lg 2 p 4,7,8; 200 lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärteo toimepanemise eest karistatud 1-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld,süüdistuses
O.A (sündinud xxxxxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, 18.02.2005 kella 08.15 paiku xxxxx vallas xxxxx Kooli territooriumil, nõudes koolikaaslaselt K A (sündinud xxxxx) järjekordselt 25 krooni maksmist, lõi teda ühe korra rusikaga näkku, põhjustades kannatanule ülahuule kerge turse ja suu limaskesta hematoomi. Seega O.A,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades varalise kasu üleandmist nõudes vägivalda, pani toime väljapressimise, s.o.
Süüdistatav O.A tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. Süüdistatava O.A ütlustest nähtub, et nad õppisid K A mõlemad xxxxx Koolis, kuid erinevates klassides. Süüdistatava O.A sõnul pidi ta vist möödunud aastal kooli alguses peale näidendit ära koristama K A asjad, sest viimane pidi ära minema. Süüdistatava O.A väitel oli talle seda koridoris öelnud vist mingi nende koolis töötanud naisterahvas, kes tegi seda näidendit. Süüdistatava O.A sõnul oli ta algul keeldunud, sest pidi oma asjad internaati viima, kuid pärast ikkagi läinud saali ja töö ära teinud. Süüdistatava O.A väitel oli vaja toolid paika panna ja raamatud ära koristada. Süüdistatava O.A ütlustest nähtub, et järgmisel päeval ütles ta K A, et tegi tema eest tööd ja K A ise pakkus, et annab talle 10 krooni selle eest. Süüdistatav O.A tunnistas, et ta kogu aeg küsis K A seda raha, aga K A ei toonud raha. Süüdistatava O.A sõnul oli ta vahepeal aastaks raha küsimise ära unustanud ja kui see talle jälle meelde tuli, siis küsis uuesti, pannes aasta möödumise tõttu rahasummale protsendi otsa ja küsides nüüd juba K A 25 krooni. Süüdistatava O.A väitel oli K A lubanud kogu aeg raha tuua. Süüdistatav O.A võttis omaks, et kokku mingi 20 korda küsis ta K A seda raha, sealjuures viimasel nädalal oli ta K A raha küsinud iga päev, siis oli ta K A ähvardanud ka peksa anda, kui viimane raha ei too. Süüdistatav O.A kinnitas, et 18.02.2005 hommikul läksid nad sööma, kui ta nägi söökla ees K Aro tulemas. Süüdistatava O.A väitel oli ta küsinud K A 2 käest, kas viimane tõi raha. Süüdistatava O.A sõnul K A raha ei toonud, mispeale tema oli K A öelnud, et ise lubasid tuua ja siis läinud närvi ning kogemata õrnalt K A löönud põse juurde lahtise käega. Süüdistatava O.A väitel oli löömist kooli söökla ees pealt näinud K M. Kannatanu K A kinnitas, et ta täpselt ei mäleta, kuid see võis olla poolteist aastat tagasi, kui O.A tuli nende klassi oma tuttavaga juttu rääkima ja siis ütles temale, et tegi mingi töö ära, et andku ta nüüd raha. Kannatanu K A sõnul oli O.A öelnud, et oli mingi etendus ja et ta oli tassinud tema eest raamatuid. Kannatanu K A ütlustest nähtub, et algul oli O.A küsinud tema käest paaril korral 10 krooni. Kannatanu K A tunnistas, et ta tundis huvi, mis töö see selline oli, mille eest O.A raha küsis ja kes see õpetaja oli, kes palus O.A tööd teha, kuid ta ei saanud seda teada. Kannatanu K A kinnitas, et enne raha küsimist ta üldse ei osalenud mingis näidendis ning et ta ei ole osalenud näidendis, kus oli tegemist raamatutega. Kannatanu K A tunnistas, et kolm nädalat varem ähvardas O.A teda, et kui ta 25 krooni ära ei too, siis saab peksa. Kannatanu K A väitis, et ta oli lubanud raha ära tuua, sest kartis peksa saada. Kannatanu K A kinnitas, et 18.02.2005 tulid nad K M bussi pealt, kui O.A tuli internaadist ja küsis tema käest, et kas ta tõi raha. Kannatanu K A oma sõnul oli öelnud O.A-le, et ei toonud ja siis O.A oli löönud teda rusikaga vastu suud. Kannatanu K A tunnistas, et oli ennast näidanud sama päeva hommikul kooli meditsiiniõele. Kannatanu K A väitis, et ta ei olnud O.A-le võlgu. Tunnistaja K M kinnitas, et 18.02.2005 kella 08.15 paiku tulid nad K A bussi pealt maha ja läksid kooli mööda pargiteed, kui O.A hüüdis K A ja viimane jäi seisma. Tunnistaja K M väitel oli O.A tulnud K A juurde ja küsinud viimase käest, et kas ta raha tõi, mispeale K A oli vastanud, et ei toonud. Tunnistaja K M sõnul oli siis O.A löönud K A lahtise käega vastu suud. Tunnistaja K M kinnitas, et küsis O.A käest, et miks viimane K A lõi ja O.A vastas, et oli K A eest mingeid raamatuid tassinud ja selle eest raha küsinud. Süüdistatav O.A tunnistas ennast kohtuistungil süüdi üksnes selles, et ta lõi kannatanu K A ühe korra käega näkku. Süüdistatav O.A ei leia, et tegemist oleks väljapressimisega, vaid leiab, et ta täiesti õigustatult nõudis kannatanu K A 25 krooni tasumist, sest tegi viimase eest töö ära. Süüdistatava O.A ütlusi kannatanu K A eest mingi töö tegemise kohta, peab kohus paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks, sest kannatanu K A sama kooli õpilasena ei teadnud asjast midagi ja kui ta palus süüdistataval O.A asjaolusid täpsustada, ei saanud ta ka midagi konkreetset teada. Seega ei ole kohtulikul uurimisel kohtu arvates tõendamist leidnud see, et süüdistatav O.A oleks kannatanu K A eest mingit tööd teinud ning et sellest tulenevalt võiks kannatanu K A süüdistatavale O.A-le võlgu