aprilli 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja tema kaitsja adv. Ants Nõmmik Prokurör Sirje Hunt Süüdistatav E.V sünd 10.11.1973.a. Eesti Kodanik, elukoht x, töötas OÜ-s J, varem neljal korral kohtu poolt karistatud, viimati 11.10.2005.a Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8; 274 lg 1 ja 424 järgi järgi 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega, viibis vahi all 11.11.2006- 10.04.2007.a Kaitsja Adv. Helen Tomberg RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2007.a otsus E.V süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E.V tunnistati süüdi 274 lg 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega,
Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
E.V vabastati kohtusaalis vahi alt, mõistetud karistusest loeti kantuks 5 kuud.
lg 1 järgi tunnistati E.V süüdi selles, et ta 11.11.2006.a olles alkoholijoobes Pärnumaal x korteris, segas sinna peretüli tõttu välja kutsutud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabli Alvar Villi seaduslikku tegevust sündmuse menetlemisel ja lõi maja trepikojas korteri 312 välisukse juures kinnipidamise käigus A. Villi kolmel korral jalaga kõhtu, põhjustades valu ja elule mitteohtliku tervisekahjustuse.
järgi tunnistati ta süüdi selles, et samal ajal ja kohas, solvas ja ähvardas kainestusmajja kainenemisele toimetamisel oma ametikohustusi täitvaid politseikonstaableid A. Villi ja Kadri Brandi, kasutades nende suhtes eesti- ja venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid ning ähvardas mahalöömisega, solvates oma käitumisega võimuesindajate au ja väärikust ametikohustuste täitmisel. APELLATSIOONIDE SISU Süüdistatav taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, kuivõrd ta ei ole kuritegu toime pannud ja on hoopis ise politsei vägivalla ohver. Eeluurimisel alguses esitas ta taotluse algatada kriminaalmenetlus Alvar Villi suhtes, kuid ringkonnaprokuratuur astus topeltkuriteo toime pannud politseiniku kaitseks välja, tekitades ringkaitse tema seadusliku taotluse suhtes. Eeluurimise käigus on apellandi arvates rikutud eeluurimise norme. Eesti keelt mittevaldav tunnistaja on üle kuulatud tõlgi juuresolekuta. Tunnistajat kuulas üle kannatanu Vill, mistõttu ei ole ütlused usaldusväärsed. Kannatanuid kuulas üle konstaabel A. Mõtus, aga kõik nad töötavad Sindi politseijaoskonnas, seega ei saa rääkida erapooletust menetlusest. Tunnistajatele G. K ja J. T kuulati üle politseiautos ja neile esitati suunavaid küsimusi, kirja pandi see, mis oli K. Brandile ja A. Villile kasulik. Kohus jättis tema taotluse, kutsuda kohtusse kohtuarstlikku ekspertiisi teinud kohtuarst, rahuldamata. Seetõttu jäi selgitamata, mida endast kujutab väidetava kannatanu A. Villi küünarliigese põrutus ja kuidas selline vigastus tekkida võib. Kohtus ei leidnud kinnitust kannatanute väide, et tema lõi raske tanksaapaga A. Villile kolm korda jalaga kõhtu, sest mingeid selliseid vigastusi kannatanul ei olnud. Süüdistatava kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist, kuivõrd süüdistatava süü ei ole mingilgi viisil ilma kõrvaldamata kahtlusteta tõendamist leidnud. 2 Kaitsja on seisukohal, et kannatanu ütlused ei kinnita fakti, nagu oleks E.V teda mitmel korral jalaga löönud. Pole tuvastatud, et kannatanul oleks olnud löökide tagajärjel vigastusi. Tunnistajad ei kinnita kannatanu ütlusi. Veelgi enam, kannatanu Brandi väitel saanud A. Vill vähemalt ühel korral jalaga löögist pihta. Kaitsja leiab, et E.V ei ole
Esimese astme kohus ega ka kohtueelne uurimine ei ole soovinudki välja selgitada tegelikke asjaolusid väidetava vägivalla suhtes. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et E.V pani toime
Erinevalt kohtu seisukohast on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolu, et hoopiski süüdistatav oli selles episoodis kannatanu, kelle suhtes politseinik kasutas põhjendamatult vägivalda. Ka kõne all olev episood ei ole üheselt, ilma igasuguste kahtlusteta tõendatud. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on kohtuliku uurimise ühekülgselt ja puudulikult läbi viinud, E.V süüd väidetavalt kinnitavad järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kaitsja viitab veel asjaolule, et tunnistaja K on üle kuulatud ilma tõlgi osavõtuta. