järgi lühimenetluses Prokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav Z.L isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht: XXX Tallinn, oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 4-5.11.2006.a; kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates 05.11.2006.a., varem kriminaalkorras karistamata; Kaitsja Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.L
MS § 238 lg 2 kohaselt Z.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 4.-5.november 2006.a so kaks päeva karistusaja hulka, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Z.L tingimisi vabastatakse on vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Juhindudes
lg 1 mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Z.L 18-kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab temale
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid: RESOLUTSIOON
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 Süüdistatav Z.L selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegude toime panemises tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. Z.L-i kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavates kuritegudes tõendatud. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.04.2006.a. episoodis: ND poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 02.04.2006.a. kella 23.00 paiku tuli koju – XXX, Tallinn tema poeg Z.L, kes oli alkoholijoobes. Esmalt läks ta – Z.L kööki ja viibis natuke aega seal. Seejärel hakkas Z.L tema – ND abikaasa N ’lt raha nõudma. Ta viibis sel hetkel N ja I ’ga elutoas. Naisega nad istusid diivanil. Ilja nõudis nende käest raha. Nemad ei tahtnud talle raha andma kuna ta oli eelneval päeval neilt juba raha nõudnud ja seda ka saanud. Nad keeldusid talle raha andmast ja tema – ND ütles Z.L-ile, et ta helistab politseisse. Arvatavasti tõukas tema – ND Z.L toast välja, aga võib-olla Z.L tõukas teda eemale. Ta võttis oma mobiiltelefoni ja hakkas politseinumbrit valima, sel hetkel Ilja lõi teda, tal käes olnud kruvikeerajaga, millise ta oli eelnevalt võtnud esiku kapisahtlist, ühel korral paremapoolse tuhara alumise osa piirkonda. Enne seda Z.L proovis tema käest telefoni ära rebida. Löömise hetkel istus tema - ND elutoa diivanil ja löömise hetkel Z.L kummardus tema kohale. Löömise ajal jõudis tema – ND politseile telefonitsi öelda nende korteriaadressi. Pärast lööki haaras NI’l jopest ja tõmbas ta temast eemale, pärast mida I põgenes köögi kõrval olevasse tuppa ja sealt akna kaudu õue. Kruvikeeraja, millega ta teda lõi, võttis ta endaga kaasa. Samuti teatas ta kiirabisse, kes sündmuskohale saabudes fikseeris vigastused. Faktiliselt oli tegemist kriimustusega, seda ei õmmeldud, ravi ei olnud vaja. Pojaga on ta ka varem tülitsenud. Konfliktide põhjuseks on tema soovimatus tööd teha. Kaklusi nende vahel varem mitte kunagi olnud ei ole. See oli ainuke juhus, kui poeg teda lõi. Pärast juhtunut poeg vabandas ta ees, praegu neil poja vastu mingeid pretensioone ei ole; (kd. I tl. 3-4, 26-28) ND poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 02.04.06.a. umbes 24.00 paiku tuli koju aadressile: XXX tema joobes poeg Z.L ja hakkas talt raha nõudma. Raha nad temale ei andnud. Tema proovis Z.L-iga heaga rääkida, et ta lõpetaks joomise, kuid see ei aidanud. Kui Z.L sai aru, et nad talle raha ei anna, siis ta võttis esikukapist musta käepidemega, umbes 20 cm pikkuse kruvikeeraja. Tema mees – ND otsustas selle peale helistada politseisse. Sel ajal, kui mees rääkis telefoniga, hüppas tema poeg talle – ND’ile peale ja lõi kruvikeerajaga. Ta proovis lüüa mitu korda, kuid pihta sai ühe korra. Tabas ta kruvikeerajaga tema mehe jala taha reide. Mees istus helistamise ajal diivanil. Tema – ND proovis poega kinni hoida. Peale löömist otsustas poeg