, kuna ta võttis vastu ja hoidis aktsiisikaupa, s.o alkoholi, ilma aktsiisilaopidamise õiguseta. Z.M-i poolt edasitoimetatud alkohol ei ole kantud Riiklikusse Alkoholiregistrisse, millega Z.M rikkus Alkoholiseadus (RT I 2002, 3, 7) § 7 lg 1, mis sätestab, et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, s.t. käideldav alkohol peab olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse. Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt on keelatud käidelda piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt. Sotsiaalministri
(RT I 2003, 2, 17; 2005, 29, 210) § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Alkoholi-,
lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära suurus teo toimepanemise hetkel oli 152 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. 513 liitri 96,19 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi arvestuslik aktsiis on 74 856 krooni, mis ületab enam kui kümnekordselt alkoholi aktsiisimäära. Suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisega ja edasitoimetamisega pani Z.M toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.F on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema kohtus 04.05.06.a. eelneval kokkuleppel Z.M-iga ja omandas Tallinnas Paldiski mnt 68 territooriumil Z.M käest 16 täis 31,5-liitrist plastmasskanistrit, milles oli piiritus etanoolisisaldusega 95,84 – 95,99 mahuprotsenti, kokku koguses 389,3 kg (483,6 l), mis on suur kogus käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Enda valdusesse saadud ebaseadusliku alkoholi laadis M.F Toyota Avensis Verso reg.nr XXX XXX, mille toimetas sõidukiga edasi garaažiboksi, kuhu hakkas omandatud alkoholi sõidukilt maha laadima, kuid peeti 04.05.06 MTA ametnike poolt kinni. M.F ei olnud esitada alkoholi edasitoimetamiseks saatelehte, millega M.F rikkus Alkoholiseaduse § 21 lg 3 sätestatud saatedokumendi olemasolu nõuet, so alkoholi edasitoimetamine ettevõtja poolt väljaspool tema tegevuskohta on lubatud vaid juhul, kui selle alkoholi kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti. Samuti M.F hoidis ja ladustas 04.05.06.a.. garaažiboksi II ruumis eeluurimisel tuvastamata ajal, isikult omandatud 15 tk 30-liitrist plastmasskanistrit alkoholi etanoolisisaldusega 96,11- 96,41 mahuprotsenti, kokku koguses 360 kg (447 l), so suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi, kuni 04.05.2006 MTA ametnike teostatud läbiotsimiseni, mille käigus antud alkohol leiti ja ära võeti. Lisaks M.F hoidis antud garaaži III ruumis veel kahte 33-liitrist kanistrit, milles oli etanooli vesilahus kangusega 35,64 – 70,83 mahuprotsenti, kokku koguses 24,82 kg (27,9 l) ja 1-liitrised pudeleid alkoholiga 45 tk, millest 20 liitrit oli kangusega etanoolisisaldusega 6,02 - 67,03 mahuprotsenti ning 25 l oli kangusega etanoolisisaldusega 94,86 - 96,19 mahuprotsenti. Oma sellise tegevusega M.F rikkus Alkoholi-,
, kuna ta võttis vastu ja hoidis aktsiisikaupa, s.o alkoholi, ilma aktsiisilaopidamise õiguseta. M.F-i poolt edasi toimetatud, hoiutud ja ladustatud alkohol ei ole kantud Riiklikusse Alkoholiregistrisse, millega M.F rikkus Alkoholiseadus (RT I 2002, 3, 7) § 7 lg 1, mis sätestab, et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, s.t. käideldav alkohol peab olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse. Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt on keelatud käidelda piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 § 6 lg 4 kohaselt on etüülalkoholi tsiviilkäibesse lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni 150 g. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 5 on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi-,
(RT I 2003, 2, 17; 2005, 29, 210) § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Alkoholi-,
lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära suurus teo toimepanemise hetkel oli 152 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Arvestuslik aktsiis on 123 316 krooni, mis ületab enam kui kümnekordselt alkoholi aktsiisimäära. Suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisega, ladustamisega ja edasitoimetamisega pani M.F toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti M.F-i kahtlustatakse KarS § 374 lg 1 järgi alkoholi ebaseaduslikus tootmises, mis seisnes selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal garaažiboksis villis alkoholi plastmasskanistritest ümber 1-liitristesse jaemüügi pakenditesse (PET-pudelitesse). Villitud pudelid pakkis M.F kilekottidesse. Kokku oli 1-liitrised pudeleid alkoholiga 45 tk, millest 20 liitrit oli kangusega 6,02 - 67,03 %Vol ning 25 l oli kangusega 94,86 - 96,19 %Vol. Oma sellise tegevusega M.F, omamata alkoholi-,
