lg 2 p 2 ja § 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Ille Mardo Süüdistatav F.A Ik: XXX Kaitsja Sergei Narusberg RESOLUTSIOON 1. F.A süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud. 2. F.A süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) kuu. 3.
lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, mõistes lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 5.
lg 2 alusel liita mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele 2 kuud vangistust eelmise, so Rapla Maakohtu 19.05.2004 otsusega mõistetud ja Rapla Maakohtu 06.10.2004 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, so kinnipidamiskohast eemalviibitud aeg: 12.11.2005 kuni 19.12.2005, so 1 kuu ja 8 päeva, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistuse 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva.
lg 1 p 1 alusel kohaldada F.A suhtes lisakaristust, võttes F.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. 9.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks vangistuse ärakandmise järgselt kohtuotsusega määratud 6 kuulisele tähtajale.
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, so kinnipidamiskohast põgenemise, mis on toime pandud grupi poolt. F.A süüdistatakse
ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema, isikuna, kes on 06.09.2004 Lääne Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 11.09.2006 kella 03.45 ajal Tartu linnas Riia tänaval mootorsõidukit Mazda 6 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, millega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega F.A isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
Kohtuistungil süüdistatav F.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja süüteo toimepanemine tõendatud kriminaalasja materjalidega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 11.11.2005 koostatud D. R ettekanne, millest nähtuvalt avastas ettekande koostaja samal õhtul kella 20.00 ajal lisaloendust tehes, et loenduselt puudus kinnipeetav J. A, keda ei olnud ka elutubades ja avavangla osakonna territooriumil. (t/l 2 kr asi nr 1-06-16098) • 11.11.2005 koostatud D. R ettekanne, millest nähtuvalt avastas ettekande koostaja samal õhtul kella 20.00 ajal lisaloendust tehes, et loenduselt puudus kinnipeetav M. P, keda ei olnud ka elutubades ja avavangla osakonna territooriumil. (t/l 3 kr asi nr 1-06-16098) • 14.11.2005 koostatud tunnistaja D. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 11.11.2005 tööl avavangla osakonnas. Kella 19.00sel loendusel olid kõik kinnipeetavad kohal. Kell 20.00 läks avavangla osakonna territooriumile ringkäigule ja kui oli spordiplatsi juures, kuulis kuidas võrk mürises. Kuna oli pime, siis põhjust ei näinud. Otsustas teha lisaloenduse, et kontrollida kas kõik kinnipeetavad on kohal. Puudu olid kaks kinnipeetavat J. A ja M. P. Neid ei olnud ka elutubades ega avavangla territooriumil. Teatas sellest osakonna juhatajale ja Murru Vangla korrapidajale. (t/l 4-5 kr asi nr 1-0616098) • 09.01.2006 koostatud kahtlustatava J. A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale inkrimineeritud teo toimepanemises süüdi ja seletas, et tahtis koos F.A-ga minna kohalikku poodi. Leppisid 11.11.2005 päeval kokku, et pärast kella 19.00st loendust lähevad poodi. Pärast loendust väljusid majast ja ronisid maja taga üle aia, kuid taipasid, et neid on näinud kaks valvurit ega julgenud enam tagasi ronida. Siis helistas oma tüdruksõbrale, et see autoga järele tuleks. Sõidetigi lähedalasuvasse F.A suvilasse. Hommikul viis F.A tuttav tema ja tüdruksõbra Elvasse. Sealt edasi läks Rannusse, kus oli kaks nädalat. Nädal pärast Rannusse jõudmist tuli sinna ka F.A, kuid kinnipidamisel oli F.A end ära peitnud ja teda ei tabatud. (t/l 36-40 kr asi nr 1-06-16098) • 22.02.2006 koostatud kahtlustatava K. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 11.11.2005 kella 16.00 ajal helistas talle J. A, kes kutsus teda Rummu alevikku kella 18.00ks, sest neil oleks võimalik kokku saada kui ta poodi läheb. Sai aru, et neile oli lubatud poodi minna, sellist muljet, et ta põgeneks, ei jäänud. Organiseeris ennast tuttava autoga Rummu alevikku ja siis helistas F.A, teatades, kus nad täpsemalt asuvad. Said kokku ja J. A ning F.A istusid autosse, misjärel sõideti F.A suvilasse Raplamaal. Sai aru, et nad võivad vangla territooriumile lahkuda. Järgmine päev läksid Elvasse ja sealt edasi tema maamajja, kus olid kuni J.A kinnipidamiseni. F.A ja J.A seletasid, et nad on puhkusel vanglast. Mõni päev pärast maamajja jõudmist tuli sinna ka F.A, kes seletas, et ta ei saa end Raplamaal varjata ning alles siis sai ta aru, et mõlemad on vanglast põgenenud. Ei saanud oma elukaaslast J. A-e üles anda nagu ei saanud üles anda ka F.A, sest siis oleks kinni peetud ka J.A. J.A väide, et ta oli teadlik põgenemisest, ei vasta tõele. Käesolevaks ajaks on nende suhted halvenenud, sest J.A on vanglas salaja abiellunud teise naisega ja teda oli lihtsalt materiaalsete võimaluste tõttu ära kasutatud. (t/l 41-43 kr asi nr 1-06-16098) • 21.03.2006 koostatud kahtlustatava F.