1-07-4317\2

(06231400410)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi D.D süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav D.D Ik: XXX Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. D.D süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 240 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 58 krooni, so 13 920 (kolmteist tuhat üheksasada kakskümmend) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 160 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 58 krooni, so 9280 (üheksa tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „D.D , 1-07-4317, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 928 (üheksasada kakskümmend kaheksa) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. Kohaldada D.D suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes D.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kolmekuulise tähtaja möödumisel, so algab 25.05.2007 ja lõpeb kolme kuu möödudes.
5. D.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,
9. viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.D , 1-07-4317, sundraha“. D.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.D , 1-07-4317, kaitsjatasu“. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. D.D suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.D süüdistatakse selles, et tema, olles 19.02.2004 karistatud KarS § 424 alusel rahatrahviga 2200 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 10.02.2007 kell 18.34 juhtis Punase ja P.Pinna tänavate ristmikul mootorsõidukit MAZDA registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega D.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav D.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusest D.D karistamises KarS § 424 järgi rahatrahviga 2200 krooni. (t/l 3) • 10.02.2007 koostatud väärteoprotokoll, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 882356 selles, et 10.02.2007 kell 18.34 peatati Punase tänava ja P.Pinna tänavate ristmikul Vikerlase tänava suunas liikunud sõiduauto Mazda registreerimismärgiga XXX XXX millist sõidukit juhtis D.D, kes oli alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid. (t/l 4) • 10.02.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et D.D tuvastati 10.02.2007 kell 18.36 alkoholijoove. • • • D.D nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 5) 10.02.2007 koostatud menetlusaluse isiku D.D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et istus koos sõbraga kodus ja jõid ära kaks pudelit õlut. Pärast seda tegi sõber ettepaneku sõita vastu tema tüdrukule E-i, mis asub umbes 500 meetri kaugusel. Otsustas sõita ning kohale jõudes sõber väljus autost ja jäi tüdrukut ootama, tema ise aga sõitis koju tagasi. Teel koju peatati ja paluti puhuda alkomeetrisse. Aparaadis süttis punane tuli ja ta nõustus tulemusega. Väga kahetseb juhtunut. (t/l 6-7) D.D tööandja kohta tehtud päringust nähtuvalt on D.D saanud alalist sissetulekut OÜst T (t/l 13) 19.03.2007 koostatud kahtlustatava D.D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõi kahtlustatav 10.02.2007 umbes liitri õlut ning seejärel pidi sõidutama sõpra tüdrukule järele. Oli kindel, et on täiesti kaine, tundis end hästi. Jõudis roolis olla 15-20 minutit kui nägi, et Punase ja P.Pinna ristmikul lülitas politseiauto vilkurid sisse. Puhus alkomeetrisse ja see näitas joovet. Oli sellega nõus, kuigi tundis end kainena. Karistuse liigi valikul palub mitte vangistada, on plaanis soetada lapsi, üürivad korterit ja seetõttu on vaja tööd. Juhtimisõigust palub samuti mitte ära võtta, sest töötab autojuhina. (t/l 15-17) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud D.D süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Narva Linnakohtu otsusest, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja süüdistatava sissetulekuid ja rahaliste kohustuste täitmist puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava D.D süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.D varem karistatud 19.02.2004 kohtuotsusega rahatrahviga 2200 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud D.D karistus uue samalaadse teo toimepanemise ajaks kustunud ning D.D oli 10.02.2007 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kolmel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti ühel korral kuriteo toimepanemise eest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis juba korduvalt ning teda on tabatud sellise teo toimepanemiselt 07.11.2002, 22.11.2003 ning viimane kord 10.02.
11. Määratud rahalised kohustused rahatrahvide näol on suuremas osas käesolevaks ajaks tasutud. Kriminaaltoimiku andmetest nähtuvalt on süüdistataval sissetulek, milline on keskmise palga lähedane. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuivõrd süüdistataval on olemas alaline sissetulek ning rahalised kohustused on tal praktiliselt täidetud. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatava sissetulek kuigi suur, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes ja töös vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd süüdistatava väidete kohaselt töötab ta autojuhina, siis peaks süüdistatav liikluses olema eriti hoolikas ja igal juhul vältima mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Ometigi on teda juba kolmel korral sellise teo toimepanemiselt tabatud ja ka varasem juhtimisõiguse äravõtmine ei ole suutnud süüdistatavat mõjutada. Seetõttu on lisakaristuse kohaldamata jätmine välistatud. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatav on oma tegu kahetsenud ja tal ei olnud plaanis kuigi kaugele sõita. Märt Toming kohtunik