1-06-12850\7

Kriminaalasi nr 1-06-12850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 9 märtsil 2007, Tartu Kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-06-12850 Kohtukoosseis Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär tõlk Natali Mark Alla Lašmanova Kriminaalasi B.U süüdistus KarS§121 järgi Prokurör Silva Peebo Süüdistatav B.U Kaitsja kannab karistust ,kriminaalkorras karistatud 3-l korral ,väärtegude eest karistatud 25-l korral van.adv. Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Süüdi tunnistada B.U KarS § 121 järgi ja karistada teda 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.mai 2006 a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsusekuulutamisest ,so 9märtsist 2007 1 Menetluskulud: Välja mõista B.U-lt riigituludesse menetluskulu sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 60.50krooni ,kaitsjatasu 3309.00krooni, Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003480017 või 221023778606 Hansapangas viitenumber

1. viitenumber
2. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o 2 aprillil
3. a. Süüdistuse sisu B.U süüdistatakse selles, et tema 17.01.2006.a. Kella 14:00-14:30 ajal lõi B.U isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas kambris 2001 kambrikaaslast S.B. ühe korra peopesaga vastu nina ja ühe korra rusikaga vasakule rinnapiirkonda, tekitades S.B. `ile füüsilist valu. Sellega B.U pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese löömise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused B.U end talle esitatud süüdistuses KarS §121 järgi süüdi ei tunnista. Kohus uurinud kõiki kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused, asub seisukohale ,et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud B.U süü KarS §121 järgi ,so kannatanu S.B. `ile füüsilise valu tekitamises. Kannatanu S.B. ütluste kohaselt viibis ta 2006 aasta jaanuaris Tartu Vanglas ühes kambris number 2001 koos süüdistatava B.U-ga Nad olid algul kõrvuti kambrites, kuid kuna neil mõlemal kambrikaaslased lahkusid siis otsustasid esitada avalduse ,et saaksid ühte kambrisse. Algul oli neil läbisaamine normaalne ,kuid siis tekkisid omavahel sõnavahetused. Ta arvab ,et põhi põhjuseks võis olla see ,et kambrikaaslane B.U oli vist narkomaan ,tema aga oli müünud narkootikume , sellised isikud ei sobi omavahel kokku .Temasugustel on hüüdnimi „barõga“. Nad tegid 2 kirjalikke pöördumisi ja näljastreiki ,et saada eraldi kambritesse . Vangla juhtkond aga ei arvestanud nendega .Sellel päeval kui juhtus see intsident olid nad juba mitu päeva näljastreiki teinud ,neile anti vaid lubadusi ,et kui nad lõpetavad nälgimise, siis paigutatakse ümber. B.U sundis teda minema kambri ust lõhkuma millega ta algul nõustus, kuid hiljem keeldus, öeldes ,et tal on villand kogu jamast . Siis tõusis B.U voodist püsti ja lõi teda peopesaga vastu nägu ,mille tagajärjel hakkas tal ninast verd jooksma ja nina valutas. Enne seda oli B.U teda veel rusikaga löönud ribide ja õla pihta. Rindkere ja õlg valutasid. Peale näkku löömist käskis süüdistatav tal nina lapiga puhtaks pesta. Ukse lõhkumise peale tuli operatiivtöötaja ja viis ta arsti juurde ,kui ta tagasi tuli ,siis oli B.U juba kambrist ära viidud. Kannatanu ütlustega andsid põhimõtteliselt sarnaseid ütlusi tunnistajad ,vangla töötajad Marika Lillepõld , Siiri Gapontšuk ja osaliselt ka süüdistatav ise. Tunnistaja Marika Lillepõld’i ütluste kohaselt kannatanu S.B palus end üle viia teise kambrisse ,kuna kambrikaaslane B.U ähvardab teda lüüa. Sellel päeval kui aset leidis konkreetne intsident helistas kannatanu korduvalt valvuriputkasse ja klõbistas ukseluuki öeldes korduvalt ,et B.U võib teda lüüa . Kuna ta oli sel ajal uus töötaja ,kes oli alles väljaõppel , siis kandis ta