märtsi 2007 otsus Apellatsiooni esitaja N.R-i kaitsja Raivo Bergson Prokurör Külli Saks Süüdistatav N.R elukoht: XXXX, isikukood: XXXX, EV kodanik; XXXX, kriminaalkorras karistatud 3 korral Kaitsja RESOLUTSIOON Indrek Sirk Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: Jätta Tartu Maakohtu
ja § 329 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega
järgi mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on N.R kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-le 75.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena N.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Maakohus arutas N.R-ile
ja
järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda on 08.03.2004 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 1-aastase vangistusega tingimisi 2aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 21.04.2004 ARK Tallinna büroo poolt, juhtis 26.12.2004 kella 18.00 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 188. km-l mootorsõidukit Mitsubishi Pajero, registrimärgiga 98 ZEA, olles alkoholijoobes ja jättes tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse. Sellega pani N.R toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest ja
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis, et N.R-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
järgseks karistust kergendavaks asjaoluks on see, et N.R -2- on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. N.R-i süü suurust iseloomustab seegi, et tema joove oli kerge. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.R varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Lisaks on kriminaalasja materjalide hulgas Harju Maakohtu 12.01.2007 otsus, millega N.R karistati
p 1 ja § 329 järgi 25.08.2004 toime pandud kuritegude eest liitkaristusega 220 päevamäära ulatuses, s.o 12 100 krooni. Käesolevad kuriteod pani N.R toime katseajal. Ta on oma käitumist parandanud, hakanud tegelema oma alkoholiprobleemiga ja soovib elada õiguskuulekat elu. N.R-ile karistust mõistes arvestas maakohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. Eeltoodut silmas pidades leidis maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole N.R-i puhul saavutatavad rahalise karistusega, vaid tuleb kohaldada vangistust. Samas võib tema karistus süü suurusest ning eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt jääda alla sanktsiooni keskmist määra ning N.R-ile tuleb mõista 3 kuu pikkune vangistus.
lg 1 järgi tuleb siis, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb N.R-ile mõista karistus
N.R pani käsitletavad rikkumised toime Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega määratud katseajal.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega N.R-ile mõistetud vangistusega liita Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust.
Seega saab lähtudes
lg 5 alates 01.01.2007 kehtivast redaktsioonist, mis ka katseajal toime pandud kuriteo eest vangistust mõistes võimaldab karistuse asendada üldkasuliku tööga, ning
§-st 69, mis reguleerib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et N.R-ile mõistetud lõplik vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Peale kõnealuseid kuritegusid ei ole N.R rohkem rikkumisi toime pannud. Vangistuse kandmisele asumine ei oleks N.R-i puhul otstarbekas. See tooks endaga kaasa tema perekondlike, töiste jm sotsiaalsete sidemete katkemise, mis edasises perspektiivis pigem soodustab kui hoiab ära isiku kriminaalsete kalduvuste kinnistumist. Vangistuses viibimise asemel saab N.R anda panuse ühiskonna heaks. N.R sobib üldkasulikule tööle - tal on olemas kindel elukoht, tema töö äriühingu juhatuse liikmena võimaldab paindlikku töögraafikut. N.R-i sobivust üldkasulikuks tööks ei vähenda see, et N.R on varem olnud probleeme alkoholi liigtarvitamise ning emotsionaalse tasakaalutusega. Käesolevaks ajaks on N.R pöördunud abi saamiseks professionaalide poole ja tegeleb oma probleemidega aktiivselt. N.R on üldkasuliku töö tegemiseks andnud oma nõusoleku. Maakohus leidis, et N.R-ile tuleb kohaldada
Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus -3- üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu 12.02.2003 otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb N.R-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu N.R-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista
Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
Apellatsiooni kohaselt tuvastas maakohus, et apellandile on Harju Maakohtu poolt mõistetud
Kohtutoimikus oleva Harju Maakohtu 12.01.2007 otsusest kriminaalasjas nr 1-06-16410 nähtub, et apellandile mõisteti karistus
Apelleeritava kohtuotsusega karistati apellanti 26.12.2004 toime pandud
Nimetatud kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud apellandile 25.08.2004 kuritegude eest karistust veel mõistetud. Tartu Maakohus on apellandile
ja 329 kohaste kuritegude eest karistuse mõistnud
Karistuse mõistmine
lg 1 järgi
Ka Riigikohus on 11.03.2003 otsuses nr 3-1-1-24-03 leidnud, et
§-des 329 ja 424 kirjeldatud kuriteod on toime pandud ühe teoga. Viidatud Riigikohtu otsusest nähtub, et nimetatud kuriteod on toime pandud ühe teoga ka siis, kui nende toimepanemise faktiline aeg ei ole kokkulangev. Riigikohtu otsuse järgi ning tulenevalt
lg-st 1, kvalifitseeritakse mõlemad nimetatud teod eraldi, kuid nende eest mõistetakse üks karistus raskemat karistust ettenägeva sätte s.o
Tartu Maakohus on jätnud aga tähelepanuta, et teo eest mis hõlmab ka 26.12.2004 episoodid, on apellandile juba karistus mõistetud Harju Maakohtu 12.01.2007 otsusega. Ühe ja sama koosseisu (vaadeldaval juhul
kohane koosseis) korduvat täitmist loeb
Korduvus välistab kogumi. Seega on 25.08.2004 ja 26.12.2004
kohased kuriteo episoodid vaadeldavad ühe teona ning juhul, kui mõlemaid episoode oleks menetletud ühises menetluses, tulnuks apellandile mõista üks karistus
25.08.2004 pani apellant toime ka teise teo -
p 1 kohase kuriteo - ning
ja § 329 konkurentsi korral tulnuks karistuse mõistmisel lähtuda
Tartu Maakohus tuvastas ka, et 26.12.2004 pani apellant lisaks
kohasele kuriteole toime veel ka
kohase kuriteo.
