Obsah (7)

§ 121§ 118§ 64§ 68§ 74§ 75§ 56

1-07-6603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-6603 Kohtukoosseis Kohtunik Katr

§ de 121 ja 118 p 1 järgi lühimenetluses; Prokuröri abi Veera Kremez Süüdistatav S.D isikukood: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 180 lg 3; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada S.D

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aastat. 2. Süüdi tunnistada S.D

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda S.D-le mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks S.D-le vangistust 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 juhindudes vähendada S.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat. 5.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2007.a.

kuni 04.02.2007 so kolm päeva karistusaja hulka, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest S.D tingimisi vabastatakse on vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 6. Juhindudes

§ 74

lg 1 mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.D 2-aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab temale

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 7.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada S.D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

1. Määrata S.D katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o.
3. augustist 2007.a.
4. S.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
5. Välja mõista S.D-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 4 riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu summas 2000,00 krooni.
6. Välja mõista S.D-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 3 riigituludesse menetluskuluna isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise tasu summas 2875,00 krooni.
7. Välja mõista S.D-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 3 riigituludesse menetluskuluna kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise tasu summas 3334,40 krooni.
8. Jätta S.D-lt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata sundraha summas 9000 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Väljamõistetud kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 või Hansapangas konto nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „S.D 1-07-6603 kaitsjatasu“ või „S.D 1-07-6603 ekspertiisitasu“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS 2 S.D on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 01.01.2007 korteris lõi rusikaga 2 korda näkku oma ema S. L-t, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Seega S.D pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervisekahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.D selles, et tema ajavahemikul 31.01.2007-02.02.2007 korteris lõi korduvalt kätega pea piirkonda oma ema S. L-t, millega tekitas viimasele tervisekahjustuse, mis oli ohtlik elule: parempoolse traumaatilise peaaju kõvakelmealuse verevalumi, ninaluude murru, verevalumid mõlema silma valgekestadel, nahaalused verevalumid üle kogu keha, sealhulgas nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, vasakul oimul, kätel ja jalgadel. Seega S.D pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule, so pani toime

§ 118p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav S.D selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. S.D kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuritegudes tõendatud. Süüdistatava S.D süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, millised on kvalifitseeritud

