lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121, § 200 lg 2 p 4,7 järgi, V.L, IK XXX, eluk. XXXXXXXX XX-X, kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud vahistamine, süüdistuses
XXXXXX XX-XX, kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
, § 200 lg 2 p 7 järgi, l e i d i s: N.N süüdistatakse selles, et tema lõi kannatanu T.T. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse väites, et peab maksma T.T. aitamise eest “kantidele” s.t kurjategijatele raha, mistõttu tal on õigus omakorda T.T. raha saada ja pettis nii varalise kasu saamise eesmärgil: 05.augustil 2005.a Tartus M. asuvas korteris T.T. välja 700 krooni; 06.augustil 2005.a Tartus M. asuvas korteris T.T. välja 1300 krooni; 2005.a sügisel Tartus M. asuvas korteris pettis T.T. välja varalise õiguse - võlakirja 10 000 krooni suuruses summas. 05.detsembril 2005.a Tartus Kalda tee 1c asuvas SEB Eesti Ühispank AS Eedeni Keskuse harukontoris lõi kannatanu T.T. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse väites, et keegi kandis tema - N.N - jaoks T.T. pangaarvele raha ja palus T.T. raha arvelt välja võtta ja N.N-ile üle anda ning pettis nii T.T. välja sularaha summas 1200 krooni. Sellega pani N.N toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. 18.detsembril 2005.a Tartus K. asuvas korteris lõi N.N S.M. paar korda rusikaga näkku ja kõhtu ning seejärel käskis S.M. kirjutada võlakirja, mille kohaselt S.M. on talle võlgu 1000 krooni. N.N poolt vägivalla tarvitamise mõjul kirjutas S.M. N.N-ile võlakirja, mille kohaselt ta võlgnes N.N-ile 1000 krooni, kuigi tegelikult ta N.N-ile midagi võlgu ei olnud, ning tasus 29. detsembril 2005.a s.o võlakirjas ettenähtud tähtajal N.N-ile 1000 krooni. Detsembris 2005.a Tartus M. asuvas korteris kasutas N.N psüühilist vägivalda, mis seisnes ähvarduses torgata šašlõkivarras T.T. kõrist alla, ja käskis T.T. kirjutada võlakiri, mille kohaselt T.T. on N.N-ile võlgu 50 000 krooni 27.detsembril 2007.a öösel kordas N.N telefoni teel T.T. raha maksmise nõuet ja meenutas varasemat ähvardust sõnadega: „Kui maksma ei hakka, siis tead küll, mis juhtub!“. 03.jaanuaril 2006.a ja 04.jaanuaril 2006.a kordas N.N T.T. telefoni teel rahanõudeid. Ähvarduste tulemusel 05.jaanuaril 2006.a kandis T.T. 1500 krooni N.N kontole. 13.jaanuaril 2006.a jätkas N.N T.T. raha nõudmist võttes T.T. telefoni teel ühendust ning ähvardas juhul, kui T.T raha ära ei maksa, T.T. vanemate maja põlema panna, samuti T.T. kõri pihku võtta ja kasutada tema suhtes relva, s.o kasutas psüühilist vägivalda ähvardades vara hävitamisega ning kehavigastuste tekitamisega. Sellega pani N.N toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse ja kelmuse, varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda. N.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 01.detsembril 2005.a, olles eelnevalt võtnud T.T. elukohast Tartus M. öökapi sahtlist T.T. pangakaardi, varastas T.T. pangakontolt kahel korral – kell 16.51 ja kell 21.20 – raha, vastavalt 625 krooni ja 975 krooni kokku 1600 krooni. Sellega pani N.N toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 18.detsembril 2005.a Tartus K. asuvas korteris grupis koos V.O. i ja Andrus Manglusega lõi N.N S.M. rusikaga pea- ja keha piirkonda, millega tekitas füüsilist valu, näoturse ja verevalumid näkku; 2005.a detsembri lõpus Tartus K. asuvas korteris lõi N.N T.T. rusikaga vastu põske, millega tekitas T.T. füüsilist valu ja marrastuse põse siseküljele. Sellega pani N.N toime
Grupis koos V.O. i, Andrus Mangluse ja V.L-iga 27.jaanuaril 2006.a kella 23.30 paiku Tartus A 16 pani N.N toime röövimise, mis toimus nii, et Tartus A 16 maja koridoris V.O. ja Andrus Manglus nõudsid E.J. raha ning peksid viimast rusika ja jalaga näkku, peale mida lõi V.L E.J. rusikaga näkku, mille tagajärjel tuli E.J. kaks hammast suust välja ning seejärel järgnesid V.O. , Andrus Manglus ja V.L E.J. Tartus X. 16-16 korterisse, kus N.N keeras E.J. käed selja taha ning lõi E.J. vastu vasakut reit ja rusikaga vastu nina. Samal ajal seisid Andrus Manglus ja V.O. E.J. ümber ning V.O. lõi ka E.J. rusikaga näkku ja N.N nõudis E.J. raha ning seejärel võttis V.L E.J. ära viimasele kuuluva mütsi väärtusega 100 krooni, kindad väärtusega 250 krooni, käekella väärtusega 495 krooni, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 500 krooni, kõnekaardi väärtusega 100 krooni, akulaadija väärtusega 100 krooni, kaelapaela väärtusega 50 krooni, korterivõtme väärtusega 25 krooni, sularaha summas 500 krooni ja fotoaparaadi Canon väärtusega 5000 krooni. Röövimisega tekitati E.J. kahju kokku 7120 krooni. Sellega pani N.N toime
lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, isikuna, kes on varem pannud toime röövimise. V.L süüdistatakse selles, et tema grupis koos V.O. i, Andrus Mangluse ja N.N-iga 27.jaanuaril 2006.a kella 23.30 paiku Tartus A pani toime röövimise, mis toimus nii, et Tartus X. 16 maja koridoris pärast seda, kui Andrus Manglus ja V.O. nõudsid E.J. raha ning peksid viimast rusika ja jalaga näkku, lõi V.L E.J. rusikaga näkku, mille tagajärjel tuli E.J. kaks hammast suust välja. Seejärel järgnes V.L E.J. koos Andrus Mangluse ja V.O. iga Tartus X. 16-16 korterisse, kus N.N keeras E.J. käed selja taha ning lõi E.J. vastu vasakut reit ja rusikaga vastu nina. Samal ajal seisid Andrus Manglus ja V.O. E.J. ümber ning V.O. lõi ka E.J. rusikaga näkku ja N.N nõudis E.J. raha ning seejärel võttis V.L E.J. ära viimasele kuuluva mütsi väärtusega 100 krooni, kindad väärtusega 250 krooni, käekella väärtusega 495 krooni, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 500 krooni, kõnekaardi väärtusega 100 krooni, akulaadija väärtusega 100 krooni, kaelapaela väärtusega 50 krooni, korterivõtme väärtusega 25 krooni, sularaha summas 500 krooni ja fotoaparaadi Canon väärtusega 5000 krooni. Röövimisega tekitati E.J. kahju kokku 7120 krooni. V.L tungis 14.veebruaril 2007.a kella 01.58 paiku Tallinnas X. 37 juures kallale K.M. , keda peksis jalgade ja rusikatega nii, et K.M. kukkus pikali. Seejärel lõi korduvalt K.M. jalgade ja rusikatega pähe, näkku, kõhtu ja kehapiirkonda ning peksmise käigus võttis K.M. peast ära kirju kootud mütsi ja jope välistaskutest mütsiga komplekti kuuluvad kindad (komplekti hind 58 krooni) ning välgumihkli hinnaga 5 krooni ja paki suitsu Corner hinnaga 15,50 krooni, millega tekitas K.M. valu ja varalist kahju kokku summas 78,50 krooni. Sellega pani V.L toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga isikuna, kes on varem pannud toime röövimise. Andrus Manglust süüdistatakse selles, et tema 18. detsembril 2005.a Tartus K. asuvas korteris grupis koos V.O. i ja N.N-iga lõi S.M. rusikaga pea- ja kehapiirkonda, millega tekitas füüsilist valu, näoturse ja verevalumid näkku. Sellega pani Andrus Manglus toime
Andrus Manglus grupis koos V.O. i, V.L ja N.N-iga 27.jaanuaril 2006.a kella 23.30 paiku Tartus X. 16 pani toime röövimise, mis toimus nii, et Tartus X. 16 maja koridoris nõudis koos V.O. iga E.J. raha ning peksis viimast koos V.O. iga rusika ja jalaga näkku, peale mida lõi V.L E.J. rusikaga näkku, mille tagajärjel tuli E.J. kaks hammast suust välja. Seejärel järgnes ta E.J. koos V.L ja V.O. iga Tartus X. 16-16 korterisse, kus N.N keeras E.J. käed selja taha ning lõi E.J. vastu vasakut reit ja rusikaga vastu nina. Samal ajal seisid Andrus Manglus ja V.O. E.J. ümber ning V.O. lõi ka E.J. rusikaga näkku ja N.N nõudis E.J. raha ning seejärel võttis V.L E.J. ära viimasele kuuluva mütsi väärtusega 100 krooni, kindad väärtusega 250 krooni, käekella väärtusega 495 krooni, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 500 krooni, kõnekaardi väärtusega 100 krooni, akulaadija väärtusega 100 krooni, kaelapaela väärtusega 50 krooni, korterivõtme väärtusega 25 krooni, sularaha summas 500 krooni ja fotoaparaadi Canon väärtusega 5000 krooni. Röövimisega tekitasid nad E.J. kahju kokku 7120 krooni. Sellega pani Andrus Manglus toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal leidis tuvastamist alljärgnev. Kannatanu T.T. eeluurimisel antud ütluste kohaselt tutvus ta N.N-iga 2004.a psühhiaatriahaiglas ravil viibides ja kellega tekkis tal usalduslik läbisaamine. Kuna temalt oli välja petetud telefone, palus ta N.N ennast aidata nende telefonide tagasisaamisel ja N.N lubas seda teha. 2005.a suve lõpust hakkas N.N temaga tihedamalt suhtlema viibides aeg-ajalt mitu päeva järjest T.T. üürikorteris Tartus M. . 