ja § 424 loetakse toime panduks ühe teoga ning seda ka sellisel juhul, kui need osateod on toime pandud erinevatel aegadel. Seega on 25.08.2004 toimepandud
kohane kuritegu ning 26.12.2004
ja § 424 kohased kuriteod kõik ühe teo erinevad episoodid, mille eest karistuse mõistmisel tuleb juhul, kui kõiki neid episoode menetletaks ühises menetluses, lähtuda
Seega pani apellant 25.08.2004 ja 26.12.2004 toime kaks tegu, millest ühega täitis
p 1 kohase kuriteokoosseisu ja teisega
Ühegi episoodi eest ei olnud enne Harju Maakohtu 12.01.2007 otsuse jõustumist apellandile karistust määratud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-106-04 asunud seisukohale, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi ei tohi mõjutada menetluse all oleva isiku seisukorda. Seega ei või enne karistusotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa -4- normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. Kuigi viidatud kohtuotsus käsitleb karistuse määramist väärtegude eest on kohtu poolt väljendatud põhimõte kohalduv ka kriminaalmenetluses. Sama põhimõte väljendub ka Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-2-02, mis käsitleb karistuse mõistmise põhimõtteid kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal. Seega pidi maakohus karistuse mõistmisel arvestama, et ei kohtleks apellanti karistuse kohaldamisel teistmoodi, kui teda oleks koheldud juhul kui 25.08.2004 ja 26.12.2004 kuritegusid oleks menetletud ühises menetluses. 25.08.2004 pani apellant toime kaks tegu, millest üks vastas
p 1 kirjeldatud kuriteokoosseisule ja teine
26.12.2004 kuriteoepisoodide lisandumisel ei lisandu aga õiguslikult teisi tegusid. Kuna
kohaselt loetakse ühe ja sama koosseisu korduvat täitmist õiguslikus mõttes üheks teoks, siis lisandunud
Seega ühe teo osas (
ja § 424 kohased koosseisud) tulnuks karistuse mõistmisel lähtuda
§-st 63 lg 1 ning mitme teo osas (
p 1 ühelt poolt ja
§-d 329 ja 424 teiselt poolt) tulnuks karistus mõista eraldi, mõlema teo eest (
lg 2) ja mõistetud karistused liita
Tartu Maakohtu 06.03.2007 otsuse tegemise ajaks oli teada, et apellandile on
alusel Harju Maakohtu poolt 12.01.2007 mõistetud rahaline karistus 6600 krooni ning liidetult koos
Harju Maakohtu otsus oli Tartu Maakohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud. 26.12.2004 episoodide (
ja 424 kohased kuriteod) eest karistuse mõistmisel pidanuks Tartu Maakohus arvestama Harju Maakohtu poolt mõistetud karistustega teiste episoodide eest ning juhinduma
lg-st 1 (hiljem tuvastatud konkurents).
lg 1 kohaselt juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§-s 64 sätestatu kohaselt. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult, või osaliselt ärakantud karistus arvutatakse liitkaristusest maha.
lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Lõige 2 kohaselt, kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Apellant on toime pannud kaks tegu, mis täidavad kolm kuriteokoosseisu -
Kõikide kuriteoepisoodide ühises menetluses saanuks apellandile mõista karistuse § 263 lg 1 alusel ja § 424 alusel ning mõistetud karistused liita
Olukord, kus
ja § 424 konkurentsi olemasolul ei mõistetud karistust mitte § 424 järgi vaid § 329 järgi tekkis seetõttu, et 25.08.2004 ja 26.12.2004 kuriteoepisoode menetleti eraldi. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-2-02 punkti 18 kohaselt eeldab võrdsusõiguse põhimõte, et kõiki isikuid, keda ei ole veel kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud, tuleb karistamisel kohelda ühtemoodi ja seda sõltumata asjaolust, kas isiku poolt toime pandud kuritegusid arutatakse ühel kohtuistungil või tehakse seda erinevatel aegadel erinevates kohtutes. Seega ei tohi 26.12.2004 episoodide hilisem ja teises kohtus menetlemine tingida olukorda, kus apellanti koheldaks teistmoodi, kui teda oleks koheldud, kui kõiki episoode oleks menetletud ühises menetluses.
kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Tulenevalt
lg-st 1 ja samuti Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-24-03 väljendatud seisukohast ei saa
Mõista tuleb üks karistus raskema sanktsiooni järgi - seega § 424 järgi. Tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu 12.01.2007 otsus, millega apellandile mõisteti
järgi rahaline karistus, on jõustunud, ning
ja 424 konkurentsi korral ei saa mõista kahte eriliigilist põhikaristust, tuleb asuda seisukohale, et
eest hilisemal karistuse -5- mõistmisel on hilisemat karistust mõistev kohus seotud sama teo eelneva episoodi eest karistuse mõistmisel tehtud karistusliigi valikuga. See tähendab, et apellandi puhul ei saanud Tartu Maakohus kohaldada
ja § 424 kuritegude eest enam vangistust ning pidi lähtuma Harju Maakohtu poolt otsustatud karistusliigist - rahalisest karistusest. Seda seetõttu, et vastupidisel juhul tekib olukord, kus apellandile mõistetakse ühe teo eest mitu karistust. Karistusseadus ei võimalda ühe teo eest rakendada mitut põhikaristust (
Seega sai Tartu Maakohus kohaldades karistust 26.12.2004 episoodide eest mõista liitkaristuse
lg 1 järgi, suurendades juba eelnevalt teise kohtu poolt valitud põhikaristust (rahaline karistus)
ettenähtud sanktsiooni ulatuses.
lg-d 5 ja 6 ei võimalda rahalise karistuse korral pöörata täitmisele varasema kohtuotsusega tingimuslikult kohaldamata jäetud vangistust. Seega ei saanud Tartu Maakohus täitmisele pöörata 08.03.2004 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud 1 aastast vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 6. märtsi 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja N.R-i kaitsja apellatsioon rahuldamata. Vastuseks apellatsioonis esitatule märgib ringkonnakohus järgmist:
lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sellest tulenevalt ongi maakohus N.R-ile
§-de 329 ja 424 järgi mõistnud ühe karistuse – kolm kuud vangistust. See, et N.R pani ka 25.08.2004 toime
ettenähtud kuriteo, mille eest talle mõisteti karistus 12.01.2007, ei välista 26.12.2004
§-de 329 ja 424 järgi toimepandud kuritegude eest vaidlustatud otsuses
Tõsi, üldjuhul tuleks kõik ühe isiku poolt toimepandud kuriteod menetleda ühes menetluses. Samas ei võimalda seda alati praktiline olukord ja sellist absoluutset nõuet ei tulene ka seadusest (KrMS § 216). Seega on võimalik ka
§-des 329 ja 424 ettenähtud kuritegude episoode arutada eraldi, kusjuures
lg 1 kohaselt on kohus karistuse mõistmisel piiratud seadusesättega, mis näeb ette raskeima karistuse (antud juhul siis
§-s 424 ettenähtud sanktsiooniga). Ainult see karistusmäär oleks sidunud maakohut karistuse mõistmisel ka siis kui kriminaalasju oleks läbi vaadatud ühises menetluses ja süüdistatav oleks ka siis saanud kindel olla vaid selles, et rangemat karistust kui nimetatud sättes fikseeritud on, talle ei mõisteta. (vt ka Riigikohtu lahendit süüteoasjas nr 3-1-1-106-04)
näeb ette kuni kolme –aastase vangistuse, vaidlustatud otsuse alusel on N.R-ile mõistetud kolm kuud vangistus ja lõplik karistus asendatud üldkasuliku tööga. Seega ei ole N.R-i õigusi vaidlustatud otsusega ei piiratud ega rikutud. Maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud seadusest. Mati Kartau Aarne Sarjas -6- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.