toast põgeneda, kuid korteriuks oli kinni, sealt ta välja ei saanud. Seepeale hüppas ta välja aknast ja põgenes; (kd. I tl. 6-7) Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor A. Berrini poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millisest nähtub, et sündmuskoha vaatlus on teostatud 03.04.2006.a. Tallinnas, aadressil: XXX asuvas eluruumis. Sündmuskohta fotografeeriti. Vaatluse käigus tuvastati, et vaadeldavaks sündmuskohaks oli Tallinnas, XXX olev kolmetoaline korter, milline paiknes viiekorruselise kivimaja esimesel korrusel XXX poolt esimeses trepikojas. Trepikoja välisuks oli metallist, välisel vaatlusel kahjustusi ei esinenud. Trepist üles minnes viis vasakut kätte olnud metallist uks korterisse nr. XXX. Korteri välisuksel välisel vaatlusel kahjustused puudusid, samuti puudusid kahjustused sisemisel puidust uksel. Sisenedes korterisse, vasakut kätt jäänud uks esikust viis kööki, otse vasakut kätt jäänud uks viis tuppa, kus paremat kätte olnud uks viis magamistuppa. Vaatluse käigus 3 olid tubade uksed suletud asendis, antud tubades paiknesid esemed korrapäraselt. Esikust otse, vastasseinas paremat kätt olnud avatud uks viis elutuppa, kus uksest ca 1 meetri kaugusel oli põrandal punast värvi veretaolise aine pritsmed. Uksest otse, vastasseina ääres asetsenud tugitoolil olid tumedad teksapüksid Levi Strauss, millise parempoolse tagatasku all oli ca 1 cm laiune auk, millise ümber oli ca 5 cm läbimõõduga punast värvi veretaolise aine laik. Toa keskel oli puidust laud, paremat kätt seina ääres voodi. Uksest vastasseinas paiknes sektsioonikapp, toas olnud esemed paiknesid korrapäraselt; (kd. I tl. 8-13) Z.L poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab oma süüd ja kahetseb. Ta elab koos oma vanematega. Omavahelised suhted on neil alati olnud normaalsed. Alkoholi ta joob, kuid ei kuritarvita. Siis, kui ta joob palju, tekivad tal mälulüngad ja muutub agressiivseks. Käesoleva aasta aprilli algul, kuupäeva ta ei mäleta, läks tema koju kell 12 öösel. Ta oli ebakaines olekus. Sel päeval läks ta lahku oma tüdruksõbrast. Olles purjus ja halvas meeleolus, hakkas ta isaga tülitsema. Ta nõudis vanematelt raha, et veel juua. Nad hakkasid isaga kaklema, kes, keda esimesena lõi, seda ta ei mäleta. Nad istusid diivanil ja tõukasid teineteist. Kõrval kapi peal oli väike kruvikeeraja, millise tema pani konflikti ajal isaga omale taskusse, enne seda, kui hakkasid teineteist tõukama. Ta ei oska seda seletada, miks ta kruvikeeraja endale võttis. Sel ajal, kui nad isaga teineteist tõukasid, võttis ta kruvikeeraja välja ja lõi sellega isale jalga. Nad olid pooleldi küljeli, ta ei oska öelda seda, kas isa oli temast vasakul või paremal pool. Kuhu ta talle kruvikeerajaga pihta sai, seda ta ei näinud. Ema hakkas politseisse helistama. Tema – Z.L hüppas esimeselt korruselt akna kaudu välja ja jooksis minema. Järgmisel päeval ta vabandas isa ees, rohkem nad ei kakelnud. Kruvikeerajaga ei löönud tema sellepärast, et vanemad talle raha ei andnud, vaid sellepärast, et arvatavasti sel viisil soovis ta kaklust peatada. Kuid seda kinnitada ta ka ei saa, sest oli purjus. Millest ta mõtles, sellest ta ei mäleta. Tal on väga häbi, et niiviisi käitus. Sellest ajast peale tema enam viina ei joo. Oleks ta kaine olnud, poleks ta nõnda teinud; (kd. I tl. 21-25) Tallinna Kiirabi poolt 03.04.2006.a. ND nimele väljastatud kiirabikaarti, millisest nähtub, et 03.04.2006.a. pöördus ND arsti vastuvõtule põhjusel, et poeg lõi kruvikeerajaga jalga, paremal jalal verejooksuga haav. Arstliku läbivaatuse käigus tuvastati ND’il parema reie peal väike haav; (kd. I tl. 29) 03.11.2006.a. episoodis: ND poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 03.11.2006.a. kella 23.00 paiku oli tema voodis ja vaatas