järgi käskmenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav L.I , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxtöökeskkonna volinik, varem väärtegude eest karistatud 6 korral, varem kriminaalkorras karistatud: 22.novembril 2001.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2; § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 203 lg 1 järgi 1 aasta ja 9 kuud vabaduskaotust tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.I
16 068.00 (kuusteist tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 4100064858).
lg 1 määrata rahalise karistuse tasumine ositi, igakuuliselt 2678.00 krooni, kuue kuu jooksul alates 2007.a. augustikuust tasumise lõpptähtajaga 31.jaanuar 2008.a.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda L.I-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu 420.00 (nelisada kakskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Vastava taotluse mitteesitamisel kohtuotsus jõustub. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Menetlus kohtus ja kohtu järeldused L.I süüdistatakse selles, et tema, olles 29.mail 2003.a. Jõgeva Politseiprefektuuri poolt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 12 600.00 krooni, mille täitmine lõppes 17.novembril 2006.a., millest tulenevalt on Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt tegemist isikuga, keda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 17.juunil 2007.a. kella 09.48 ajal Järvamaal Paide vallas Anna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 69.kilomeetril Tallinna suunas AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvat mootorsõidukit BMW 330 CI registrimärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes (0,66 mg/l). Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani L.I toime kuriteo
Tsiviilhagi ei ole. Prokuröri poolt on esitatud taotlus lahendada kriminaalasi käskmenetluses, kuna prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust. Prokuröri poolt on tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra osas. Kohus, tutvunud prokuröri taotlusega ja kriminaalasja materjalidega leiab, et L.I poolt on toime pandud
teise astme kuritegu, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. L.I on varem karistatud väärteotrahvidega, mida ta on ka tasunud. Ta omab töökohta ning seega pidevat sissetulekuallikat ja seepärast leiab kohus, et L.I näol on tegemist isikuga, keda ei oleks vaja veel karistada vangistusega ning otstarbekas on kohaldada karistusena kergemaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust.
lg 1 kohaselt on otstarbekas määrata rahalise karistuse tasumine ositi kindlaks tähtajaks ning
MS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt kaitsjatasu ja sundraha. Määratud korras kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on arvestatud menetlustoimingingute eest kohtueelses menetluses tasu 420.00 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.