2005.a augustis palus N.N T.T. anda talle 700 krooni „kantidele“ maksmiseks. 05.augustil 2005.a võttis T.T. oma pangaarvelt välja 750 krooni, millest 700 krooni maksiski N.N-ile . Järgmisel päeval küsis N.N T.T. sama põhjendusega veel raha juurde selgitades, et kui ta T.T. eest kokku 2000 krooni ära maksab, jäetakse ta mõneks ajaks rahule. 06.augustil 2005.a võttis T.T. oma pangakontolt välja 1300 krooni ja andis N.N-ile. Kui N.N paari kuu möödudes uuesti välja ilmus, rääkis ta T.T, et maffia nõudis temalt 10 000 krooni seoses T.T väljapetetud telefonidega ja T.T. peab seetõttu kirjutama võlakirja, mille kohaselt on ta N.N-ile 10 000 krooni võlgu. 2005.a sügisel viibides T.T. korteris Tartus M. ütles N.N, et T.T. peab kirjutama N.N-ile võlakirja 10 000 krooni võlgnemise kohta. Kuna N.N rääkis rõhuval toonil ja kuna ta oli vahetult enne seltskonnas ühise alkoholi tarvitamise käigus M.P. löönud, siis T.T. hakkas N.N kartma ja kirjutas, et ta on N.N-ile võlgu 10 000 krooni ja kohustub maksma N.N-ile 05.detsembril 2005.a 5000 krooni ja 05.jaanuaril 2006.a 5000 krooni. T.T. ütluste kohaselt kahtlustab ta, et N.N on tema pangakaardiga 01.detsembril 2005.a kahel korral pangaautomaadist raha välja võtnud: kell 16.51 summas 625 krooni ja kell 21.20 summas 975 krooni. Kuna N.N elas sel ajal tema korteris Tartus M. , siis ta teadis, et T.T. hoidis oma pangakaarti öökapi sahtlis ja ta võis näha ning meelde jätta pangakaardi PIN-koodi, kui N.N-iga koos olles T.T. pangaautomaadist oma raha välja võttis. 05.detsembril 2005.a rääkis N.N T.T. , et keegi pidi üle kandma T.T arvele N.N jaoks 3000 krooni, ning N.N tahtis, et T.T. võtaks pangast talle raha välja. Kuna T.T. puudus täpne ülevaade oma kontol olevast rahast ja ta usaldas N.N, siis võttis ta oma arvelt 1200 krooni raha välja ja andis N.N-ile. Alles kuu või poolteist hiljem sai ta aru, et N.N oli talle valetanud. Kuna 2005. aasta sügisel peteti T.T. välja veel 1000 krooni, siis sellega seoses pöördus ta politseisse ning rääkis sellest ka N.N-ile . Selgus, et asjaga oli seotud N.N tuttav J, keda T.T. oli varem näinud. Ühel õhtul tuli N.N T.T. kutsel koos oma tuttavatega T.T. elukohta, et asja selgitada. J ütles T.T. , et see peab talle raha maksma selle eest, et ta asja politseisse andis. Seda kuuldes N.N vihastas ja teatas, et kuna T.T. olevat N.N arvates ka tema politseisse andnud, peab T.T. nüüd võtma paberi ja juba teadma, mida sinna kirjutada. Kuna T.T. seda ei teinud, siis võttis N.N kapi otsast šašlõkivarda ja ähvardas teda. T.T. tekkis hirm ja ta kirjutas N.N dikteerimisel võlakirja, mille kohaselt ta on N.N-ile võlgu 50 000 krooni. N.N võttis võlakirja kaasa. Vahepeal kolis T.T. aadressile Tartu, K. , kus elas ka N.N. Ühel õhtul kogunesid tema korterisse N.N, O ja keegi Marguse-nimeline mees ja keegi, keda hüüti Zaid. Seltskond tarvitas koos alkoholi ja ühel hetkel kutsuti kõrvalkorterist kohale keegi S. . Arnold hakkas S. ga, kes olevat midagi korda saatnud, õiendama ja paar korda lõi teda rusikaga näkku ja korra kõhtu nii, et löök võttis S. l hinge kinni. N.N nõudis, et S. kirjutaks võlakirja 1000 kroonile, mida S. ka tegi. Samal õhtul peale S. lt võlakirja väljapressimist ja ühist alkoholitarvitamist ärritus N.N ühel hetkel uuesti ja hakkas S. d peksma. Samuti hakkasid S. d peksma ka Margus ja O, Zaid oli selleks ajaks lahkunud. Kõik kolm meest peksid S. d rusikatega igale poole, S. lebas seejuures voodil kõveras ja peksmise tulemusel said vaip ja tekk verega kokku. Peale seda S. lahkus. Hiljem kuulis T.T., et S. oli ka traumapunkti pöördunud. Mõni päev pärast peksmist ja võlakirja väljapressimist tuli S. T.T. juurde ja küsis tagasi väikest kaasaskantavat muusikakeskust, mis olevat tema oma, ja T.T. andiski selle S. le. 27.detsembri 2005.a öösel helistas purjus häälega N.N T.T. ja nõudis ähvardades rahamaksmist. Mõni päev hiljem tuli N.N koos O T.T korterisse Tartus K. ja avastas muusikakeskuse kadumise. T.T. selgitas, et oli selle S. soovil temale ära andnud. N.N ärritus, hakkas T.T. sõimama ja lõi teda rusikaga vastu paremat põske. Olles eelneval korduvalt küsinud, kas T.T. ikka maksab talle raha ära, helistas N.N 02.03.04 ja 05.jaanuaril 2006.a mitmel korral T.T. ja tahtis 1500 krooni. T.T. küsis raha oma emalt T.T. ilt ja 05.jaanuaril 2006.a kandis selle raha N.N kontole üle. 13.jaanuaril 2006 helistas N.N uuesti T.T. . Seda telefonikõnet kuulis pealt ka T.T. ema T.T. . N.N andis T.T. uue, J.D. pangaarve numbri, kuhu edaspidi raha kanda. N.N nõudis telefoni teel, et T.T. maksaks raha ära, vastasel korral ähvardas T.T. vanemate maja põlema panna, T.T. „kõri pihku võtta“, relvaga kohale tulla ja võlakirjad edasi müüa. Tundes N.N T.T. kartis teda ja uskus, et ta võib oma ähvardused täide viia. Pärast seda T.T. enam telefoni vastu ei võtnud, kuigi talle helistati pidevalt igasugustelt numbritelt. N.N saatis ka sõnumeid. Peale seda lülitas T.T. oma telefoni välja. Kannatanu T.T. on talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära tundnud Andrus Mangluse - keda tema teadis Marguse nime all -, kes 2005.a detsembris tema elukohas Tartus K. peksis koos N.N ja V.O. iga S.M. . Kannatanu S.M. eeluurimisel antud ütluste kohaselt tarvitas ta 18.detsembril 2005.a Tartus K. alkoholi koos selles korteris elavate T.T. , Arnoldiga ja seal viibiva V.O. iga. Vahepeal viibisid korteris veel kaks isikut, kellest üks oli eestlane ja ühe hüüdnimi oli Zaid. Ühise joomingu käigus hakkas Arnold S.M. süüdistama kellegi telefoni varguses ja tahtis, et S.M. maksaks temale 1000 krooni ja käskis kirjutada võlakirja, millega S.M. ei olnud nõus. Peale seda, kui N.N oli S.M. mõned korrad rusikaga kõhtu löönud, kirjutas S.M. N.N sundimise peale viimase dikteerimisel võlakirja, et on N.N-ile võlgu 1000 krooni ja peab selle ära maksma 23-ndaks detsembriks. Varsti mingil ajal ühise alkoholi tarvitamise käigus ärritus N.N uuesti ja hakkas S.M. rusikatega lööma. Samuti hakkasid S.M. peksma pikka kasvu eestlane ja V.O. . Kõik kolm meest lõid S.M. pea piirkonda, S.M. lebas seejuures voodil kõveras ja hoidis käsi näo ees. Peksmise tulemusel hakkas S.M. ninast verd jooksma. Järgmisel hommikul oli tema nägu tugevalt turses ja mõlemad silmad sinised. Traumapunkti ega politseisse ei julgenud S.M. pöörduda, sest kartis hilisemat kättemaksu. 23.detsembril andis S.M. 1000 krooni T.T. kätte, mille palus Arnoldi arvele üle kanda. Tunnistaja T.T. oma eeluurimisel antud ütlustes iseloomustab oma kasupoega T.T. kui kergete vaimsete häiretega, kergeusklikku ja liialt usaldavat inimest. 2005.a sai ta teada, et T.T. ga suhtleb ja elab vahel tema juures keegi Arnold, kes ilmselt kasutab T.T. ära ja võtab tema käest raha. T.T. vanematele küll midagi ei rääkinud, kuid tal tekkisid rahalised raskused. 04.jaanuaril 2006.a läks T.T. T.T. palvel viimase elukohta Tartus K. , kus T.T. oli väga närviline ja küsis temalt 1500 krooni Arnoldile maksmiseks. Varsti helistati T ja räägiti vihasel toonil, mille peale T.T. vastas, et ta saaks 05.jaanuariks raha. T.T. viis haige T.T. oma koju Nõo alevikku, kus õhtul kuulis uuesti, et T.T. rääkis telefoniga ja võtnud poja käest telefoni enda kätte, öeldi talle, et T.T. on helistajale võlgu 1500 krooni. Lõpuks rääkis T.T. emale, et on kirjutanud Arnoldi ähvarduste tõttu võlakirja 10 000 kroonile ja mittemaksmise korral kasutab Arnold tema suhtes vägivalda ja müüb võlakirjad edasi. T.T. i sõnul oli T.T. hirmust värisenud ning ka nemad abikaasaga hakkasid kartma ja kandsid 05.jaanuaril Arnoldi poolt telefoni teel antud arvele 1500 krooni. 