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud teo toimepanemist ja seletas, et sel päeval oli neil J.A-ga plaan minna poodi ja J.A-l oli plaan kokku saada oma tüdruksõbraga. Pärast 19.00st loendust läksid majast välja ja ronisid maja taga üle aia. Käisid poes ära ja kui tagasi tahtsid tulla, siis nägid hoovis politseiautosid ja taipasid, et nende kadumist on märgatud, mistõttu otsustasid, et ei lähegi tagasi. Seisid Rummu alevikus ja said ühe inimese mobiiliga helistada. J. helistas oma tüdruksõbrale, kes tuli neile oma autoga järele ning neid viidi Raplamaale tema suvilasse. Ta ei öelnud J. tüdruksõbrale missugustel asjaoludel nad vanglast väljas on ning see tüdruksõber võib-olla ei saanudki aru, et nad põgenenud olid. Ööbisid suvilas ja järgmisel hommikul läksid J. ja K. minema. Mõned päevad hiljem läks J-le Tartumaale bussiga külla. Mõni päev hiljem peeti J. kinni ja ta ise 3 • • • • • • • • sõitis Raplamaale, kust helistas Murru vanglasse ja teatas oma asukoha ning talle tuldi järgi. (t/l 47-50 kr asi nr 1-06-16098) Murru Vangla teatisest nähtuvalt põgenes F.A vanglast 11.11.2005 ning kätte saadi ta 19.12.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibis süüdistatav koos J. A-ga kinnipidamiskoha territooriumil kuni loenduseni ning pärast seda, kui vangla administratsioon oli süüdistatava ja 4 J. A kohalolekus veendunud, lahkusid süüdistatav ja J. A omavoliliselt neile kohtu poolt mõistetud karistuse kandmise kohast. Vaatamata sellele, et süüdistataval oli enda sõnade kohaselt kavas vaid ajutiselt vangla territooriumilt lahkuda ja seejärel tagasi tulla, otsustas süüdistatav tagasipöördumisest loobuda, kuivõrd sai aru, et tema ja J. A lahkumine kinnipidamisasutusest oli avastatud, misjärel mõlemad lahkusid kinnipidamiskoha juurest teise maakonda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatav teadis teo toimepanemisel saabuva tagajärje saabumist, kuid selle tagajärje saabumine ei olnud tema eesmärgiks. Süüdistatav suhtus teo toimepanemisel saabuvasse eesmärki ükskõikselt, kuivõrd ei julgenud vangla territooriumile tagasi minna, olles teadlik sellest, et põgenemine on karistatav ja otsustas sootuks lahkuda, kuigi tegelikkuses raskendas sellega oma olukorda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud kinnipidamiskohast põgenemisena, mis on toime pandud isikute grupi poolt, kuivõrd kinnipidamiskohast lahkumine oli süüdistataval ja J. A-l kokku lepitud juba samal päeval varem nagu oli kokku lepitud ka lahkumise eesmärk ja teostamise viis ning aeg. Seega tegutsesid nad ühise tahtlusega ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel ning ühiselt ka realiseerisid oma eesmärgi. Seega pani süüdistatav toime
Peale selle on kohtueelsel menetlusel F.A käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.A varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud ning eelmine rahatrahv oli tasumata. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on F.A käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus
Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni viie aastani. Süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud. F.A peeti kinni 1 kuu ja 8 päeva möödudes, kusjuures F.A ise avaldas kinnipidamiskohale oma asukoha ja soovi kinnipidamiskohta tagasi pöörduda, tehes seda vabatahtlikult ja enda algatusel. Taolist F.A käitumist arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna
Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. F.A-le inkrimineeritud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, kuivõrd süüdistataval on küllalt suured rahalised kohustused tasumata trahvide näol ning süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavalt välja ka menetluskulud, mis samuti ei ole väikesed. Süüdistatava poolt rahalise karistuse tasumise suutmatust näitab ka asjaolu, et maksimummäära lähedasena määratud rahatrahv asendati tasumata jätmise tõttu arestiga. Kuigi süüdistatav esitas kohtule kviitungid, millest nähtuvalt on tal osa trahve tasutud, ei pea kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, kuivõrd senised rahatrahvid, so rahaline mõjutamine ei ole süüdistatavale soovitud mõju avaldanud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoove oli väga väike, mistõttu võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd tegemist on aga eriliigiliste kuritegudega ja need on toime pandud eraldi tahtlusega ning viimane kuritegu on toime pandud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, siis tuleb mõistetavad 5 karistused liita
Kriminaaltoimikust nähtuvalt jäi
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise tõttu ärakandmata eelmise otsusega mõistetud karistusest vangistus 1 kuu ja 8 päeva. Seetõttu, lähtudes
lg 2 sätetest tuleb mõistetavale karistusele täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, mis moodustab vangistuse 1 kuu ja 8 päeva, täies ulatuses. Kuivõrd ärakandmata osa puhul on tegemist karistusega, mis kuulus Rapla Maakohtu määruse alusel reaalsele ärakandmisele, ei saa kohus seadusjõustunud määrust oma otsusega muuta ja ärakandmata vangistus 1 kuu ja 8 päeva kuuluks nii või teisiti reaalsele ärakandmisele. Samas aga, arvestades süüdistatava aktiivsust süütegude toimepanemisel ei pea kohus võimalikuks ka ülejäänud, so käesoleva otsusega mõistetavat karistuse osa jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd süüdistatava isikuandmed annavad aluse eeldada seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba tõestanud. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.