuari 2009 seisuga. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades eelvangistuse esimest päeva
2. august 2008 karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks tuleb E.F lugeda kantud karistuseks 5 kuud ja 19 päeva. E.F suhtes tuleb talle kohaldatud tõkend vahi alla võtmine tühistada ning eelvangistuses oldud aeg 5 kuud ja 19 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda E.F karistus kantuks ning vabastada vahi alt kohtusaalis.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 6

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.. Helle Tamm Kohtunik Tiiu Soesoo Rahvakohtunik 7 Linda Savi Rahvakohtunik