13.jaanuari hilisõhtul kuulis T.T. , kuidas T.T. telefonis sõimati ja ähvardati. Tunnistaja tundis ära Arnoldi hääle, mille taustaks oli ilmselt peokisa. Lubati tulla „tukiga“ kohale, arved õiendada ja nende maja maha põletada. Peale seda rääkis T.T. emale, et Arnold oli ähvardanud tal šašlõkivarda kõrist alla lükata ja ähvardustega käskinud tal kirjutada võlakirja 50 000 kroonile. Peale seda lülitas T.T. ema palvel telefoni välja. Hiljem kuulis T.T. veel T.T., et viimane on kogu selle aja olnud Arnoldi ja tema sõprade väljapressimiste ja mõju all. Nende sündmuste tõttu on T.T. tervis täiesti käest ära läinud, ta on väga närviline ja kardab hirmsasti. Tunnistaja J.D. eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis N.N 13.jaanuaril 2006.a Tallinnas X 27-17 tema pool sünnipäevapeal ja J.D. kuulis, kuidas purjus N.N nõudis kelleltki mobiiltelefoni teel temale igakuist rahamaksmist. Seejärel küsis N.N J.D viimase kontonumbrit, mille ta ka N.N-ile andis. N.N sõimas jätkuvalt telefonis kedagi ja nõudis ähvardades umbes 3000 krooni. J.D. võttis N.N-ilt telefoni enda kätte ja ütles meesterahvale, kellega N.N oli telefonis sõimelnud, et ärgu ta pangu purjus N.N juttu tähele, kuid see meesterahvas lubas võimalusel raha üle kanda. J.D. kontole seda raha kantud ei ole. Tunnistaja M.P. eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis tema oma tuttava T.T. juures Tartus M. külas, kus oli ka N.N, ja kus tarvitati koos alkoholi. Kuna M.P. oli purjus, siis ta ei mäleta, kas N.N teda lõi või mitte. Tunnistaja J.G. eeluurimisel antud ütluste kohaselt läksid nad N.N ja V.O. iga T.T. poole Tartus M tänavale, kes N.N sõnul olevat talle raha võlgu. Kohale jõudes hakkas T.T. M.P. süüdistama 1000 krooni väljapetmises seoses korteriga ja teatas, et on selle kohta politseisse avalduse teinud. J.G. selgitas asja ja kui N.N kuulis T.T. politseisse pöördumisest, läks ta vihale ja hakkas kurjal häälel viimaselt oma võlga nõudma. Kui T.T. vastas, et raha tal ei ole, siis käskis N.N T.T. kirjutada võlakirja 50 000 kroonile, sellepärast, et T.T. olevat ta kunagi politseile üles andnud. Samal ajal hoidis N.N käes šašlõkivarrast, mille oli T.T. korterist leidnud, ja ähvardas T.T.. Seejärel kirjutaski T.T. N.N-ile selle võlakirja. Kannatanu E.J. eeluurimisel antud ütluste kohaselt läks ta 27.jaanuaril 2006.a koos oma õe E.J. viimase elukaaslase R.V. juurde Tartus X. 16-16, kus viibisid peale R.V. veel selle sõber ja mingi naisterahvas. Politsei poolt E.J. näidatud V.L fotol tundis kannatanu ära sama naisterahva. E.J. 30.jaanuaril 2006.a antud ütluste kohaselt tarvitasid nad koos alkoholi. Pooleteise tunni möödudes läks E.J. korterist välja koridoris asuvasse tualetti. Sealt väljudes olid koridoris seesama naisterahvas ja kaks tundmatut meesterahvast, kellest üks lõi teda vastu hambaid. Küsimuse peale, miks teda löödi, sai E.J. naisterahva käest vastu lõugu, mille tagajärjel E.J. kaks hammast eest purunes. E.J. tundus, et naisterahvas lõi teda ka rusikaga. Paralleelselt küsis kõrvalseisev meesterahvas tema käest raha. E.J. küsimuse peale, kas ta on neile võlgu, sai ta vastuse, et ole, aga et neid see ka ei huvita. E.J. jooksis tagasi korterisse, kus olid E, R ja R sõber, kes ütles, et E.J. peab raha andma ja mitteandmise korral saab ta tappa, kuni annab. Seejärel hakkasid R sõber ja kaks meest, kes olid olnud koridoris, E.J. it peksma. Peksmisest mäletab ta seda, et esimese löögi sai ta näkku R sõbra käest ja samal ajal selja tagant mingi kõva esemega vasaku reie pihta tugeva löögi. Järgnes veel mitmeid hoope, kuid kannatanu täpselt enam ei mäleta, kuna kaotas teadvuse. Teadvusele tulles oli korteris politseipatrull ja ta avastas, et kadunud on järgmised esemed: müts, kindad, käekell, mobiiltelefoni №kia 3310 kõnekaardiga, akulaadija, kaelapael, korterivõti, taskus olnud rahakotist sularaha summas 500 krooni ja fotoaparaat Canon. Kannatanu E.J. on talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära tundnud V.O. i, keda ta on oma eelnevates ütlustes nimetanud R.V. sõbraks, kes temalt Tartus X. 16-16 korteris sees raha nõudis ja peksis, Andrus Mangluse, keda ta on oma eelnevates ütlustes nimetanud üheks neist kahest meesterahvast, kes temalt Tartus X. 16 koridoris raha nõudsid ja N.N, kes on kolmas meesterahvas, kes peksis teda 27.jaanuaril 2006.a Tartus X. 16-16 lüües teda korteris jalaga vastu vasakut reit ning nõudis temalt raha koos ülejäänud kahe noormehega, keda ta ka eelnevalt fotodelt ära tundis. Kannatanu E.J. eeluurimisel 27.veebruaril 2006.a antud ütlustes täpsustab, et Tartus X. 16-16 külas viibides sai ta esimest korda peksa, kui tahtis tualetti minna. Kui ta korterist koridori jõudis, märkas ta kahte noormeest - politseis nähtud fotode põhjal teab kannatanu, et need olid V.O. ja Andrus Manglus – ja naisterahvast Gead. Need noormehed hüppasid E.J. teele ette, kellele tema ütles: „Tulge eest!“ ja lükkas neid endast eemale. Seejärel küsis üks noormeestest temalt raha. Tema küsimuse peale, miks ta peab andma, sai ta korraga mõlemalt noormehelt rusika ja jalaga näkku ja siis lõi teda Gea. Kui ta koridorist tuppa pääses ja püüdis nägu verest puhtaks pesta, hakkas mees - kelle kannatanu foto järgi ära tundis ja kes osutus N.N-iks -, temalt raha nõudma keerates E.J. käed selja taha, lüües vastu vasakut reit ja rusikaga vastu nina. Korteris peksis teda kindlasti N.N ja keegi veel, kuid kes, seda kannatanu ei tea, kuna verise näo tõttu ei näinud ta lööjat. E.J. mäletab, et kui teda korteris peksti, võeti temalt ära kaelapaelaga kaelas olnud mobiiltelefon ja korterivõti, jope taskutest kindad, müts, mobiiltelefonilaadija ja rahakotist 500 krooni ning käe pealt käekell. Kannatanu väitel olid tema õde E ja R.V. temast tunduvalt rohkem purjus ega pruugi kõiki asju mäletada ega juhtunust õieti aru saada. Mobiiltelefoni ja võtme on kannatanu E.J. käest tagasi saanud, kes oli need Gea käest ära võtnud. Tunnistaja T.P. eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibisid 27.jaanuari 2006.a õhtusel ajal tema korteris Tartus X. 16-16 koos temaga V.L , R.T. , E.J. , E.J. ja R.V. , hiljem liitusid veel kolm inimest: Andrus Manglus, isik, kelle hüüdnimi on Švarts, ja keegi venelane, keda hüütakse Slavikuks, ning tarvitasid alkoholi. Mingil ajal lahkus T.P. alkoholi juurde ostma ja tagasi tulles nägi, et tema maja ees on politsei- ja kiirabiautod ning E.J. läks kiirabiautosse. Korterisse jõudes kuulis ta, et E oli peksa saanud. Mitu päeva hiljem kuulis ta Gea ja teiste käest, et E oli lõualuu puruks löönud Švarts ja et ka koridoris oli lööming olnud ja et selle taga olid olnud Švarts ja Slavik. Tunnistaja R.T. eeluurimisel antud ütluste kohaselt läks tema 27.jaanuari 2006.a õhtul T.P. poole Tartus X. 16-16, kus viibisid veel N.N, kelle hüüdnimi on Švarts, S.O. , V.L , R.V. ja Andrus ning E, kelle perekonnanimesid ta ei tea. Kogu seltskond kaasaarvatud tema oli purjus. Ta nägi, et E oli tappa saanud ja varsti tuli politsei ja kiirabi, kes viis E minema. Kui ta küsis, mis oli juhtunud, läksid N.N ja O ülbeks, millest tunnistaja sai aru, et nemad olidki need tappa-andjad. Tunnistaja E.J. eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis tema ühel reedesel päeval jaanuari kuus 2006.a õhtusel ajal koos oma venna E.J. i, R.V. i, Gea-nimelise naisterahva, R.T. ja T.P. ga viimase korteris Tartus X. 16-16 ning tarvitasid alkoholi. Mingil hetkel viskasid tema ja E voodile pikali ning seejärel ronis Gea kaksiraksi E peale ja hakkas ära võtma E paelaga kaelas olnud mobiiltelefoni ja fotoaparaati. E ütles talle: „Mis sa varastad“. E.J. rabas Gea käest mobiiltelefoni ära. Gea ja E vahel tekkis sõnelus, mille tulemusel Gea lõi üks või kaks korda E rusikaga näkku. Siis hüüdis Gea Ristot ning kahekesi koos tõmbasid nad E põrandale. Rohkem E peksmist E.J. ei näinud, kuna ta magas. Kui ta ärkas, oli E läbi pekstud ja tuli politsei. Hiljem kuulis ta R, et E olid koridoris peksnud kaks E.J. tundmatut noormeest, kes oli T juurde tulnud, sel ajal kui tema