1-08-2617\3

(07237301251)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi A.R-i süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Külli Aas Süüdistatav A.R Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: puudub, tõkend – vahistamine alates 28.12.2007 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 05.05.2003 otsusega karS § 25 lg 2 ja 100 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud ja 1 päev.
2. Tallinna Linnakohtu 14.07.2003 otsusega KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 32 päeva.
3. Tallinna Linnakohtu 03.12.2003 otsusega KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 75 päeva.
4. Tallinna Linnakohtu 31.03.2004 otsusega KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud.
5. Tallinna Linnakohtu 20.07.2004 otsusega KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud.
6. Tallinna Linnakohtu 06.04.2005 otsusega KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud.
7. Harju Maakohtu 02.03.2006 otsusega KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud.
8. Harju Maakohtu 21.02.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud. Väärteokorras karistatud 53 korda. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON
9. A.R süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.
10. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.
11. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist A.R-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.12.
13. A.R-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
14. KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 krooni jätta KrMS § 180 lg 3 alusel A.R-ilt välja mõistmata, jättes selle riigi kanda.
15. A.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2433 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 75 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „A.R, 1-08-2617, kaitsjatasu“.
16. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
17. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.R-i süüdistatakse selles, et tema valdaja tahte vastaselt 15.12.2007 kella 17.05 paiku tungis ebaseaduslikult sisse xxx asuvasse MM kuuluvasse ridaelamu boksi. Seega A.R pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, so KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav A.R-i seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu MM seletas, et tunneb süüdistatavas ära sama isiku, kes tema eluruumi tungis. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 15.12.2007 koostatud kannatanu MM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 15 .12 2007 kell 17.05 oma korteris all korrusel, kell 17.10 oli teisel korrusel ja kuulis kuidas keegi läks korterisse. Läks esimesele korrusele ja avastas, et tundmatu mees oli köögis. • • • • • • • Sel hetkel mees ei teinud midagi, ei võtnud midagi ega lõhkunud midagi. Pani mehe pikali maha ja käskis mitte liikuda. Siis kutsus politsei. (t/l 3-4) 19.12.2007 koostatud kannatanu MM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on XXX puhul tegemist ridaelamu boksiga, mis on kahekorruseline. Kui oli üles läinud, siis praktiliselt kohe tuli keegi uksest sisse. Läks alla korrusele ja küsis, kes seal on, kuid keegi ei vastanud. Mees püüdis jääda võimalikult märakamatuks. Kui ta köögist leidis, siis küsis mida mees teeb. Mees vastas, et ei tee midagi ja läheb kohe minema. Murdis mehe põrandale maha ja ütles, et olgu seal ega liigutagu. Mees midagi konkreetselt ei öelnud ja eriti temaga ei rääkinud. Hetkel oli maja uks lahti. Isik vastupanu ei osutanud, midagi ei lõhkunud, midagi kadunud ei ole ja varalist kahju ei ole. Ei kujuta ette mida mees majast otsis. Majas tuled põlesid, auto oli maja ees, oli näha, et inimesed on kodus. Tahtis tulla sooja, süüa, juua, raha. Tegemist oli asotsiaalse inimesega. (t/l 5-6) 19.12.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmise protokollist nähtuvalt tundis MM fotol nr 1 kujutatud A.R ära isiku, kes 15.12.2007 tungis M.M majja. (t/l 7-9) 15.12.2007 koostatud Roman Mihhailovi ettekandest nähtuvalt toimetas ettekande koostaja samal päeval kella 18.40 ajal XXX eluruumist politseiosakonda A.R-i, kes kella 17.10 ajal oli omavoliliselt läinud lahtisest uksest korterisse ja viibis seal niikaua kuni politsei tuli. Korteri omanik MM käskis tal niikaua paigal olla. (t/l 10) 15.12.2007 koostatud õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta nähtub, et samal päeval kinni peetud isikuks osutus A.R. (t/l 11) 15.12.2007 koostatud isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Arved päev kinni 15.12.2007 kell 18.
18. (t/l 13) 26.12.2007 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti A.R kahtlustatavana kinni samal päeval kell 16.
19. (t/l 43-44) 27.12.2007 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas A.R , et ta end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Ta ei ole kuskil kellegi majas olnud ega käinud. On kodutu ja ööbib seal kus juhtub. Kuhu trepikotta sisse saab, seal magab. Vahest magab ka varjupaigas. (t/l 45-46) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud A.R-i süüd eitavaid ütlusi, kannatanu MM korduvaid ütlusi, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, õiendit isikusamasuse tuvastamise kohta, ettekannet, A.R-i kinnipidamise protokolli, A.R-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava A.R-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav temale võõrasse eluruumi ja oli kinni peetud kannatanu M.M poole. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pidas kannatanu A.R-i kinni, kutsus välja politseiametnikud ja andis A.R-i politseile üle. Politseiosakonnas tuvastati kinnipeetu isik ja kannatanu M.M tundis A.R-i fotode järgi ära. Taoliste andmete põhjal asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.M eluruumi sissetunginud isikuks oli just A.R. Kohus leiab, et süüdistatav oli teadlik sellest, et ta ei ole eluruumi valdaja ega omanik ega tunnegi eluruumi omanikku. Sellele vaatamata tungis ta sinna eluruumi sisse ega küsinud selleks omaniku luba. Süüdistatav pidanuks oma senise elukogemuse ja hariduse põhjal aru saama sellest, et ükskõik millise ridaelamu boksil on omanik ja võõrasse eluruumi sisenemiseks peab olema eluruumi omaniku luba. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistataval see puudus. Kuigi eluruumi uks võis olla lukustamata, siis süüdistatava sisenemine lukustamata uksest eluruumi selle ruumi omaniku loata, teades, et eluruumi puhul ei ole tegemist avaliku ja kõigile kasutamiseks antud ruumidega, näitab seda, et süüdistatav sisenes võõrasse eluruumi õigusvastaselt ja omavoliliselt ning valdaja tahte vastaselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omavolilise sissetungimisena, kuivõrd ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi. süüdistatav tungis Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, samuti teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval ka alaline elukoht. Arvestades süüdistataval sissetulekute puudumist, tema asotsiaalset eluviisi ja sõltuvust alkoholist asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline elukoht ja ta tarvitab alkoholi, siis ei sobi süüdistatav oma eluviisilt ja käitumiselt kriminaalhooldusele ja süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, sest elukoha puudumisel ei saa süüdistatav täita KarS § 75 lg 1 p 1, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kohtuotsustest nähtuvalt on need süüteod toime pandud esmavajaduste rahuldamiseks. Kuivõrd süüdistatav peeti koheselt kinni ja oma käitumisega ta mingitki varalist kahju ei tekitanud, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Märt Toming kohtunik