1-07-1233\5

1-07-1233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-1233 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Tõlk Anneli Helman Kriminaalasi E.L-i süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav E.L isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, ei tööta, elukoht: XXX Tallinn, tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 15.12.2006.a; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada E.L KarS § 121 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista E.L-ile lõplikuks karistuseks vangistus 30 (kolmkümmend) päeva.
3. Juhindudes KarS § 74 lg 1 sätetest mitte pöörata E.L-ile mõistetud vangistust täielikult kandmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 19.septembrist 2007.a.
5. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada E.L-i järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid:  elama aadressil XXX Tallinn;  ilmuma Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.
6. Määrata E.L katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
7. E.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
8. Välja mõista E.L-ilt riigituludesse menetluskuluna:  Sundraha summas 5400 krooni;  määratud kaitsjale makstud tasu summas 1981, 20 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „E.L 1-07-1233 sundraha“; „E.L 1-07-1233 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS E.L on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 22.07.2006.a kella 22.00 ajal viibides Tallinnas, korteris nr XXX XXX asuvas majas konflikti käigus haaras TK kaelast kinni ja lõi teda korduvalt rusikaga vastu nägu lõualuu piirkonda, seejärel pea piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega E.L pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine s.o pani toime KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav E.L selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. 2 E.L-i kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  kannatanu TK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.2-7) selles, et 22.07.2006.a olid nad koos süüdistatavaga, kes on tema elukaaslane, tarvitanud alkoholi, umbes kella 22.00 ajal tulid koju aadressile XXX ja tahtsid magama heita. Läksid voodisse, süüdistatav tahtis suitsu teha ja käskis kannatanul suitsud tuua. Kannatanu keeldus, seepeale sai süüdistatav vihaseks, haaras tal kõrist kinni ning lõi teda rusikaga lõualuu piirkonda, peksis ka veel kätega vastu pead, kuid mitu korda ja kuhu täpselt, seda kannatanu meenutada ei suuda. Pärast peksmist E.L lahkus korterist. Kannatanul oli järgmisel päeval ärgates nägu paistes, suur sinikas, sinikad kriimustused kaelal, ta pöördus arsti poole, kus fikseeriti vigastused.  Ida Tallinna Keskhaigla traumapunkti patsiendikaarti (t.l.8), millest nähtub, et TK pöördus 23.07.2006.a traumapunkti ning tal diagnoositi peapõrutust;  Kahtlustatava E.L-i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.13-17) selles, et 22.07.2006.a oli koos TK tarvitanud alkoholi, tulid tagasi koju umbes 22.00 paiku, hakkasid magama heitma, kui nende vahel tekkis tüli, mille käigus lõi tema kannatanule rusikaga näkku. Konflikti põhjust ta meenutada ei suuda. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu TK ütlustega, aga ka väljavõttega patsiendikaardist on E.L-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on E.L-i tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. E.L pani toime teise astme kuriteo. KarS § 121 näeb karistuse liigina ette rahalise karistuse ja vangistuse. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus otstarbekaks, sest E.L on töötu, tal puudub regulaarne sissetulek, temale väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata, seega tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Arvestades, et E.L ei ole varem vangistust kandnud, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes karS §-s 74 ette nähtud karistusest vabastamist ühes käitumiskontrolliga. Süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 3