magas. Tunnistaja E.J. on talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära tundnud Andrus Mangluse, V.O. i ja N.N, kes olid tulnud T.P. korterisse sel ajal, kui tema magas. Tunnistaja R.V. eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis tema 26-ndal või 27-ndal, s.o reedesel päeval jaanuaris 2006.a koos E.J., E.J. i, Gea-nimelise naisterahva, R.T. ja T.P. ga viimase korteris Tartus X. 16-16 ning tarvitasid alkoholi. Siis tulid sinna Švarts ja kaks noormeest, kes vedasid vägisi E toast koridori ja siis kuulis ta koridorist mingit madinat, mis sarnaneb peksmisega. E ja Gea olid samal ajal toas. Seejärel tuli politsei ja E kutsuti kiirabi. Pärast rääkis talle E, et Gea oli E püüdnud mobiiltelefoni kaelast ära võtta, aga E oli saanud selle oma kätte rabada. Tunnistaja R.V. on talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära tundnud N.N, keda tema teadis hüüdnime Švarts järgi, ning V.O. i ja Andrus Mangluse, kes olid need kaks noormeest, kes koos Švartsiga lohistasid E koridori, kust ta kuulis peksmist. V.O. i eeluurimisel antud ütluste kohaselt tunneb ta N.N alates 2005.a, kes elas tol ajal kellegi T. V.O. sai aru, et N.N kasutab T.T. ära ja küsib tema käest „kantidele“ maksmiseks raha ning käseb tema jaoks T pangaautomaadist raha välja võtta. Samuti kinnitas N.N T kogu aeg, et viimane on talle võlgu ja 2005.a sügisel oli ta käskinud T kirjutada võlakirja, mille kohaselt T.T. oli Arnoldile võlgu 10 000 krooni. Seda võlakirja nägi ka V.O. , kelle teada T mingit võlga aga polnud. Ükskord ühise alkoholitarvitamise käigus läksid V.O. , Janar Kamzin koos naisega ja N.N viimase elukohta Tartus K. , kus oli T.T.. T.T. l oli olnud Janar Kamziniga mingi jama ja ta oli tookord andnud asja politseisse, selletõttu oli Janar Kamzin T.T. peale pahane ja ka N.N hakkas T.T. sõimama ja süüdistama ning nõudis, et T.T. kirjutaks uue võlakirja selle eest, et T.T. olevat ka teda politseile üles andnud. Ta ähvardas T.T., et kui see ei kirjuta, siis müüb ta võlakirjad „kantidele“. Lõpuks T.T. kirjutaski N.N dikteerimisel võlakirja, mille kohaselt oli T.T. võlgu N.N-ile 50 000 krooni. 2006.a detsembris, vist T.T. sünnipäeval, tuli N.N koos V.O. iga Tallinnast Tartusse K. oma asjade järele, kus ta avastas et tema makk on kadunud. T.T. selgitas, et kõrvalkorterist naaber oli selle tagasi võtnud. Selle peale N.N vihastas ja lõi T.T. le, kes istus voodil, ühe korra rusikaga näkku. V.O. läks vahele. Korterist lahkudes tuletas N.N T.T. meelde, et T.T. ikka talle seda võlguolevat raha maksaks. V.O. i sõnul helistas N.N 2006.a alguses mitmel korral Tallinnast T.T. le käskides talle raha üle kanda ja ähvardades mittemaksmise korral võlakirjad edasi müüa. N.N rääkis V.O. ile, et oli andnud T.T. le oma tuttava naisterahva pangakonto numbri, kuhu raha tuli kanda. Peale seda N.N enam T.T. ga ühendust ei saanud. Ükskord 2005.a lõpus - võimalik, et 18.detsembril - oli Tartus K. T.T. juures suurem jooming, kus viibisid veel V.O. , N.N, S.M. korterist nr 12 ja Andrus Manglus. Kuna V.O. oli väga purjus, siis ei mäleta ta sellest midagi. Ärgates järgmisel hommikul oma kodus K, nägi ta enda poole külla tulnud S.M. , kellel oli nägu paistes ja sinine nagu keegi oleks teda peksnud. Alguses ei tahtnud S.M. öelda, kelle käest ta peksa sai, aga hiljem tunnistas, et põhiliselt oli teda peksnud N.N ja veel oli löönud teda pikk noormees sellest seltskonnast T.T. juures joomingul. Hiljem rääkis talle N.N, et tema oli peksnud S.M. . Põhjust V.O. ei tea. N.N näitas V.O. ile S. kirjutatud venekeelset võlakirja, et viimane on N.N-ile 1000 krooni võlgu. 27.jaanuaril 2006.a läks V.O. koos N.N ja Andrus Manglusega Tartus X. 16-16 korterisse, kus oli neli-viis inimest, kellest tema tundis V.L ja Ristot. Tarvitati alkoholi. V.O. mäletab, et lõi E paar korda rusikaga näkku, kui see tuli koridorist tuppa, kuna E oli kellelegi nende seltskonnast halvasti öelnud, aga mitte asjade äravõtmise eesmärgil. Ta ei näinud ka kedagi E asju ära võtmas ega temalt peksmise käigus midagi nõudmas. Peale löömist läks V.O. toast kööki ning siis läks N.N E juurde ning pani toa ukse kinni. V.O. kuulis läbi ukse, et N.N õiendas E ja ka löömismatse. Tema sõnul teised sellest seltskonnast E peksmise vahele ei sekkunud ja ta ei mäleta, et veel keegi oleks E peksnud koridoris. Kohale tulnud politsei viis N.N minema, kuna ta oli tagaotsitav. V.O. lahkus sealt öösel koos Andrus Manglusega. V.O. i hüüdnimi seltskonnas on Slavka. V.L on V.O. ile tunnistanud, et tema võttis kannatanu asjad ära ja nüüdseks olevat need juba maha müünud. N.N tunnistab oma süüd
lg 2 p 1 järgi,
lg 2 p 4 järgi,
episoodis ja
episoodis kui kannatanu S.M. episoodis. N.N ei tunnista oma süüd
episoodis, samuti ei tunnista oma süüd
N.N eeluurimisel antud ütluste kohaselt tuli tal 2005.a suvel mõte T.T. ära kasutada, kuna T.T. oli kergeusklik inimene, ja temalt raha välja petta. Ta ütles T.T. le, et peab tema eest „kantidele“ maksma 2000 krooni, mille T.T. talle andis. 2005.a novembris-detsembris joomingu käigus koos V.O. i, J.K. ja viimase naisega läksid nad T.T. juurde Tartus K. ja N.N tuli mõte .T.T veidi ähvardada ja käskida tal kirjutada võlakiri, mille kohaselt oli ta N.N-ile võlgu 50 000 krooni ja pidi hakkama seda summat maksma osade kaupa alates jaanuarist 2006.a. Kui ta maksma ei hakka, siis pidi hakkama jooksma viivis. Mingil ajal kandiski T.T. N.N arvele 1500 krooni. 13.jaanuaril 2006.a helistas N.N Tallinnast ühest baarist T.T. le ja käskis tal ka edaspidi iga kuu tema jaoks 1500 krooni üle kanda tema tuttava naisterahva arvele, mille numbri ta andis. Vastasel korral ähvardas N.N T.T. vanemate maja maha põletada. Järgmisel päeval läks ta selle naisterahvaga tülli ja kuna ta T.T. enam telefoni teel kätte ei saanud, siis saatis ta sõnumi, et .T.T jätkaks tema arvele raha kandmist. 1200 krooni T.T. väljapetmise kohta ütles eeluurimisel, et ta valetas T.T., et keegi on tema arvele N.N jaoks 3000 krooni üle kandnud, ja ta tahtis et T.T. selle raha tema jaoks välja võtaks. Kuna arvel rohkem raha ei olnud, siis sai N.N 1200 krooni. T.T. pangakaardiga kahel korral T.T. pangakontolt rahavarguses tunnistab N.N ennast täielikult süüdi. 2005.a detsembri lõpus T.T. sünnipäeva ajal öösel koos V.O T.T. juures Tartus K. oma asjade järel käimisest ei mäleta N.N midagi, kuna oli purjus. Eeluurimisel kahetseb N.N puhtsüdamlikult kõiki tema poolt toime pandud kuritegusid. Kohtus asus N.N seisukohale, et ta on T.T. võlakirja väljapressimises süüdi osaliselt. Võlakirjale olevat ta käskinud T.T. kirjutada küll 50 000 krooni, kuid sellest 30 000 krooni oli J.K. jaoks, kuna T.T. oli andnud J.K. vastu asja politseisse. N.N pidi saama 20 000 krooni, kuna T.T. oli lasknud tal Mäe tänava korteris koti ära varastada. Samuti eitab N.N T.T. suhtes vägivalla tarvitamist ning väidab, et ähvardas teda vaid šašlõkivardaga, ja seda vaid teistele näitamiseks, et on kõva mees. Eeluurimise ajal oli ta kirjutanud niimoodi, kuna uurija lubanud sel juhul lihtmenetlust. S.M. 2005.a detsembri episoodi kohta ütleb N.N kohtus, et tema ja T.T. juures Tartus K tarvitasid alkoholi V.O. , Zaid, kelle pärisnime ta ei tea, Andrus Manglus ja S.M. . Kuna S.M. oli Zaidi pojalt, kellega nad koos töötasid, mobiiltelefoni ära võtnud, siis Zaid tahtis selle eest S.M. lt 1000 krooni. Võlakiri sai N.N nimele, sest Zaid tahtis osta N.N-ilt akudrelli. Enne võlakirja kirjutamist S.M. suhtes vägivalda ei tarvitatud, vaid kirjutamise ajal lõi Zaid S.M. rusikaga kõhtu, kui see midagi valesti kirjutas. Võlakiri jäi N.N kätte. Kui Zaid oli lahkunud, tekkis V.O. il S.M. ga omavaheline sõnelus ja viimane sai peksa. Põhjust, miks S.M. võlakirja nõudjana N.N nimetab, ei oska viimane öelda. N.N eeluurimisel antud ütluste kohaselt ei oska ta öelda, miks käskis Zaid S.M. kirjutada võlakirja N.N nimele, kuid oli kokkulepe, et S.M. kannab raha T.T. arvele, kes annab raha N.N-ile ja see omakorda Zaidile. 2006.a jaanuaris sai N.N selle summa, aga Zaidile ta seda ei andnud, vaid kulutas koos V.O. iga ära. S.M. peksmise kohta ütleb N.N, et S.M. peksid nad kolmekesi: tema lõi S.M. rusikatega rindkeresse ja võib-olla ka näkku, V.O. ja pikemat kasvu Andrus peksid teda rohkem. Kõige rohkem peksis Andrus, kellel said ka riided verega kokku. N.N on talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära tundnud Andrus Mangluse, kes koos tema ja V.O. iga peksis 2005.a detsembris Tartus K. S.M. . Süüdistuse kohta
