← Eesti

1-08-2328\5

Obsah (8)§ 263§ 424§ 64§ 74§ 75§ 50§ 68§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2328 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 263

p 1,3,4 ja § 424 järgi ning S.M-i süüdistus

§ 263

p 1,3,4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Kristi Keldo B.T elukoht: XXXX X-XX,; isikukood: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 3 korda tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Süüdistatav Kaitsja advokaat Rainer Objartel S.M elukoht: XXXXXXXX, XXX X-XX, isikukood: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 2 korda tõkend: kaitseväelase järelevalve Advokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.T

§ 263p 1,3,4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.T

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista B.T-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.T ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta B.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. B.T-le kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada S.M

§ 263

p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25-26.03.2007, so 2 päeva, S.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.M 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tühistada S.M-ile kohaldatud tõkend - kaitseväelase järelevalve. Välja mõista S.M-ilt ja B.T-lt solidaarselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni OÜ M. (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pank) kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista S.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 3274.50 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni 50 senti) krooni. 2 KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista B.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 2778.90 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa krooni 90 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon B.T ja S.M süüdistatakse selles, et nemad olles alkoholijoobes, 25.03.2007. a kella 01.00 paiku grupis koos rikkusid rahu ja avalikku korda sellega, et Tartus Raekoja platsil noris S.M tüli V.L. ja haaras viimasel riietest kinni ning tõukas V.L. , mille tagajärjel viimane kukkus. Pärast seda, kui V.L. õnnestus põgeneda Tartus Raekoja plats 10 asuvasse lokaali , järgnesid V.L. sinna, kus toimus sõnavahetus, mille käigus haaras B.T V.L. riietest kinni ja S.M lõi V.L. ühe korra rusikaga näo piirkonda. Seejärel tõugati V.L. vastu külmkappi ning B.T võttis baarileti kõrvalt tühja klaasist pudeli ja ähvardas sellega V.L. lüüa, pärast mida viskas S.M V.L. klaasist pokaaliga, tekitades V.L. lõikehaavad parema käe II sõrmele, ja pokaal paiskus vastu pead ka lokaali teenindajale Grete Hansenile, põhjustades viimasele peapõrutuse. Seejärel viskas B.T klaasist pudeli V.L. suunas, kuid pudel paiskus vastu klaasist riiulit, lõhkudes selle. Inventari lõhkumisega tekitati OÜ-le M. varalist kahju 1500 krooni. Sellega panid B.T ja S.M toime

§ 263

p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja grupi poolt. B.T süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, keda on 24.10.

  1. a Lõuna 3 Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12000 krooni, - juhtis 09.06.
  2. a kella 04.05 ajal Tartumaal Vara vallas Koosa-Varnja tee
  3. km-l mootorsõidukit Audi A4 reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; - juhtis 20.12.
  4. a kella 11.55 paiku Tartu linnas Riia tänaval maja nr 74 ees mootorsõidukit Audi A 4 reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani B.T toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.T-le karistuseks 4 kuud vangistust ja

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista B.T-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.T 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 50

lg 1 alusel võtta B.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

§ 263

p 1, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.M-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25-26.03.2007, so 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.M 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.M tuleb süüdi tunnistada

§ 263

p 1,34 järgi ja B.T

263 p 1,3,4, § 4242 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud OÜ M. 1500 krooni. Süüdistatavad on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise 4 eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2). Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). B.T menetluskuludeks on veel määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1982.40 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni ning S.M kohtueelses menetluses 2478 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.