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioonid on põhjendamatud ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Süüdistatav E.V ja tema kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsioonis on võimalik vaidlustada üksnes esimese astme kohtu otsust. Seetõttu jätab kohtukolleegium tähelepanuta süüdistatava apellatsioonis esitatud etteheited, mis puudutavad tema taotlusel kriminaalmenetluse algatamata jätmist politseiametniku A. Villi suhtes ning kohtueelse uurimise erapoolikust, kuivõrd kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määrus on vaidlustatav määruskaebe korras, kohtueelset uurimist puudutavad taotlused esitatakse aga prokuratuurile. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise kui kohtueelse menetluse erapoolikuse kohta on E.V esitanud kaebused Lääne Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile. Ka Riigiprokuratuur on oma 16.01.2007.a määruses leidnud, et kriminaalmenetluse alustamiseks A. Villi suhtes ei ole alust ning etteheited kohtueelse uurimise läbiviimise erapoolikuse kohta on põhjendamatud /tl 129-130/ Õigust Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks ringkonnakohtus E.V ei kasutanud, kuid see ei anna alust kõne all olevaid küsimusi apellatsioonis vaidlustada. Kohtukolleegium on seisukohal, et esimese astme kohus on E.V süü
lg 1 ja 275 järgi tuvastanud, maakohtu järeldused on motiveeritud ning kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhistustega, ei pea nende kordamist KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt täies mahus vajalikuks. Kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada, asjas ei esine. 3 Süüdistatava apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium, et apellandi viited kohtueelse menetleja tööstiilile ja taktikale on eksitavad ja asjakohatud, väljendades üksnes tema subjektiivset arvamust. KrMS § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärgiks tõendusteabe kogumine ning kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavate ja süüstavate asjaolude väljaselgitamine. Tunnistajaid ja kannatanuid üle kuulates ja küsitledes peab menetleja nimetatud eesmärgist lähtuma ja silmas pidama ka KrMS § -s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolusid. Kriminaalasja materjalid annavad tunnistust sellest, et kohtueelse menetluse tingimusi ei ole rikutud. Apellantide etteheited tunnistaja N. K ülekuulamise kohta ei mõjusta kuidagi maakohtu otsuse seaduslikkust, kuivõrd kohus ei ole N. K ütlustele viidanud ega neid tõendina arvestanud. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, nagu ei oleks süüdistuses kirjeldatud tegevus E.V poolt tõendatud. Kannatanute ütlustes puudub põhjus kahelda, kuivõrd E.V agressiivsust on kinnitanud ka tunnistajad G. K ja J. T. Kannatanu A. Villi suhtes toime pandud vägivalda kinnitab peale kannatanute ütluste veel Pärnu Haigla teatises /tl 8/ sedastatud diagnoos - küünarliigese põrutus, mis haakub kannatanu K. B ütlustega, millede kohaselt õnnestus A. Villil süüdistatava jalalööke tõrjuda /tl 171/. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et
objektiivses koosseisus nimetatud vägivald tähendab vägivallategusid
§-de 120-122 mõttes. Seega tuleb vägivalla all käsitada ka
§-s 121 sätestatud kehalist väärkohtlemist. Kehalise väärkohtlemise inkrimineerimiseks ei ole aga iseenesest teise isiku tervise kahjustamine isegi vajalik, kuivõrd nimetatud paragrahvi tähenduses on tervise kahjustamiseks
mõttes iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et süüdistatava poolt kannatanu kõhupiirkonda suunatud jalalöökide tõrjumisel sai kahjustada kannatanu küünarliiges. Vaieldamatult on tuvastatud, et E.V poolt toime pandud vägivald oli seotud politseiametniku kui võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole ka
§-s 275 ettenähtud kuriteo toimepanemine E.V poolt tõendatud, kohtukolleegium ei nõustu. Apellandi väide, nagu oleks selles episoodis kannatanuks süüdistatav olnud, on eksitav, kuivõrd kriminaalasja materjalide kohaselt leidis tuvastamist, et E.V suhtes käeraudade ja jõu kasutamiseks oli seaduslik alus ning kasutatud meetmed jäid vajalikkuse ja lubatu piiridesse (Politseiseaduse § 13 p 1 ja § 14 lg 8). Teisalt on maakohtus leidnud kannatanute ja tunnistaja G. K ütlustega tõendamist, et E.V halvustas ametikohustusi täitvaid politseiametnikke ebasündsas vormis, st kasutas vulgaarseid sõnu. Asjaolusid, mis võiksid maakohtus kontrollitud tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seada, tuvastatud ei ole. Kohtukolleegium on seisukohal, et E.V süüditunnistamine
lg 1 ja 275 järgi on põhjendatud, apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2007.a otsuse E.V suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 4 Malle Preimer Paavo Randma 5 Ene Randmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.