1-07-4042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.mai 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-4042 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi J.O süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav J.O isikukood:xxx Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Uido Truija RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 74; 75 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:
- Süüdi tunnistada J.O KarS § 121 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 45 päeva.
- KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista J.O-le lõplikuks karistuseks vangistus 30 päeva.
- KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka J.O poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.11.2006.a so. 2 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille edasisest kandmisest J.O tingimisi vabastatakse on vangistus 28 päeva.
- Juhindudes KarS § 74 lg 1 sätetest mitte pöörata J.O-le mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
- Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 09.maist 2007.a.
- Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada J.O järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama aadressil; • ilmuma Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.
- Määrata J.O katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
- J.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
- Välja mõista J.O-lt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 5400 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 1292,10 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 või Hansapangas konto nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.O 1-07-4042 sundraha“; „J.O 1-07-4042 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS J.O on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 12.11.2006.a kella 14.00 ajal viibides korteris olles alkoholijoobe seisundis lõi I. S-t rusikaga näo piirkonda tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega J.O pani toime teise inimese tervise kahjustamise, tema löömise ja valu tekitamisega kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav J.O selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab süüdi osaliselt, selgitab, et ei löönud naist rusikaga. Nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. J.O kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • kannatanu I. S poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.2-4) selles, et 12.11.2006.a tuli ta koju umbes kella 14.00 paiku koos oma sõbranna T. D-ga. Kodus oli abikaasa J.O oli tugevas alkoholijoobes ja kes soovis, et kannatanu annaks talle raha. Sellest tekkis tüli, mille käigus abikaasa lõi kannatanut rusikaga näkku, mitu korda. • Tallinna kiirabi kiirabikaarti 21.01.2007.a (t.l.8) millest nähtub, et kannatanu N. V meditsiinilise läbivaatuse käigus tuvastati tal lokaalse leiuna muhk peas. • Tunnistaja T. D poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.5-7), millest nähtub, et tema läks koos I. S-ga 12.11.2006.a viimase elukohta. Nad olid veidi alkoholi tarvitanud, kodus oli J.O, kes hakkas naiselt raha küsima, oli tugevasti purjus. Lõi abikaasat mitu korda rusikatega näkku. • Kahtlustatava J.O poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.1015) selles, et 12.11.2006.a magas ta kodus, oli ära joonud pudeli viina. Abikaasa I. oli reede õhtul läinud tööle ja tuli koju alles järgmise päeva südapäeval. Koju tuli abikaasa koos oma sõbranna T. D-ga, oli purjus. Koju jõudes hakkas I. teda üles äratama, raputama, ähvardas patjadega ära lämmatada. Sõimates kahtlustatavat ja nende poega ebatsensuurselt. Sõimamise ajal tuli I. kahtlustatavale kätega vehkides kallale, siis hakkas ka süüdistatava kätega vehkima ja lõi kannatanut ühe korra, kuid mitte rohkem. • Protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta (t.l.9); Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu I. S ja tunnistaja T. D ütlustega on J.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. J.O on varem kohtulikult karistamata, ta pani toime teise astme kuriteo. KarS § 121 näeb karistuse liigina ette rahalise karistuse ja vangistuse. Arvestades süüdistatava isikut, seda, et ta on alles asunud tööle, ei ole otstarbekas karistada teda rahalise karistusega. Arvestades, et J.O ei ole varem vangistust kandnud, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS §-s 74 ette nähtud karistusest vabastamist ühes käitumiskontrolliga. Süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 3