§ -de 121 ja 118 p 1 järgi on lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule ja kohtuistungil uuritud eeluurimisel antud ütlustele, mida süüdistatav kohtus kinnitas ja millele midagi lisada ei soovinud, tõendatud veel kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna vanemkonstaabel E. S poolt koostatud ettekandega, millise kohaselt 02.02.2007.a. olles operatiivvalves koos juhtivinspektor V. U-ga said nad väljakutse, kus intensiivis oli teadvuseta patsient S. L, keda oli poeg S.D peksnud. Patsient oli toodud haiglasse 02.02.2007.a. kell 10.00 kodunt. Haiglasse jõudes oli olnud teadvusel ja tunnistanud vastuvõtu arst d. L-le, et poeg peksis teda. Operatsioonilt tulles ta enam teadvusel ei olnud. Dr. I. K sõnul ja haigusloost nr. 32750 oli näha, et patsiendil oli näol, kätel-jalgadel, kehal hulgaliselt verevalumeid – värskeid ja vanemaid. Näol prillhematoom, mis viitas koljuluumurrule, mitmed ninaluumurrud. Röntgen näita vana parema silmapõhja murdu. Ajus suur hematoom. Aadressil vestles tema naabritega korterist nr. 1, kes oli paar päeva varem, öösel kella 02.00 paiku kuulnud naise nuttu, kuid, kust see täpselt kostis, selles ta ei olnud kindel. Samuti meenus talle juhtum suvel juuli august 2006.a., kus poeg oli ema jõhkralt peksnud. Aknast oli ta siis kuulnud naise karjumist; (kd. I tl. 2) Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivinspektor V. U poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fototabelitega, millisest nähtub, et vaadeldavaks sündmuskohaks 02.02.2007.a. on olnud eluruum. Vaadeldavaks objektiks olnud korter asub esimesel korrusel, paremal on metallist uks. Sisenedes uksest on näha koridori, vasakule jääb riiul välisriietega. Paremale jääb uks, mis viib WC-sse. WC-s võitlemise jälgi näha ei ole. Edasi liikudes on näha tuba. Toa vasakul pool, seina juures on voodi, mis on kaetud tekiga voodil padjad, võitlemise jälgi näha ei ole. Toa keskel seisab laud, mille peal on raamatud. Tuppa sisenedes paremat kätt on dressijope, mille peal on näha veretaolist pleki, millelt võeti DNA proov. Toas olles 3 on näha ust, mis viib teise tuppa. Toas vasakul on kušett, mille peal on padi, tekk. Akna juures asub kapp raamatutega. Kušetti vastas on laud, mille peal on igasugused paberid. Toas paremal on igasugused kastid, riided. Toaukse peal on näha tumepunast värvi plekke, millistest on võetud DNA proov. Võitlemise jälgi ei ole näha. Sündmuskohta on pildistatud; (kd. I tl. 7-11) I. J poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega selle kohta, et täna hommikul kella üheksa paiku helistas talle ta vend S.D (sünd. xxx), kes elab koos emaga S. L-ga korteris. Vend ütles talle, et ema viidi insuldiga kiirabisse. Päeval kella 12 paiku läks tema – I. J Mustamäe haiglasse. Arstiga kohtudes ei räägitud temale insuldist vaid temale öeldi, et emal on peaaju hematoom, samuti lõua – ja ninaluumurd. Seejärel helistas ta vennale ning küsis, mis juhtus, mille peale hakkas viimane segaselt seletama, et viimastel päevadel hakkas emaga midagi toimuma, miski ajas iiveldama ning kolmapäeval või neljapäeval kaotas ema teadvuse, samuti ütles ta seda, et tema ei ole ema puutunud. Kuid arstid ütlesid tema – I. J-le, et, kui ema toodi ja, kui ta oli teadvusel, siis ta ütles, et teda peksis poeg. Tema – I. J arvab, et sedasi oligi, sest varem on ta korduvalt ema peksnud, kuid arvatavasti on ema seda varjanud ning ei ole kirjutanud politseisse avaldust, sellepärast soovib tema, et venna suhtes algatataks kriminaalasi. Lisab veel seda, et kaks nädalat tagasi, kui nägi ema oli kõik korras. Rasketest haigustest on emal ainult suhkruhaigus; (kd. I tl. 3-6) S.D poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et tema saab aru, milles teda kahtlustatakse ja ta tunnistab oma süüd selles, et tema käitumine viis põhimõtteliselt selleni, et ema haiglasse sattus. Selgitades, et tema elab korteris koos ema S. L-ga. Emaga elab tema koos juba 8 aastat. Nende omavahelised suhted ei ole head. Tülitsevad tihti. Enamasti tülitsetakse siis, kui koos juuakse. Siis ema hakkab teda lihtsalt solvama ning temal tuleb selle tagajärjel raevuhoog. Keskmiselt joovad nemad koos üks kord nädalas, sest rohkemaks ei jätku neil raha ning ka tervis ei ole väga hea. Ka kaine peaga tulevad tal raevuhood, mis on tingitud ilmselt tema – S.D haiguslikust seisundist nimelt diagnoositi temal lastehalvatus ning lapsena oli ta arvel neuroloogi juures. Kui ema teda solvas, siis kasutas ta tema suhtes füüsilist vägivalda. Selle kaheksa aasta jooksul on seda juhtunud mitu korda, kuid, ta ei oska öelda, mitu korda, millal ja, kuidas on ta ema suhtes vägivalda kasutanud.