lg 2 p 4,7 järgi, milles ta ennast süüdi ei tunnista, on ta kohtus ja eeluurimisel andnud mõnes osas erinevaid ütlusi. N.N on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt oli ta koos V.O. i ja Andrus Manglusega, kui nad kohtusid V.O. sõpradega, ühe hüüdnimi oli Klaabu ja teist, pikemat noormeest ta ei tundnud. Viimane kutsus neid, et X. tänaval on tema korterist vaja välja visata kaks inimest kes joovad seal. Kui nad korterisse sisenesid, olid seal E ja üks naisterahvas, keda ta ei tundnud, ning Gea ja R, keda ta tundis. Gea ütles talle kohe, et E oli tahtnud teda vägistada ja N.N lõi E rusikaga kõhtu. Seejärel läksid nad Geaga tuppa diivanile vestlema. E oli sel ajal köögis. 10 minuti pärast kostus koridorist meeste kisa, tema teada olid koridoris Andrus Manglus ja V.O. , aga peksmist ta ei näinud. Siis jooksis see naisterahvas tuppa ja ütles, et venda tahetakse ära tappa. Gea jooksis seejärel koridori, aga N.N jäi selle naisterahvaga vägistamise teemal vestlema. Kui ta kööki läks oli kiirabi koridoris ja viis kannatanu ära. N.N oma eeluurimisel antud ütlustes kinnitab, et ta nägi, et V.O. ja Andrus peksavad korteris E. Siis läks ka tema E juurde ja lõi teda korra ribidesse. Seejärel pages E koridori, kus Andrus ja V.O. teda edasi peksid. Edasist peksmist ta pealt ei näinud, kuna korteri uks sulgus ja ta kuulis vaid koridorist peksmismatse. Korterisse tulles tema sõnul E väliselt mingeid peksmise tunnuseid näha ei olnud. V.L talle esitatud süüdistuses
Tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis tema 27.jaanuaril 2006.a õhtusel ajal koos E.J. i, R.T. ning E, E ja T, kelle perekonnanimesid ta ei tea, viimase korteris Tartus X. 16-16, ning tarvitasid alkoholi. Millalgi hilisõhtul tulid sinna N.N ja Slavka. Mingil hetkel jäi E voodi peale magama. Kui V.L tahtis ka sinna voodi peale pikali visata ja lükkas E eest ära seina poole, mille peale EnEn ütles talle: „Kuradi lits.“. Selle peale lõi V.L E.J. it kaks korda rusikaga vastu ühte põske. Kui E läks seejärel koridori, ilmselt tualetti, siis järgnesid talle N.N ja Slavka ning siis kuuldud koridorist mingit madinat. Kõik T külalised olid sel ajal korteris. Peale seda kutsus N.N V.L ka koridori, kus viimane nägi, et E.J. istub verisel koridori põrandal ja ta sai aru, et E oli peksa saanud. N.N käskis V.L korrata, mida E.J. oli talle enne voodis öelnud. Tema ütles ja läks tagasi T korterisse. Seejärel ta kuulis, et koridoris käis jälle madin, sellest ta järeldas, et E saab jälle Arnoldi ja Slavka käest peksa. Korteris läks ta kohe voodi juurde, millel olid E.J. üleriided ning pani E mütsi ja kindad voodi kõrval olnud riiulisse. Kavatsust neid omastada tal ei olnud. Seejärel otsustas ta võtta E.J. jope taskus olnud rahakotist sularaha 500 krooni ja samast taskust mobiiltelefoni №kia 3310 koos kaelapaelaga. Nii raha kui mobiiltelefoni peitis ta voodi alla kasti. Sel hetkel oli ta toas üksi. Seejärel jäi ta magama. Ärgates polnud korteris kedagi. V.L viis E.J. jope koridori nagisse ja võttis samas rippunud E kilekoti koos fotoaparaadiga. Sel ajal kui tema koridoris viibis, oli põrandal veri ja E, Arnoldit ja Slavkat seal ei olnud. T korterist läks ta linna peale kõndima ja edasist ta ei mäleta, kuna tal on mäluauk. V.L kahetseb tehtut. Andrus Manglus tunnistab oma süüd
Andrus Mangluse eeluurimisel antud ütluste kohaselt läks ta koos V.O. iga T.T. poole Tartus K, kus viibisid ka N.N ja S.M. ning koos tarvitati alkoholi. Mingil hetkel tekkis N.N ja S.M. sõnelus viimase kirjutatud võlakirja pärast, mis oli kirjutatud vene keeles, vihikust rebitud paberil, S.M. allkirjaga, ja mida N.N Andrus Manglusele näitas. N.N nõudis S.M. lt mingi summa maksmist, kuna see olevat talle võlgu, ja seejärel kargas S.M. kallale ning lõi teda mitu korda rusikaga näkku. Temaga ühines ka V.O. , kes samuti S.M. mitu korda rusikaga näkku lõi. Kuna peksmise tagajärjel koperdas S.M. tasakaalu kaotades Andrus Mangluse vastu ja tema uus jope sai verega kokku, vihastas see teda ning ta lõi ka S.M. paar korda rusikaga näkku. Peale Andrus Manglust lõi vist N.N veel korra S.M. . Sellepeale S.M. pomises, et ta maksab N.N-ile raha. Kui peksmine lõppes, tarvitasid kõik koos alkoholi edasi. Andrus Manglus lahkus olengult esimesena. Kohtus Andrus Manglus kahetseb tehtut ja ütleb, et on asunud õiguskuulekale teele. Andrus Manglus ei tunnista oma süüd röövimises
Andrus Mangluse eeluurimisel antud ütluste kohaselt läks tema koos V.O. i, N.N ja tundmatu pikemat kasvu meesterahvaga viimase korterisse Tartus X. 16-16, kus olid juba ees 5 inimest: üks vanem meesterahvas, üks vanem naisterahvas, kannatanu E, Gea ja viimase sõber hüüdnimega Klaabu. Koos tarvitati alkoholi ja N.N tekkis kannatanuga sõnelus, mille tulemusel lõi N.N kannatanule köögis rusikaga vastu nägu. Kannatanul hakkas ninast verd jooksma ja ta läks koridori, kuhu N.N talle järgnes. Seejärel kuulis Andrus Manglus koridorist nende kahe karjumist ja madinat ning sai aru, et N.N peksab kannatanut. Vahepeal läks Gea koridori ja oli kuulda ka tema karjumist kannatanu peale. Umbes 10 minuti pärast tulid N.N ja Gea korterisse tagasi ja siis ka kannatanu, kellel oli nägu verine. Peale seda lahkus Andrus Manglus koos vanema meesterahvaga alkoholi juurde ostma ja tagasi tulles nägi ta, et N.N, V.O. ja Gea peksid kannatanut köögis. Andrus Manglus mäletab, et V.O. lõi kannatanut põlvega rindkere piirkonda ning Gea ja N.N peksid kannatanut üle kogu keha nii jalgade kui kätega. Andrus Manglus ja see vanem meesterahvas astusid vahele ja kaklus lõppes. Andrus Mangluse sõnul pühkis kannatanu näo verest puhtaks ja istus laua taha. Mõne aja pärast saabus politsei, kes kutsus kannatanule kiirabi. Andrus Manglus ei näinud kedagi kannatanult asju ära võtmas. Kannatanu K.M. eeluurimisel antud ütluste kohaselt kohtus ta 13.veebruaril 2007.a juhuslikult Tallinnas Balti Jaama juures V.L-iga ja nad veetsid koos terve õhtu. Nendega liitus ka K.Z. . 14.veebruaril 2007.a Tallinnas Ilmatari baarist väljudes keelitas K.M. V.L enam rohkem alkoholi mitte tarvitama. Selle peale kella 01.58 paiku tungis V.L Tallinnas X. 37 juures K.M. kallale ja lõi kaks-kolm korda järjest jalaga kõhtu ja näkku, mille peale K.M. kukkus pikali. Siis hakkas ka K.Z. K.M. jalgade ja rusikatega peksma ning V.L ässitas teda tagant. Seejärel peksid V.L ja K.Z. K.M. mõlemad lüües teda jalgade ja rusikatega igale poole keha piirkonda: pähe, näkku, kõhtu. Peksmise käigus võttis V.L K.M. peast ära mütsi, kindad, välgumihkli ja suitsupaki Corner. Mütsi pani V.L endale pähe ja kindad kätte. Sündmuskohale kutsuti politseipatrull, kes nad lahutas. K.M. toimetati kiirabiga haiglasse, kus ta viibis hommikuni. Tunnistaja juhtivkonstaabel Marko Villemsoni eeluurimisel antud ütluste kohaselt sai ta kell 01.58 väljakutse aadressile Tallinn, X. 37, kui ta oli 14.veebruaril 2007.a patrullis. Kohale jõudes kell 02.01 lamas verise näoga K.M. lumehanges ja tema kõrval seisid K.Z. ja V.L . K.M. sõnade kohaselt olid K.Z. ja V.L teda peksnud ja peksmise põhjus oli olnud selles, et K.M. oli V.L süüdistanud 50 krooni varguses. V.L oli kohapeal peas kootud tutiga müts ja käes kindad. Põhja politseiosakonnas asjade äravõtmisel selgus, et müts puudus ja see leiti politseiauto alt, kuhu V.L selle osakonda toimetamise hetkel ilmselt oli poetanud. K.M. rääkis alles osakonnas mütsist ja kinnastest, kohapeal kasiino ees rääkis ta ainult peksmisest, oli näha et ta kartis neid kahte naist. K M, V.L ja K.Z. olid üle keskmise joobes. K.Z. eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis tema koos oma tuttavate Gea ja K M söögibaaris, kus viimased hakkasid omavahel tülitsema, kuna Gea võttis K ära 50 krooni. K jooksis baarist välja, kui neil paluti baarist lahkuda, ja Gea jooksis talle järele. Kui K.Z. neile järele jõudis, siis Gea ja K kaklesid kasiino juures. Gea oli K juba läbi peksnud, ta tagus K mitu korda kõvasti käte ja jalgadega. K.Z. läks seda nähes ka ägedaks ja lõi K paar korda rusikaga ning kui K oli juba pikali maas, tagus ta teda rusikaga kuskile vastu jalgu. Siis tuli kohe politsei. K.Z. väitel kihutas Gea teda K lööma. K.Z. ei näinud mütsi ja kinnaste äravõtmist K, aga K käekott oli Gea õlal. Kõik nad kolmekesi olid purjus. V.L talle esitatud süüdistuses