sellest ette oma juhendaja vanemvalvur Siiri Gapontšukile. Kui ta vaatas ukse luugi kaudu kambrisse nägi ,et mõlemad mehed on närvilised .Kannatanu oli ukse juures süüdistatav istus laua taga . Samuti nägi ta, et kannatanu nina oli verine. Koos juhendajaga kandsid nad toimunust ette korrapidamisele ,kes viisid kannatanu arsti juurde ja süüdistatava kartserisse. Ka tunnistaja, vanemvalvur Siiri Gapontšuk oli kursis sellega, et kambrikaaslased B.U ja S.B ei saa omavahel läbi ja soovivad üle viimist eraldi kambritesse. Samuti nägi ka tema ,et S.B nina oli verine ja ta teatas sellest korrapidajale ,et on toimunud löömise fakt, siis sekkus asjasse julgeolekutöötaja. Süüdistatav ise tunnistas ,et neil tekkis tüli kambrikaaslase S.B ,kuna talle ei meeldinud tema jutud enda minevikust. Nad taotlesid eraldi kambritesse paigutamist, kuid neid ei võetud kuulda ,siis korraldasid näljastreigi ,et neid lõpuks märgatakse ja arvestatakse. Sellel päeval kui nimetatud sündmus aset leidis olid nad mitu päeva juba nälginud ja ta oli närviline käskides S.B lõhkuda ust . S.B koputas mitu korda uksele ,kuid siis vist tüdines sellest ja keeldus rohkem uksele koputamast Selle peale ta vihastas ,tõusis voodi pealt püsti ja haaras S.B küljepealt kinni ning tõukas teda ukse suunas. Kõik toimus kiiresti. Edasised tema ütlused aga erinevad nii kannatanu kui tunnistajate ütlustest .Nende ütluste kohaselt tõukas hoopis S.B teda vastu õlga ,kuna tal on selgroog vigastatud ja metallkonstruktsioonis oli kruvi lahti , siis sai ta haiget ja tõukas ,mitte ei löönud, B vastu nägu . Mingit verd B küll ei olnud. Samas tunnistas ,et S.B käis nägu pesemas ja läks ukse juurde. Sellised B.U ütlused ,on lihtsalt ennast õigustada püüdvad ning ümber lükatavad kannatanu ,tunnistajate ja Tartu Vangla arsti õiendiga ,mistõttu kohus ei loe neid usaldusväärseteks. B.U ei ole eelnevalt kordagi kellelegi avaldanud ,et B oleks talle valu tekitanud.. Samuti nähtub Tartu Vangla spetsialist-üldarsti Reet Tamme õiendist, mis on koostatud 17.01.2006 ,so samal päeval kui intsident juhtus, et S.B oli nina turses ,ninaverejooks mõlemast ninasõõrmest. Ka aksillaarselt alumiste roiete palpatsioon väga valulik. Arsti diagnoos: ninaverejooks. Nina ja rindkere põrutus (tl.22). 3 Seda ,et B.U oli see isik ,kes pani toime 17.01.2006 raske õigusrikkumise vanglas , tõendavad toimikus olevad kirjalikud materjalid :ettekanne Tartu Vangla direktorile (tl.23) ja Tartu Vangla õiend karistuse täitmisele pööramise kohta (tl24) Seega leiab kohus ,et süüdistatava löögid kannatanule nina-ja rindkere piirkonda , olid kannatanule valu tekitavad ja süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §121 järgi Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistava süüd , tema isikut , karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ,tahtluse liiki ,võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.U puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, ta oli enne käesoleva kuriteo toimepanemist varem karistatud 2-l korral. Teda iseloomustatakse vanglast negatiivselt Ta on vanglas distsiplinaarkorras karistatud vangla vara lõhkumise eest. Käitumiselt kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega on esinenud konflikte. Iseloomult vägivaldne, salakaval ,ettevaatamatu ,äkiline. See kõik annab kohtule alust asuda seisukohale ,et ta ei ole senini teinud järeldusi oma käitumisest ,vaid on isegi vanglas jätkanud õiguskorrarikkumisi, mistõttu ei ole põhjendatud tema karistamine kergemaliigile karistusega kui vangistus .Samas leiab kohus ,et arvestades antud kuriteoga tekitatud vigastuste liiki ja raskust ei peaks B.U karistuseaeg olema siiski pikk ning loeb põhjendatuks kahe kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Kohtunik 4