1. jaanuaril 2007.a. kodus jõid nad koos, ema hakkas teda solvama ja, siis tema lõi ema 2 korda rusikaga näkku, löömise hetkel oli ema voodi peal ning ta ei kukkunud. Viimasel ajal märkas ta, et ema on kummalises seisundis – oli ilma põhjuseta eufoorias, mis läks üle unisuseks. Alguses arvas ta, et ema kasutab narkootikume, kuid siis sai ta aru, et selline psüühiline seisund on emal tingitud tema east haigusest ja alkoholi tarbimisest. Selline ema veider käitumine sagenes ning sellest olid neil tülid. 01.01.2007.a. löömise tagajärjel olid emal sinikad näos – silmade ümber. Kiirabiarst nägi neid. Kolmapäeval
2. jaanuaril 2007.a. umbes kella 18.30 paiku luges tema – S.D raamatut, kui märkas, et emal on jälle kummaline hoog peal. Tema ütles emale, et viimane magama läheks ning, kui ta voodisse ei lähe, siis tulevad ebameeldivused. Märgib ära veel selle, et mõlemad nad olid kained. Nii tema kui ka ema ei olnud alkoholi tarvitanud 10 päeva. Peale seda läks tema poodi ja tuli 40 minuti pärast koju tagasi. Korteris kõik tuled põlesid ja ema käis aktiivselt korteris ringi. Tema küsis emalt, et, mida viimane tahab, kuid ema rääkis talle seosetut juttu. Tema vihastas, sest oli ema eelnevalt hoiatanud ning lõi teda ühel korral käega näkku, nina pihta ning ühel korral käega otsaette. Löömise ajal ta kätt päris tugevalt rusikas ei hoidnud, löögi suund oli ülevalt alla. Löökide tagajärjel emal kuskilt vist verd jooksma ei hakanud, ta ei kukkunud vaid läks ise omal jalal voodisse. Ema magama ei jäänud, rääkisid omavahel, leppisid. Umbes kella 20.30 paiku ütles ema, et tal on iiveldus ning ta oksendas, peale seda oli emal kõndimine häiritud, ebakindel. Umbes kella 22.30 paiku kaotas ema meelemärkuse ning ta kukkus põigiti voodisse. Kukkudes ei löönud ema kordagi oma pead ära. Tema istus kogu öö ema voodi juures ja jälgis teda. Ta märkas seda, et emal vajus keel korduvalt kurku ning tema – S.D sikutas seda välja, et ema ära ei lämbuks. Kui ema meelemärkuse kaotas, siis ta ehmus ning tal ei tulnud pähe, et peaks kiirabi kutsuma. 01.02.2007.a. kella 04.00 ajal 4 varahommikul tuli ema teadvusele. Tema küsis emalt, et, kas viimasel on parem ning, et kas kutsub arsti, aga ema seda ei soovinud. Tema ütles emale mitu korda, et kutsume arsti, kuid ema ütles, et ei ole vaja. Kui ema oli kella 22.30 kuni 04.00 meelemärkuseta, siis jooksis tal ninast verd. Kuna ema hingamine oli kergem ja ta rääkis selget juttu, siis ta arsti ei kutsunud. Kuna ta oli terve öö üleval olnud, siis kella 04.30 paiku läks ta magama. Ärgates kella 07.00 ajal nägi ta, et ema on voodist põrandale kukkunud, ta ei saanud käia, kuid oli meelemärkusel. Tema küsis emalt, kas ta tahab voodisse minna, ema vastas talle, et saab ise, kuid ise ta voodisse ei saanud. Kui tema püüdis ema voodisse tõsta, siis ema oli meelemärkusel, kuid kuidagi uimane ja ta uinus vahepeal. Siis karjus tema ema peale ja lõi teda mitu korda lahtise käega vastu nägu, et ta ärkaks. Selle peale ema ärkas ka. Ta rääkis selget juttu, kuid ainuke asi oli see, et ta ei saanud aru, et ta ise voodisse ei saa. Kuni kella 13.30 püüdis tema ema voodisse saada. Vahepeal oli ema põrandal voodi najal. Kui ta ema püüdis voodisse saada, siis ema kukkus mitmel korral tema käte vahelt põrandale ja koer sikutas käsivarrest. Selle kukkumise käigus lõi ema ka oma pea ära, kuulda oli kolksatusi. Seda võis olla 4-5 korda. Kui ema oma pead ära lõi, siis verd ei jooksnud. Osa sinikad, mis ema kätel on mitu kuud vanad need ei olnud paranenud. 01.02.2007.a. oli ema kontaktne, rääkis temaga, soovis juua. Öösel 01.02 vastu 02.02 ema magas, kuid peaaegu iga tunni järel küsis tema – S.D temalt, kuidas on ning ema vastas talle, et kõik on korras. 02.02.2007.a.hommikul kella 04.30 paiku tuli esimene kiirabibrigaad. Tema kutsus ema palvel kiirabi välja ja sai ka ise aru, et ei tule temaga toime. Esimene kiirabibrigaad tuvastas emal kõrgenenud vererõhu, andis mingit südamerohtu ja sõitis minema. Temale öeldi, et ta kutsuks kiirabi uuesti välja kell 09.00 seisundi kontrollimiseks ning seda ta ka tegi ja siis viidi ema minema. Kui ema ära viidi, siis ta oli teadvusel. Tema tahab lisada seda, et ema suhtes kasutas ta vägivalda tavaliselt siis, kui nad mõlemad olid alkoholi tarvitanud. Mõned üksikud korrad on ta kasutanud ema suhtes vägivalda ka kainena. Kuna palju aega on möödas, siis varajasemaid vägivalla kasutamisi tema kirjeldada ei oska. Vägivalda ema suhtes kasutas ta ainult kodus. Kahetseb väga toimepandut; (kd. I tl. 17-21, 