Obsah (12)

§ 239§ 248§ 310§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02. 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-1510 riik versus G.P kohtuistun

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Alaliseks elukohaks määrata xxxxxx
2. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
3. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Irina Izjumova tsiviilhagi ning välja mõista G.P-lt 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni Irina Izjumova kasuks; 2.2 välja mõista G.P-lt riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2690.50 ( kaks tuhat kuussada üheksakümmend kr ja 50 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu koopiate tegemise eest
4. 80 ( kakskümmend neli kr ja 80 s) krooni; 2.3 jätta G.P-le mõistetav sundraha 4500 ( neli tuhat viissada ) krooni riigi kanda 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 796.50 (seitsesada üheksakümmend kuus kr ja 50 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on G.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 30 päeva 18 kuulise katseajaga.
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel motiveeringud 2.
3. G.P-le esitatud süüdistused kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud G.P on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
4. 08.2004 kella 13.30 paiku Viljandis Vene tänaval kaupluse Kalevi-Liiva juures varastas Irina Izjumovale kuulunud koti ühes 2500 krooni rahaga ja rahalise väärtuseta Hansapanga kaardi, kosmeetika ja võtmekimbuga. Veel süüdistatakse teda selles, et tema 31.12.2004 ajavahemikul kella 20.00 – 22.00 varastas ta Erti Bajarskasele kuulunud mobiiltelefoni Samsung väärtusega 2700 krooni. G.P teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi . 2.1.
5. Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
6. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. 2 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning G.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. 2.1.3. Tsiviilhagide otsustamine Irina Izjumova on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3100 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kar

S § 199 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise vangistusega kuni viis aastat. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.P karistamise kokkuleppemenetluses. G.P karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks Vello Sikutile 265.50 krooni ja Endel Tomsonile 1628.40 krooni ning muu kriminaalmenetluse kulu 24.80 krooni koopiate tegemise eest. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Endel Tomson on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 796.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3 Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2690.40 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 24.80 ( kakskümmend neli kr ja 80 s) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus on tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine on süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leiab, et süüdimõistetult välja mõistetav sundraha 4500 krooni tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatav kasvatab 2 aastast last ning ei oma töökohta. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4