koos naisega telerit, kui tema korterisse, aadressil: Sõpruse pst 224-3, kus ta koos naisega elab tuli nende poeg Z.L. Naine tõusis üles ja läks talle vastu. Z.L oli väga agressiivne. Mingi aja pärast, üsna varsti kuulis tema, kuidas poeg ja naine kõnelevad valjuhäälselt köögis. Tema – ND läks samuti kööki. Poeg oli purjus ja küsis naiselt raha. Tema hakkas pojaga riidlema, et ta ei küsiks raha. Ta läks pojaga tülli. Tema – ND tõukas poega ja poeg teda. Nad siirdusid esikusse ja tõuklesid edasi. Naine astus nendele vahele, kõik toimus väga kiiresti. Äkkis osutusid nad olevat magamistoas, tema – ND paiskas Z.L-i diivanile, et ta rahuneks. Seejärel Z.L ründas teda – hammustas teda kaks korda vasakust käest allpool küünarnukki ja ühel korral selja piirkonnast. Tema kätt ära ei tõmmanud, vaid surus Ilja vastu diivanit ja kutsus välja politsei. Seejärel võttis ta mutrivõtme ja andis tema naise ND’le löögi pea piirkonda, see juhtus esikus, kui tema ja poeg tõuklesid ning naine nende vahele astus. Selle võtmega tahtis poeg ilmselt teda lüüa kuid tabas naise pead. Kõigile nendele põhjustas ta füüsilist valu. Iljad hoidis tema kinni kuni politsei saabumiseni. Politsei jõudis kohale kiiresti, kohale kutsuti kiirabi. Naisele tehti pea piirkonda 4 õmblust. Tema arstiabi poole ei pöördunud, kuid talle põhjustati kehavigastusi – hammustuse jälg käel; (kd. I tl. 36-38, 39-41) ND poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et Ilja on nende ainuke poeg, kes kuritarvitab alkoholi viimased kaks aastat. 3. novembril kella 22-22.30 paiku, kui kõik juba 4 magasid, tuli poeg Ilja. Nemad mehega tõusid üles. Poeg oli tugevasti purjus. Tema mees Nikolai hakkas poega hurjutama, et kui palju viimane võib ometi juua. Mees tõukas poega, kuhu seda ta ei mäleta. Tema läks nende vahele. Lühikest aega käis üks möll – poeg ja isa püüdsid tõugata üksteist üle tema. Kõik see toimus esikus. Poeg võttis peegli juures paiknenud umbes 15 cm pikkuse jalgratta mutrivõtme ja hakkas sellega vehkima. Tema – ND püüdis teha nii, et poeg sellega isa ei tabaks. Nad rüselesid ja siis tema poeg tabas võtmega ta pead paremalt poolt ja siis hakkas verd jooksma. Isa hakkas poega kinni hoidma. Tema – ND kutsus välja politsei, politsei saabus kiiresti, kutsuti välja kiirabi. Arstid paigaldasid talle kodus õmblused. Haiglasse sõitmisest ta keeldus sest talle oleks olnud alandav sõita haiglasse, kus ta ise on 25 aastat töötanud. Perearstilt võttis tema haiguslehe, sest juhtunust tekkis talle shokk. Pea tal ei valutanud, haav ei olnud sügav, rohkem oli nagu riivamisi saadud. Arstlikku ekspertiisi tema minna ei soovi, arm on juba paranenud. Sel õhtul, kui poeg tuli ja nemad mehega läksid esikusse ja, kui mees poega tõukas, siis poeg hammustas meest käest, kas paremast või vasakust, seda ta ei mäleta, ülal poolt rannet, kuid allpool küünarnukki. Mees arsti poole ei pöördunud. Kiirabi ei vaadanu teda isegi läbi. Tema – ND’le põhjustati füüsilist kahju; (kd. I tl. 42-46) Tallinna Kiirabi poolt ND nimele 03.11.2006.a. väljastatud kiirabi kaarti, millisest nähtub, et ND’le on kaevanud selle üle, et 03.11.2006.a. sai tema löögi pähe oma poja käest peretüli käigus. Teadvust kaotanud ei ole, keeldub haiglasse minemast. Arstliku läbivaatuse käigus tuvastati ND’l peas 5-6 cm haav, mida õmmeldi; (kd. I tl. 50) Põhja Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel A. Puu – Klauren poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millisest nähtub, et sündmuskoha vaatlus aadressil XXX korteris on läbi viidud 04.11.2006.a. Sündmuskohta on fotografeeritud. Vaadeldavaks sündmuskohaks oli kolmetoaline korter eelpool märgitud aadressil. Korter asub 5 korruselise elumaja I trepikoja I korrusel, trepist tulles vasakul pool. Trepikojal on