41-42) SA Põhja Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõttega S. L haigusloost nr. 32750, millisest nähtub, et S. L viibis 02.02.2007.a. ravil J. Sütiste tee 19, Tallinn asuvas SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas ning kannatanu suhtes läbiviidud kompuutertomograafia uuringu tulemusel on tuvastatud S. L-l ulatuslik subduraalne hematoom FTPO-dex koos keskjoone dislokatsiooniga vasakule. Kolle T-sin on ilmselt isheemiline. Lisaks ninaluude murrud, parema orbita põhja „blowout“ tüüpi murd, milline on pigem vana kui värske; (kd. I tl. 25) Tallinna Kiirabi poolt väljastatud S. L suhtes väljastatud kiiabikaardi ja patsiendikaardiga nr. 5569, millistest nähtub, et S. L on 02.02.2007.a. kiirabibrigaadi poolt toimetatud haiglasse, kannatanu poolsed kaebused – peavalu ja tasakaaluhäired, üleeile kukkus ja sai peksa; (kd. I tl. 26-27) S. L poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega selle kohta, et tema täpselt ei suuda meenutada, kuidas sai traumasid, paljudest asjadest ei mäleta ta midagi. Tihti peksab teda poeg, kuid ta ei suuda meenutada seda, kas on saanud traumasid tema poolt löömise tagajärjel. Poeg on tal psüühiliselt ebanormaalne kuna põdes lapsepõlves lastehalvatust. Mäletab tema seda, et tundis peapööritust ja teda ajas iiveldama. Samuti mäletab ta seda, et tema poeg S.D tahtis mitmel korral kutsuda kiirabi, kuid tema keeldus. Aegajalt mäletab ta seda, et keegi viis teda kuhugi, kuid ta ei mäleta, mis on tema traumade põhjuseks. Arvab, et ta võis kukkuda ja end kuhugi vastu lüüa, sest nende korter on mööblit täis. Kas poeg teda ka tol korral peksis, seda ta öelda ei oska, kuna ei mäleta, võib-olla tema ei peksnudki. Aegajalt tema poeg tarvitab alkoholi ja ka tema on koos pojaga alkoholi tarvitanud. ; (kd. I tl. 28-32) Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo kohtuarst-ekspert A. A poolt S. L suhtes koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr. 91, millisest nähtub, et kohtuarst-ekspert arvamuse kohaselt, 5 ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentide andmetel tuvastati S. L-l 02.02.2007.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas parempoolne traumaatiline peaaju kõvakelmealune verevalum (vajas operatiivset ravi), ninaluude murd, verevalumid mõlema silma valgekestal ning nahaalused verevalumid üle kogu keha (eraldi on haigusloos välja toodud nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, vasakul oimul, kätel ja jalgadel). Tervisekahjustused olid eluohtlikud ning võisid olla tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi esemega, kusjuures ei saa välistada mõnede neist tekitamist kukkumisel vastu kõva tömpi pinda. Kuna meditsiinidokumentides puudub tervisekahjustuste täpsem iseloomustus (näiteks ei ole kirjeldatud nahaaluste verevalumite värvust), ei ole võimalik nende tekitamise aega täpselt määrata. Ei saa välistada nende tekitamist ajavahemikult 31.01 kuni 02.02.2007.a. 02.02.2007.a SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas pea piirkonna kompuutertomograafilise uuringuga tuvastatu parema silmakoopa põhja murd on radioloogi hinnangul tekitatud ajaliselt varem kui teised nimetatud uuringuga tuvastatud tervisekahjustused. Silmakoopa põhja murd isoleerituna ei ole ohtlik tervisekahjustus ning on iseloomulik kõva tömbi esemega löögi tagajärjel saadavale vigastusele, mis paraneb 4-6 nädala piirides. Silmakoopa seina murru tekitamise aega ei ole võimalik antud juhul kindlaks teha; (kd. I tl. 47-50) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid ja süüdistatava S.D poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna vanemkonstaabel E. S poolt koostatud ettekandega, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivinspektor V. U poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fototabelitega, I. J poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, S.D poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, SA Põhja Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõttega S. L haigusloost nr. 32750, Tallinna Kiirabi poolt väljastatud S. L suhtes väljastatud kiiabikaardi ja patsiendikaardiga nr. 5569, S. L poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo kohtuarst-ekspert A. A poolt S. L suhtes koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr. 91 on S.D süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on S.D tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ de 121 ja 118 p 1 järgi. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on

