HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-7879
(07231400789)Otsuse tegemise aeg ja koht
- septembril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Aleksander Tšitšerov Veljo Viilol Kriminaalasi T.K süüdistuses lühimenetluses. Süüdistatav T.K , elukoht: XXX, Tallinn, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, FIE (XXX), varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 7 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON KarS § 424 järgi Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada T.K KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX, Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata T.K katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 19.09.2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista T.K-lt (ik XXX, elukoht XXX, Tallinn) riigituludesse sundraha 5400,-krooni, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisitasu 220,krooni ja kaitsjatasu summas 743,40 krooni. T.K tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „T.K , 1-07-7879, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK T.K on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 14.07.2004.a. karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga summas 9000,- krooni 23.06.2004.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis: 21.05.2007.a. kell 23.15 Tallinnas XXX ja XXX tänavate ristmiku piirkonnas, liikudes XXX maantee suunas, 31.07.2006.a. kell 15.05 Harju maakonnas XXX vallas XXX – XXX – XXX tee 4.kilomeetril liikudes XXX suunas ja 17.08.2006.a. kell 23.15 Harju maakonnas XXX vallas XXX – XXX – XXX. kilomeetril, liikudes XXX suunas, mootorsõiduki XXX reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Seega T.K pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. T.K on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 19.09.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas T.K , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Eelmised trahvid on tasutud. Samuti seletas, et kasvatab üksi 6.a. tütart, lapse emalt on vanemlikud õigused kohtu kaudu ära võetud, tema ülalpidamisel on ka haige isa (tõend lisatud kriminaalasja materjalidele). Töötab FIE-na (XXX), palus mitte kohaldada lisakaristust. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.K poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava T.K süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 24, 32, 34 - 36), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 21.05.2007.a. kella 23.15 ajal juhtis Tallinnas Tuulemäe ja Majaka tänavate ristmiku piirkonnas, liikudes Peterburi maantee suunas, mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Oli pruukinud alkohoolseid jooke vahetult istudes auto roolis. Jõi viina aga ei mäleta kui palju oli 21.
- viina joonud. Arvas, et saab mootorsõiduki juhtimisega hakkama. Kui keeras XXX tänavalt XXX tänavale pidas politseipatrull. Politseinikud nägid, et oli alkoholijoobes ja toimetasid teda Wismari haiglasse, kus tuvastati raske alkoholijoove. 31.07.2006.a. kella 15.05 juhtis Harju maakonnas XXX vallas XXX– XXX – XXX tee 4.kilomeetril, liikudes Saku suunas, mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, kella 12.00 paiku jõi ära 250 gr viina. Kella 15.00 paiku palusid viia neid Männiku karjääri juurde. Teadis, et oli alkoholijoobes, kui istus rooli, kuid arvas, et saab hakkama mootorsõiduki juhtimisega. Sõitis XXX tänavalt XXX karjääri suunas. XXX – XXX – XXX XXX.kilomeetril peatas politsei ja tuvastas kerge alkoholijoobe, millega nõustus. 17.08.2006.a. kella 22.00 paiku jõi ära 300 gr lahjat dzinni. Teadis, et oli alkoholijoobes, kuid arvas, et saab mootorsõiduki juhtimisega hakkama. Politsei tuvastas keskmise alkoholijoobe ja tuvastasid kiiruse ületamise ning sõidukil ei olnud läbitud tehniline ülevaatus. Palub määrata rahatrahvi. Ka: - otsus väärteoasjas nr 2510,04,001857 (koopia) (tl. 2), nähtub, et 14.07.2004.a. määrati 19 T.K-le LS § 74 alusel rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000,- krooni. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (koopia) (tl. 3), 23.06.2004.a. kell 18.25 tuvastati T.K alkoholijoove 0,38 mg/l. - väärteoprotokoll nr AB 640485 (koopia) (tl. 4), 23.06.2004.a. kell 18.20 juhtis T.K mootorsõidukit XXX joobeseisundis. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (tl 6), 21.05.2007.a. tuvastati T.K raske alkoholijoove, veres alkoholi 3,53 %o. - saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (tl. 7); - saateleht laboratoorseks uuringuks (tl. 8); - tunnistaja AF ülekuulamise protokoll (9 – 11), 21.05.2007.a. kell 23.10 kuulsime, et Sikupillist suunaga XXX poole sõidab auto reg.nr XXX, kus juht võib olla joobes. Sõitsid mööda XXX tänavat ja nägid sõiduautot XXX reg.nr XXX, kes vingerdas sõiduteel. Pidasid auto kinni XXX tn ja XXX ristmikul ning kontrollimisel selgus, et juht oli alkoholijoobes. - väärteoprotokoll nr AB 723101 (tl. 22), 31.07.2006.a. kell 15.05 juhtis T.K mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 23), 31.07.2006.a. kell 15.10 tuvastati T.K alkoholijoove 0,71 mg/l. - väärteoprotokoll nr AB 822831 (tl. 31), 17.08.2006.a. kell 23.15 juhtis T.K XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes, ületades kiirust ning sõidukil puudus korraline tehniline ülevaatus. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 33), 17.08.2006.a. kell 23.15 tuvastati T.K alkoholijoove 0,91 mg/l. Kohtunik asub seisukohale, et T.K on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning T.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna T.K , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.K süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.K on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et T.K-le tuleb määrata lühiajaline vangistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga T.K on kindel töökoht ja elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.