Tema sõnade kohaselt läks ta küll K.M. kallale ja peksis teda, sest K.M. oli teda süüdistanud 50 krooni taskust äravõtmises. Kuna tema seda raha ei olnud K.M. taskust ära võtnud, siis selletõttu ta vihastus ja võttis K.M. juustest kinni, lõi rusikaga näkku ja seejärel virutas talle parema jalaga külje peale, mille tagajärjel kukkus K.M. maha. V.L jätkas käega K.M. peksmist. Ta ei oska öelda, mitu korda ta K.M. lõi ja kui kaua peksmine kestis. V.L sõnul tema ei õhutanud K.Z. t K.M. lööma ja K.Z. seisis niisama kõrval ega löönud K üldse. V.L eitab K.M. mütsi, kinnaste, välgumihkli ja suitsude äravõtmist. Põhjust, miks ta K.M. kallale läks, ei oska ta täpselt öelda, vaid põhjendab enesekontrolli kaotamist alkoholijoobega. Varem on nende omavahelised suhted olnud normaalsed, selliseid kaklusi ega rahalisi arusaamatusi pole ette tulnud. Kohus leiab, et N.N süü süüdistuses
700.+ krooni, 1 300.- krooni, võlakirja 10 000.- krooni suuruses summas ja 1 200.- krooni väljapetmises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu T.T. (I kd lk 13-16, l 19-22), tunnistajate T.T. i (I kd lk 32-33), J.D. (I kd lk 36-37), S.M. (I kd lk 42-43) ja V.O. i (I kd lk 161-162, 165-166, 169-175) eeluurimisel antud ütlustega, süüdistatava N.N eeluurimisel (I kd lk 142-150) ja kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu T.T. (I kd lk 9-10) ja tunnistaja T.T. i (I kd lk 11) avaldustega, T.T. seletuskirjaga (I kd lk 12), koopiatega kontoväljavõtetest (I kd lk 23-26), võlakirjaga (I kd lk 31) ja SA TÜ Kliinikumi teatistega T.T. (I kd lk 29) ja N.N (I kd lk 156) kohta, samuti N.N suhtes tehtud kohtuotsustega (I kd lk 204-236).
lg 2 p 1 järgi on karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohtul ei põhjust kahelda kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustes kuriteo toimepanemise ega sellega seotud asjaolude kohta. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused kuriteoepisoodide kirjeldamisel on samasisuslised ning ühtlasi kooskõlas asjas kogutud kirjalike tõenditega. Sellega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi T.T. ettekujutuse sellest, et viimast ähvardava ohu ärahoidmiseks on tarvis süüdistatava kaudu saata raha „kantidele“. Sellele ekslikule ettekujutusele tuginedes andis T.T. süüdistatavale 05.08.2005. s 700.- krooni, 06.08.2005. a 1 300.- krooni ja 2005. aasta sügisel võlakirja 10 000.- krooni suuruses summas. 05.12.2005. a lõi süüdistatav T.T. ettekujutuse sellest, et viimase kontole on kantud raha süüdistatava jaoks. Sellele ekslikule ettekujutusele tuginedes võttis kannatanu välja sularaha summas 1 200.- krooni ja andis selle süüdistatavale. Kirjeldatud tegudega on N.N on täitnud
Tuginedes N.N-i poolt toime pandud tegude iseloomule, samuti kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustele, on kohus seisukohal, et talle süüks arvatud teo toimepanemisel pidi süüdistatav tegutsema vähemalt otsese tahtlusega, kusjuures N.N tegutses vähemalt otsese tahtlusega nii kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisel, pidades silmas varalise kasu saamise võimalust, kui ka kannatanu tegelikest asjaoludest ebaõigele ettekujutusele tuginenud käitumise kaudu varalise kasu saamisel. Seega on N.N täitnud
Kohus ei ole tuvastanud N.N käitumise õiguspärasust ega N.N süüd välistavaid asjaolusid. N.N süü süüdistuses
võlakirja 50 000.- krooni suuruses summas väljapressimises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: T.T. (I kd lk 13-16, l 19-22), tunnistajate T.T. i (I kd lk 32-33), J.G. (I kd lk 40-41) ja V.O. i (I kd lk 161-162, 165-166, 169-175), eeluurimisel antud ütlustega, süüdistatava N.N eeluurimisel (I kd lk 142-150) ja kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu T.T. (I kd lk 9-10) ja tunnistaja T.T. i (I kd lk 11) avaldustega, T.T. seletuskirjaga (I kd lk 12), koopiatega kontoväljavõtetest (I kd lk 23-26), võlakirjaga (I kd lk 30) ja SA TÜ Kliinikumi teatistega T.T. (I kd lk 29) ja N.N (I kd lk 156) kohta, samuti N.N suhtes tehtud kohtuotsustega (I kd lk 204-236).
kohaselt on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Kohtul ei põhjust kahelda kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustes kuriteo toimepanemise ega sellega seotud asjaolude kohta. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused kuriteoepisoodide kirjeldamisel on samasisuslised ning ühtlasi kooskõlas asjas kogutud kirjalike tõenditega. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et
Tuginedes N.N-i poolt toime pandud tegude iseloomule, samuti kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustele, on kohus seisukohal, et talle süüks arvatud teo toimepanemisel pidi süüdistatav tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Seega on N.N täitnud
Kohus ei ole tuvastanud N.N käitumise õiguspärasust ega N.N süüd välistavaid asjaolusid. N.N süü süüdistuses
lt võlakirja 1 000.- krooni suuruses summas väljapressimises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu S.M. , samuti T.T. (I kd lk 13-16, lk 19-22), V.O. i (I kd lk 161-162, 165-166, 169175) ja Andrus Mangluse (I kd tl 157-160) eeluurimisel antud ütlustega, võlakirjaga (I kd lk 48-49), süüdistatava N.N eeluurimisel (I kd lk 142-150) ja kohtuistungil antud ütlustega, N.N suhtes tehtud kohtuotsustega (I kd lk 204-236).
kohaselt on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused on samasisulised selles, et 18.12.2005. a Tartus K. tarvitasid koos alkoholi N.N, S.M. , T.T., V.O. , Andrus Manglus ja meesterahvas, kelle hüüdnimi on Zaid. Joomingu käigus tekkinud sõneluse käigus lõi N.N S.M. mitu korda rusikaga näkku ja kõhtu ja nõudis, et S.M. kirjutaks võlakirja, et on N.N-ile võlgu 1000 krooni. T.T. ja S.M. on andnud selles osas samasuguseid ütlusi. V.O. ile on N.N rääkinud, et tema peksis S.M. ja on näidanud talle S.M. poolt Arnold K kirjutatud võlakirja 1 000.- kroonile. Andrus Mangluse ütluste kohaselt näitas N.N talle S.M. poolt kirjutatud võlakirja, nõudis S.M. lt raha maksmist ning kargas S.M. kallale. N.N ise on eitanud kirjeldatud teo toimepanemist. Kohus leiab, et süüdistatava ennastõigustavad ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Süüdistatava ütlused on olulises osas vastuolus T.T. ja S.M. ütlustega, mida kaudselt toetavad ka V.O. i ja Arnold Mangluse ütlused. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et N.N on kasutanud vägivalda S.M. suhtes nõudes varalise õiguse endale üleandmist. Kirjeldatud tegudega on N.N täitnud
Tuginedes N.N-i poolt toime pandud tegude iseloomule, samuti kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustele, on kohus seisukohal, et talle süüks arvatud teo toimepanemisel pidi süüdistatav tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Seega on N.N täitnud
Kohus ei ole tuvastanud N.N käitumises süüd välistavaid asjaolusid. N.N süü süüdistuses
pangakontolt 1 600 krooni varguses on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu T.T. (I kd lk 13-16, lk 19-22) eeluurimisel antud ütlustega, süüdistatava N.N eeluurimisel (I kd lk 142-150) ja kohtuistungil antud ütlustega ja koopiaga kontoväljavõttest (I kd lk 23-26), samuti N.N suhtes tehtud kohtuotsustega (I kd lk 204-236).
kohaselt on karistatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu on kinnitanud, et tema ei ole pangakaart kasutades 01.12.