§ 121

järgi karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ja

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest eranditult vangistus 4st kuni 12 aastani. S.D pani tahtlikult toime nii esimese kui ka teise astme kuriteod, millised seisnesid S.D poolt isiklike suhete pinnalt tekkinud konfliktide tõttu oma eaka ema S. L kehalises väärkohtlemises ja viimasele raske tervisekahjustuse tekitamises, mis põhjustas ohtu kannatanu elule. Vaatamata sellele, et S.D on varem kohtulikult karistamata isik asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega.

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks S.D karistamist rahalise karistusega, sest süüdistatav ei oma kindlat sissetulekut ega töökohta, mistõttu rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. 6 Kohus leiab, et karistades S.D tähtajalise vangistusega, peab kohus arvestades ka kannatanu S. L poolt kohtuistungil avaldatud palvet, võimalikuks jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata

§ 74lg 1,2, ja 75 sätete kohaldamisel.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistataval puudub alaline sissetulek, ta elatub juhutöödest, ema kannatanu S. L pensionist. Kohus leiab, et mõistes süüdistatavalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 9000 krooni, ekspertiisitasu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest 2875 krooni, ekspertiisitasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest 3334,40 krooni ja kaitsjatasu 5168,40 krooni), käiks selliste kulude hüvitamine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg 3. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 7