metallist topelt välisuksed., mis vaatluse ajal on avatud. Korteri uks oli tumedat värvi metallist, avardub väljapoole paremalt vasakule. Korteril on veel teine välisuks, mis avaneb korterisse, paremalt vasakule. Sisenedes korterisse, satuti koridori, millise põrandal oli punakat värvi vedeliku plekid, milliseid fotografeeriti. Esemed paiknesid koridoris korrapäraselt. Välisukse vastasseinas diagonaalis, paremal pool asetses valget värvi vaheuks, milline avanes paremalt vasakule tuppa. Uksel, koridoripoolsel küljel oli näha võrra põrandast ca 1 m kõrgusel punakat värvi pritsmeid, suunaga ülevalt alla, milliseid fotografeeriti ja võeti DNA proov. Sisenedes tuppa oli paremal pool lahtivõetud asendis diivanvoodi pruunika sametkattega. Diivanikattel ja aluslinal oli näha verekahtlase ainega määrdumine. Seina peal, ukse kõrval, diivani tagaseinal põrandast 105 cm kõrval oli verekahtlane määrdumine. Kõik verekahtlase määrdumise plekid fotografeeriti ja võeti DNA proov. Diivanvoodi ees oli punasekirju vaip mõõtmetega 2x3 meetrit, millise peal lebas poolenisti diivanvoodi all heledast metallist padrunivõtme saba. Toas oli kaks akent, milliste ees olid rohekas – punasekirjud kardinad. Diivanvoodi vastasseinas olid pruunist laminaadist sektsioonikapp, millise peal asusid korrapäraselt raamatud ja serviisid. Diivanvoodist paremal pool asetseva akna all oli diivanilaud ja halli värvi televiisor Samsung, milline asetses tumedal sektsioonikapil. Teistes tubades ja köögis ja vannitoas puudusid rüselusele viitavad jäljed, esemed ja mööbel paiknes korrapäraselt; (kd. I tl. 51-59) Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor J. Sokolov poolt koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokolli, millisest nähtub, et Z.L on kahtlustatavana kinni peetud 04.11.2006.a. kell 00.30
I tl. 60-61) Z.L poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema pani toime kuriteo, millises teda kahtlustatakse, oma süüd tehtus tunnistab täielikult. Tema oli alkoholijoobes, jõi ära umbes liitri viina,, narkootikume ei tarvitanud. Korteris toimunut tema 5 ei mäleta, miks ta sööstis kallale oma emale, seda ta selgitada ei oska. Isa suhtes on tal isiklik vastumeelsus – vaen, kuid oma eilse öise käitumise põhjusi ta seletada ei oska. Mälukaotusi on temal olnud ka varem, põhiliselt seoses joomisega; (kd. I tl. 70-74) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava Z.L poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt kannatanute ND ja ND poolt eeluurimisel antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor J. Sokolov poolt Z.L suhtes koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, Tallinna Kiirabi poolt ND nimele 03.11.2006.a. väljastatud kiirabi kaardiga, Tallinna Kiirabi poolt 03.04.2006.a. ND nimele väljastatud kiirabikaardiga, Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor A. Berrini poolt 03.04.2006.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on Z.L-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja Z.L-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on
Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. Z.L on isik, kes on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks Z.L-i karistamist rahalise karistusega, sest süüdistatav ei oma kindlat sissetulekut ega ametlikku töökohta, mistõttu rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Kohus leiab, et mõistes karistuseks lühiajalise vangistuse on Z.L-i suhtes võimalik kohaldada
sätteid jättes vangistuse tingimisi Z.L-i suhtes täitmisele pööramata kui tema ei pane kohtu poolt määratud 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Oma kuritegeliku käitumisega Z.L kannatanutele varalist kahju ei tekitanud, tsiviilhagisid esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.