Tuginedes N.N-i poolt toime pandud tegude iseloomule, samuti kannatanu, ja süüdistatava enda ütlustele, on kohus seisukohal, et talle süüks arvatud teo toimepanemisel pidi süüdistatav tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Seega on N.N täitnud
Kohus ei ole tuvastanud N.N süüd välistavaid asjaolusid. N.N ja Andrus Mangluse süü süüdistuses
kehalises väärkohtlemises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu S.M. , samuti T.T. (I kd lk 13-16, lk 19-22), V.O. i (I kd lk 161-162, 165-166, 169175) ja Andrus Mangluse (I kd tl 157-160) eeluurimisel antud ütlustega, süüdistatava N.N eeluurimisel (I kd lk 142-150) ja kohtuistungil antud ütlustega.
järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitav muu kehaline väärkohtlemine. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatavate ütlused on samasisulised selles, et 18.12.2005. a Tartus K. tarvitasid koos alkoholi N.N, S.M. , T.T., V.O. ja Andrus Manglus. Joomingu käigus tekkinud sõneluse käigus lõid N.N, V.O. ja Andurs Mangluse S.M. rusikaga peapiirkondaja. Kohtul ei ole põhjust kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustes kahelda. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et N.N ja Andrus Manglus kasutasid S.M. suhtes vägivalda lüües teda korduvalt peapiirkonda ja põhjustasid sellega kannatanule valu. Kirjeldatud tegudega on N.N ja Andrus Manglus täitnud
Tuginedes N.N-i ja Andrus Mangluse poolt toime pandud tegude iseloomule, samuti kannatanu, ja süüdistatavate enda ütlustele, on kohus seisukohal, et neile süüks arvatud teo toimepanemisel pidid süüdistatavad tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Seega on N.N ja Andrus Manglus täitnud
Kohus ei ole tuvastanud N.N ega Andrus Mangluse käitumise õiguspärasust, samuti N.N ega Andrus Mangluse süüd välistavaid asjaolusid. N.N süü süüdistuses
kehalises väärkohtlemises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu T.T. (I kd lk 13-16, lk 19-22) ja V.O. i (I kd lk 161-162, 165-166, 169-175) eeluurimisel antud ütlustega, samuti süüdistatava N.N eeluurimisel (I kd lk 142-150) ja kohtuistungil antud ütlustega.
järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitav muu kehaline väärkohtlemine. V.O. i ja N.N ütlused on samasisulised selles, et 2005. aasta detsembris teel Tallinnast Tartusse tarvitasid nad bussis pipraviina. Kannatanu ja V.O. i ütlused langevad kokku selles, et Tartusse jõudes läksid N.N ja V.O. T.T. elukohta, kus N.N-i lõi T.T. sõneluse käigus näkku. Süüdistatava väitel ta ei mäleta T.T. elukohas käimist ega kanntanu löömist seoses alkoholijoobega. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes. Ka on kannatanu ja tunnistaja ütlused kooskõlas sellega, mida süüdistatav mäletab. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et N.N kasutas T.T. suhtes vägivalda lüües teda peapiirkonda ja põhjustas sellega kannatanule valu. Kirjeldatud teoga on N.N
Tuginedes N.N-i poolt toime pandud teo iseloomule, samuti kannatanu ja tunnistaja ütlustele, on kohus seisukohal, et N.N-ile süüks arvatud teo toimepanemisel pidi süüdistatav tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Seega on N.N täitnud
Kohus ei ole tuvastanud N.N käitumises süüd välistavaid asjaolusid. N.N, Andrus Mangluse ja V.L süü süüdistuses
lg 2 p 4,7 järgi s.o röövimises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu E.J. i, tunnistajate T.P. , R.T. , E.J. ja R.V. i, V.O. i, Andrus Mangluse ja V.L eeluurimisel antud ütlustega, kannatanu E.J. poolt esitatud avaldusega, arvega, bussipiletitega ja kviitungitega, väljavõttega haigusloost, koopiaga voodipäevatasu arvetest, äratundmiseks esitamise protokollidega ja koopiaga patrullilehest. Kuna N.N poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on vastuolulised, siis kohus neid tõenditena käsitleda ei saa. Kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et 27.jaanuaril 2006.a õhtul ühise alkoholitarvitamise käigus Tartus X. 16-16, kus viibisid E.J. , T.P, R.T. , E.J., R.V. , V.O. , Andrus Manglus ja V.L , panid V.L , N.N , Andrus Manglus ja V.O. toime röövimise E.J. suhtes. Kannatanu oma ütlustes kirjeldab põhjalikult, kuidas, kus ja kelle poolt teda peksti ja raha nõuti. Kuna peksjatest tundis ta eelnevalt vaid V.L , siis N.N , Andrus Mangluse ja V.O. i tundis ta ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt. V.L on tunnistanud E.J. löömist rusikaga kaks korda näkku ja tema asjade ning raha äravõtmist, millest ta on rääkinud ka V.O. ile. V.L nägi E.J. peksmist N.N ja V.O. i poolt. Andrus Manglus nägi, kuidas N.N lõi E.J. rusikaga vastu nägu, mille tulemusel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Siis kuulis ta koridorist, kus viibisid sel hetkel E.J. , N.N ja V.L karjumist ja sai aru, et N.N peksab E.J. it. Seejärel nägi ta verise näoga E.J. it. Mõni aeg hiljem nägi ta, et V.L , N.N ja V.O. peksid E.J. it köögis. V.O. on tunnistanud, et ta lõi E.J. it paar korda rusikaga näkku ning kuulis läbi ukse, et N.N peksis E.J. it. Tunnistaja T.P. nägi, kuidas E.J. läks kiirabiautosse ja kuulis teiste käest, et N.N ja V.O. olid E.J. it peksnud. Tunnistaja R.T. sõnade kohaselt nägi ta, et E.J. oli peksa saanud ning järeldas V.O. i ja N.N olekust, et nemad olid seda teinud. Tunnistaja E.J. nägi E.J. it läbipekstuna ning kuulis R.V. käest, et E.J. it olid peksnud N.N, V.O. ja Andrus Manglus. Tunnistaja nägi ka V.L ära võtmas E.J. mobiiltelefoni ja fotoaparaati. Samuti nägi ta, kuidas V.L lõi E.J. üks või kaks korda rusikaga näkku. R.V. nägi, kuidas N.N , Andrus Manglus ja V.O. lohistasid E.J. koridori, kust ta kuulis peksmist, mille tagajärjel kutsuti E.J. kiirabi. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud E.J. peksmine, selle käigus raha küsimine ning temalt asjade võtmine. V.L, olles ka ise kannatanut löönud, kasutas ära kannatanu seisundit peale peksmist, tema esemete hõivamiseks. Arusaadavalt esineb tunnistajate ütlustes mõningaid erisusi kuna tegemist oli alkoholijoobes isikutega ning sündmused toimusid mitmes erinevas ruumis, siis tunnistajad ei saagi mäletada täpselt sarnaselt kogu sündmuste käiku ja asjaolusid. Samas on kannatanu poolt antud ütlused sarnased ja kattuvad teiste asjas kogutud tõenditega. N.N karistatuse õiendist ja kriminaaltoimikus sisalduvatest kohtuotsustest nähtuvalt on teda varem korduvalt karistatud salajaste ja avalike varguste, vägivalla kasutamise, ärandamise, alaealise kuriteo toimepanemisele kaasatõmbamise ja ebaseadusliku omastamise eest ning ta kannab ka praegu eelmise kohtuotsuse järgi karistust. 2002.a ei allunud N.N talle katseajaks pandud kontrollnõuetele ja kohustustele ning talle mõistetud vabaduskaotusliku karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. Andrus Mangluse karistatuse õiendist ja kriminaaltoimikus sisalduvatest kohtuotsustest nähtuvalt on teda varem korduvalt karistatud salajaste varguste, alaealise kuriteo toimepanemisele kaasatõmbamise ja ebaseadusliku omastamise eest. Kohus ei ole tuvastanud N.N , Andrus Mangluse ja V.L käitumises nede süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kannatanu E.J. tsiviilhagi katteks tuleb N.N-ilt, Andrus Mangluselt ja V.L-ilt välja mõista 6750 krooni. V.L süü süüdistuses
lg 2 p 4 järgi s.o röövimises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis: kannatanu K.M. (I kd lk 94-97), tunnistaja Marko Villemsoni (I kd lk 101-103), K.Z. (I kd lk 112-115) ja V.L (I kd lk 136-139) eeluurimisel antud ütlustega, koopiatega K.M. meditsiinilistest dokumentidest (I kd lk 98-100), asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd lk 105107), asitõenditega ja protokolliga joobeseisundi tuvastamise kohta
järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused on samasisulised selles, et 14.02.2007. a varahommikul, Tallinnas, X. tänaval, pärast ühist alkoholitarvitamist, tekkis kannatanul ja süüdistataval tüli, mis kasvas üle kakluseks. Kakluse käigus lõi süüdistatav korduvalt kannatanut. K.Z. ühines kaklusega süüdistatava poolel ning lõi samuti korduvalt kannatanut. Kannatanu ütluste kohaselt võttis süüdistatav temalt peksmise ajal ära mütsi ja kindad ning pani need endale pähe ja kätte, samuti võttis süüdistatav ära suitsupaki ja välgumihkli. Süüdistatav on kannatanule kuulunud asjade äravõtmist eitanud. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi selles osas usaldusväärseks, kuna need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ja ilmselt ennastõigustavad. K.Z. on kinnitanud, et kakluse ajal oli süüdistatav palja peaga. Tunnistaja Marko Villemsoni ütluste kohaselt oli süüdistataval kinnipidamise ajal peas lõua alt kinniseotav müts, mis hiljem leiti politseiauto alt. Süüdistatava taskust leiti mütsiga komplekti kuuluvad kindad. Kannatanu selgitusel kuuluvad kõik nimetatud esemed talle. Kohtul ei ole põhjust kannatanu, tunnistaja ja K.Z. ütlustes selles osas kahelda. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud suitsupaki ja välgumihkli äravõtmine kannatanult. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et V.L kasutas K.M. suhtes vägivalda ja võttis vägivalda kasutades kannatanult ära talle kuuluvad mütsi ja kindad. Kirjeldatud tegudega täitis V.L
Tuginedes V.L poolt toime pandud teo iseloomule, samuti kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustele, on kohus seisukohal, et V.L-ile süüks arvatud teo toimepanemisel pidi süüdistatav tegutsema vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on V.L täitnud
Kohus ei ole tuvastanud V.L käitumise õiguspärasust ega V.L süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas Kohus on tuvastanud, et N.N on toime pannud
ebaõige ettekujutuse loomises T.T. ähvardava ohu ning T.T. kontole kantud raha päritolu osas ning varalise kasu saamises T.T. arvel, temale loodud ebaõigele ettekujutusele tuginenud tegude tulemusel. Kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kohus ei tuvastanud N.N puhul
Süüdistatav ei ole talle kõiki süüks arvatud tegusid omaks võtnud ja vaatamata avaldatud kahetsusele, ei saa seda käsitleda
§-le 57 tuginedes karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatav on kuriteo toimepanemisest saanud varalist kasu kokku 3 200.- krooni ja vastavalt põhjustanud sama suure kahju kannatanule. Seega ei ole kuriteoga olulist kahju põhjustatud.
lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena ühe kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Hinnates N.N süüd kuriteo toimepanemisel, karistust kergendavat asjaolu ja pidades silmas, et kuriteoga ei ole olulist kahju põhjustatud, siis peab kohus võimalikuks karistada N.N sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus on tuvastanud, et N.N on toime pannud
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes psüühilise vägivalla kasutamises T.T. suhtes ja temalt võlakirja nõudmises, mille tulemusel kannatanu kirjutas süüdistatava kasuks võlakirja ja kandis võlakirja lunastamiseks 1 500.- krooni süüdistatava arvelduskontole, samuti füüsilise vägivalla kasutamises S.M. suhtes ja temalt võlakirja nõudmises, mille tulemusel kannatanu kirjutas süüdistatava kasuks võlakirja ja andis võlakirja lunastamiseks 1 000.- krooni T.T. süüdistatavale edasiandmiseks. Kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avaliku varguse, millega kaasnes vägivald ja kelmuse. Kohus ei tuvastanud N.N puhul
Süüdistatav on talle süüks arvatud teod osaliselt omaks võtnud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust tehtu pärast.
§-le 57 tuginedes tuleb seda lugeda karistust kergendavaks asjaoluks.
lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena nelja kuni kaheteist aasta pikkuse vangistuse. Hinnates N.N süüd kuriteo toimepanemisel, karistust kergendavat asjaolu ja pidades silmas, et kuriteoga ei ole olulist kahju põhjustatud, siis peab kohus võimalikuks karistada N.N sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus on tuvastanud, et N.N on toime pannud
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes pangaautomaadi väljutusavas olnud T.T. kuulunud rahatähtede ebaseaduslikus omastamises. Kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kohus ei tuvastanud N.N puhul
Süüdistatav on talle süüks arvatud teod osaliselt omaks võtnud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust tehtu pärast.
§-le 57 tuginedes tuleb seda lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Süüdistatav on kuriteo toimepanemisest saanud varalist kasu kokku 1 600.- krooni ja vastavalt põhjustanud sama suure kahju kannatanule. Seega ei ole kuriteoga olulist kahju põhjustatud.
lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Hinnates N.N süüd kuriteo toimepanemisel ja silmas pidades nii karistuse eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki ei pea kohus võimalikuks karistada N.N rahalise karistusega. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ja pidades silmas, et kuriteoga ei ole olulist kahju põhjustatud, siis leiab kohus, et on põhjendatud karistada N.N sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus on tuvastanud, et N.N on toime pannud
löömises peapiirkonda grupis koos V.O. i ja Andrus Manglusega ning T.T. löömises peapiirkonda, millega tekitati kannatanutele füüsilist valu. Kohus ei tuvastanud N.N puhul
Süüdistatav on talle süüks arvatud teod osaliselt toime pannud grupis.
§-le 58 tuginedes tuleb seda lugeda karistust raskendavaks asjaoluks.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Hinnates N.N süüd kuriteo toimepanemisel ja silmas pidades karistust raskendavat asjaolu ning karistuse eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki ei pea kohus võimalikuks karistada N.N rahalise karistusega. Kohus, peab põhjendatuks karistada N.N sanktsiooni keskmises määras. Kohus on tuvastanud, et N.N on toime pannud
peksmises ja kannatanule kuulunud esemete äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos V.O. i, Andrus Manglusega ja V.L-iga . Kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav isikuna, kes on varem toime pannud avaliku varguse, millega kaasnes vägivald ja väljapressimise. Kohus ei tuvastanud N.N puhul
kohaseid karistust kergendavaid ega
Röövimisega tekitati kannatule kahju kokku 16 887.- krooni. Seega ei tekitatud kuriteoga olulist kahju.
lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme kuni viieteist aasta pikkuse vangistuse. Hinnates N.N süüd kuriteo toimepanemisel ja silmas pidades, et kuriteoga ei ole olulist kahju tekitatud peab kohus võimalikuks karistada N.N sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.
lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest põhikaristustest moodustada liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks kuritegude süü suurust ja karistuse eesmärki silmas pidades lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada N.N-ile mõistetud põhikaristust 1/3 võrra.
märtsi 2006.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristusest tuleb maha arvata N.N-ile 29. märtsi 2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa. Kohus on tuvastanud, et V.L on toime pannud
peksmises ja kannatanule kuulunud esemete äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos N.N, V.O. i ja Andrus Manglusega, samuti K.M. peksmises ja kannatanule kuulunud esemete äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav isikuna, kes on varem toime pannud avaliku varguse katse, millega kaasnes vägivald. Kohus ei tuvastanud V.L puhul
kohaseid karistust kergendavaid ega
Röövimisega tekitati E.J. kahju kokku 16 887.- krooni. Seega ei tekitatud kuriteoga olulist kahju.
lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme kuni viieteist aasta pikkuse vangistuse. Hinnates V.L süüd kuriteo toimepanemisel ja silmas pidades, et kuriteoga ei ole olulist kahju tekitatud peab kohus võimalikuks karistada V.L sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada V.L-ile mõistetud põhikaristust 1/3 võrra.
lg 1 alusel tuleb arvata V.L karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 08-
löömises peapiirkonda grupis koos V.O. i ja N.N-iga, millega tekitati kannatanule füüsilist valu. Süüdistatav on talle süüks arvatud teo omaks võtnud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust tehtu pärast.
§-le 57 tuginedes tuleb seda lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Süüdistatav on talle süüks arvatud teo toime pannud grupis.
§-le 58 tuginedes tuleb seda lugeda karistust raskendavaks asjaoluks.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Hinnates Andrus Manglus süüd kuriteo toimepanemisel ja silmas pidades karistust raskendavat asjaolu ning karistuse eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki ei pea kohus võimalikuks karistada N.N rahalise karistusega. Arvestades karistust kergendavat asjaolu peab kohus põhjendatuks karistada Andrus Manglust sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohus on tuvastanud, et Andrus Manglus on toime pannud
peksmises ja kannatanule kuulunud esemete äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos V.O. i, N.N ja V.L-iga . Kohus ei tuvastanud Andrus Mangluse puhul
kohaseid karistust kergendavaid ega
Röövimisega tekitati kannatule kahju kokku 16 887.- krooni. Seega ei tekitatud kuriteoga olulist kahju.
lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme kuni viieteist aasta pikkuse vangistuse. Hinnates Andrus Mangluse süüd kuriteo toimepanemisel ja silmas pidades, et kuriteoga ei ole olulist kahju tekitatud peab kohus võimalikuks karistada Andrus Manglust sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.
lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest põhikaristustest moodustada liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks kuritegude süü suurust ja karistuse eesmärki silmas pidades lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada Andrus Manglusele mõistetud põhikaristust 1/3 võrra. Andrus Manglus ei ole pärast käesolevas otsuses kajastatud kuritegude toimepanemist õigusrikkumistes osalenud ning on asunud tööle. Kohus on veendumusel, et nimetatud asjaoludel ja arvestades süüdistatava vanust ei ole põhjendatud Andrus Mangluse reaalselt vangistusse saatmine. Kohtu arvates on võimalik saavutada karistuse eripreventiivne eesmärk, s.o ära hoida Andrus Mangluse poolt uute kuritegude toimepanemine juba karistuse liigis ja määras väljendatud hukkamõistu kaudu. Seetõttu tuleb Andrus Manglus vabastada talle määratud karistusest tingimisi. Samas arvestades, tema varasemat karistatust ning asjaolu, et toime on pandud I astme kuritegu, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada miinimumist pikemat katseaega. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg p 5 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega Kohtu arvates on kannatanutele kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistavate tegevusega. Kusjuures süüdistatavate tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi. Vastavalt VÕS §-le 1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab süü puudumist. Ükski süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatavad on kohustatud tsiviilhagis kajastatud kahju kannatanutele hüvitama. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Kui mitu isikut grupis on toime pannud kuriteo, põhjustades sellega kannatanule kahju, siis tekib kannatanul õigus nõuda kahju hüvitamist mitmelt isikult, kuid vaid ühe korra. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et ühiselt toime pandud kuriteoepisoodides kannatanule tekitatud kahju eest vastutavad kõik episoodis osalenud isikud ühiselt. Seega on ühiselt kahju tekitanud isikute vastutus solidaarvastutus VÕS § 65 tähenduses. Toodud põhjustel ja kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kannatanute tsiviilhagi nõudeid põhjendatuks ja tõendatuks. Seetõttu tuleb tsiviilhagid rahuldada kohtuotsuse nende esitatud ulatuses ja viisil. T.T. on ersitanud tsiviilhagi 6300 krooni ulatuses. Nimetatud summa tuleb välja mõista kahju tekitanud N.N-ilt. Kuna E.J. on surnud ja kohtule ei ole esitatud andmeid tema pärijate kohta, siis tuleb
alusel välja mõista N.N-ilt, V.L-ilt ja Andrus Mangluselt solidaarselt 6750 krooni E.J. (IK 6212212789, surnud
MS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.N
lg 1 alusel arvata V.L karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 08-09.veebruar 2006.a., 13.aprill – 12.oktoober 2006.a. ja 14.veebruar 2007.a. – 03.jaanuar 2008.a., s.o üks
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel hakata Andrus Mangluse katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata Andrus Manglus katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Andrus Mangluse suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtotsuse jõustumisest. KrMS § 310 alusel, kohaldades VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, välja mõista N.N-ilt tsiviilhagi kuus tuhat kolmsada
MS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud müts, kindad ja suitsupakk, mis asuvad kriminaalasja juures, tagastada omanikule K.M. kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse: - N.N-ilt sundraha üheksa tuhat
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.