olla. Isegi siis, kui see nii oleks ka tegelikkuses olnud, ei annaks see kohtu arvates süüdistatavale O.A-le mingit õigust minna ja hakata oma koolikaaslase käest õpetaja korralduse täitmise eest raha nõudma. Süüdistatava O.A ütluste usaldusväärsust on kahandanud kohtu arvates asjaolu, et süüdistatav O.A ei ole olnud ütluste andmisel järjekindel. Nii on süüdistatav O.A kohtueelsel menetlusel 07.04.2005 ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 17) kaitsja juuresolekul öelnud, et ta läks kannatanu K A juurde küsima oma 25 krooni suurust võlga tagasi, mis kannatanu K A oli küsinud tema käest juba kaks aastat tagasi. Isiku kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustel on aga kohtus antud ütlustega võrdne tõendusjõud ja neid tuleb hinnata tõendite kogumist lähtudes. Kannatanu K A väide, et 3 tema ei olnud süüdistatavale O.A-le võlgu, ei ole kohtulikul uurimisel millegagi ümber lükatud. Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava O.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu K A ja tunnistaja K M ütlustega, milliste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest need on analoogsed. Samuti on süüdistatava O.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatud veel: - kannatanu K A hooldaja R R avaldusega 18.02.2005 (tl 2); - xxxx Kooli meditsiiniõe L.M tõendiga 18.02.2005 (tl 7), millisest nähtub, et kannatanu K A pöördus 18.02.2005 kella 10.00 paiku tema poole ülahuule haava tõttu. Objektiivselt ülahuulel vasakul kerge turse, suu limaskestal hematoom ligikaudu 0,8 mm. Verejooksu ei esinenud. Ravi ei vajanud. Süüdistatava O.A kaitsja taotlus, et kuritegu tuleks ümber kvalifitseerida
järgi, ei ole kohtu arvates põhjendatud, sest süüdistatav O.A nõudis süüdistuses tähendatud ajal ja kohas kannatanu K A järjekordselt 25 krooni maksmist, mis ei olnud võlg ning seda raha saamata, lõi ta kannatanu K A ühe korra rusikaga näkku, põhjustades kannatanule ülahuule kerge turse ja suu limaskesta hematoomi. Süüdistatava O.A poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud, sest süüdistatav O.A,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades varalise kasu üleandmist nõudes vägivalda, pani toime väljapressimise, s.o.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava O.A karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava O.A isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat O.A on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, samuti on teda väärteo toimepanemise eest 1-l korral karistatud. Süüdistatav O.A pani uue tahtliku kuriteo toime temale Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 11.10.2004 määratud katseajal.
Kohus on seisukohal, et süüdistatavale O.A-le karistuse mõistmisel tuleb kohaldada
lg 1 sätteid, mis lubavad erandlikke asjaolusid arvestades kohtul kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus arvestab erandlike asjaolude all seda, et süüdistatav O.A on alaealine, kelle kohta esitatud iseloomustav materjal on positiivne. Kohus leiab, et süüdistatavat O.A tuleb toimepandud kuriteo eest karistada lühiajalise vangistusega, kuid kohaldamisele kuuluvad lisaks sellele veel
Jättes
lg 1 sätted kohaldamata, oleks süüdistatavale O.A-le mõistetav minimaalne liitkaristus 7 aastat vangistust, mis ilmselgelt ei oleks vastavuses toimepandud teoga ja süüdimõistetu O.A isikuga. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: 4 Süüdi tunnistada O.A
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista,
lg 1 sätteid kohaldades, 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 11.10.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) aastat vangistust võrra ja O.Aliitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld O.A suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. O.A karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele ilmumise päevast või tema kinnipidamisest. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista O.A-lt (elukoht xxxxxx )alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L J (elukoht xxxx) menetluskuluna sundraha 6725 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 15) kasuks 1980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni v.-adv. Maimu Schmidti määratud korras süüdistatava O.A kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.A-lt (elukoht xxxxxx), alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L J (elukoht xxxxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 3132 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend kaks) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti osavõtu eest kohtueelsest menetlusest ja kohtuistungist. Sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049913. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Lääne-Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Eesistuja: Rahvakohtunikud: Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ /allkirjad/ H. Väinaste M. Malmberg ja A. Maas T.Kullerkupp Jätta Lääne-Viru Maakohtu 29.11.2005 otsus O.A süüdimõistmises
Kohtuotsus jõustus Kohtunik T.Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.