ettenähtud aktsiisilaopidamise õigust, samuti sama seaduse §-s 38 lg 1 ettenähtud aktsiisilao tegevusluba- rikkus alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus § 21 lg 4, mille järgi on aktsiisikaupa lubatud toota ainult aktsiisilaos. Samuti M.F rikkus Alkoholiseaduse § 7 lg 1, kuna ta käitles alkoholi, mille käitlemine on keelatud, kuna eelpoolmainitud alkohol ei vastanud 4 lg 1 sätestatud nõuetele, so alkohol polnud kantud Alkoholiregistrisse ja ei vastanud alkoholi müügiks esitamise nõuetele; puuduvad alkoholi kvaliteeti kinnitav katsetulemuste protokoll või sertifikaat. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi villimisega pani M.F toime KarS § 374 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti M.F hoidis ja ladustas eeluurimisel tuvastamata ajast alates kuni 04.05.06.a. garaažiboksis ilma Eesti maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis 10 000 tk punast “More” sigaretti, so suures koguses, kuni 04.05.2006 MTA ametnikud teostasid läbiotsimise, mille käigus antud sigaretid leiti ja ära võeti. Oma sellise tegevusega M.F rikkus alkoholi-,
, kuna ta võttis vastu, hoidis ja ladustas aktsiisikaupa, s.o käitles kaubanduslikus koguses olevaid sigarette ilma aktsiisilaopidamise õiguseta, samuti ei omanud ta sama seaduse §-s 38 lg 1 ettenähtud aktsiisilao tegevusluba. Samuti rikkus M.F Alkoholi-,
lg 6, mis sätestab, et maksumärgistamata tubakatoode, mis ei ole tolliprotseduuril, ajutises aktsiisivabastuses ega aktsiisist vabastatud, käitlemine ärilisel eesmärgil on keelatud. M.F hoiustades ja ladustades 10 000 sigaretti “More” ilma sigarettide müügi – ja rühmapakendil terviseohu üldhoiatuse ja valikulise terviseohu lisahoiatuseta, siis sellega ta rikkus Tubakaseaduse § 12 lg 1 p 1 ja lg 5, mille kohaselt peab tubakatoote müügi – ja rühmapakendile olema trükitud või kleebitud terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus. Suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmisega ja ladustamisega pani M.F toime KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 04,06.10.2006a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi ,süüdistatavad ja nende kaitsjad käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe,ning vastavalt kokkuleppele KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.M-ile karistuseks 3 kuud vangistust. Z.M on olnud vahi all ajavahemikul 04.05.06.a.- 31.05.06.a., s.o. 28 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka. Narva Linnakohus on 31.10.2005 kohtuasjas nr 1-387/05 karistanud Z.M KarS § 424 alusel ja mõisteti KarS § 73 alusel 6 k tingimisi vangistus katseajaga 3a. Z.M on pannud pärast kohtuotsuse kuulutamist ja katseajal toime uue kuriteo, seetõttu peab KarS § 73 lg 4 alusel pöörama karistuse täitmisele.KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega lugeda lõplikuks karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.F-ile karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 374 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.F-ile karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 376 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.F-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.F-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise põhimõttel, s.o. 2 (kaks) aastat vangistust. M.F on olnud vahi all ajavahemikul 04.05.06.a. kuni 06.05.06.a., s.o. 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.F ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus kuulanud ära süüdistatavate ütlused, prokuröri ja kaitsjate arvamuse, tutvunud kriminaalasja materjalidega,leidis, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud lihtmenetluse sätteid, süüdistatavad on aru saanud kokkuleppest,nõustuvad kokkuleppega ning kokkuleppe sölmimine oli nende töeline tahe. Tsiviilhagi puudub.Kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 248 lg.1 p.4,249 sätetest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.