Kriminaalasi nr.1-06-8591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2007.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-8591 Koht
§ 68lg.
1 alusel arvata P.N poolt vahi all ( eelvangistuses ) viibitud aeg
- veebruarist 2001.a. kuni
- veebruarini 2001a. ja
- augustist 2001.a. kuni
- oktoobrini 2001.a., s.o. kaks
(2)kuud ja kaksteist
(12)päeva karistusaja hulka. Seega ärakandmata karistuseks lugeda kaheksateist
(18)päeva vangistust.
§73
kohaselt jätta vangistus P.N suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui P.N kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – P.N suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista P.N ´lt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, P.N, sundraha). Välja mõista P.N ´lt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Neeme Leok’i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kolm tuhat ükssada kuus
(3106)krooni ja kolmkümmend viis
(35)senti ( sh. käibemaks 473.85 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, P.N, kaitsjatasu). Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. II. 2
(10)Süüdi mõista A.I KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega viiekümne
(50)päevamäära ( päevamäära suurus 46.krooni ) ulatuses summas kaks tuhat kolmsada ( 2300.- ) krooni. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035 SEB Eesti Ühispanka, selgitusse märkida: 1-06-8591, Rannar lepiste, rahaline karistus, ja tasumist tõendav dokument esitada Valga kohtumaja kantseleile ( Vabaduse 10, Valga ). Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – A.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.I-lt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, A.I, sundraha). Välja mõista A.I-lt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja seitsekümmend viis senti ( 2329.75 ) ( sh. käibemaks 355.38 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, A.I , kaitsjatasu). Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. III. ja karistada teda kolme Süüdi mõista Z.T KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 järgi ja
(3)kuu vangistusega.
§ 68lg. 1 alusel arvata Z.T poolt vahi all ( eelvangistuses ) viibitud aeg 103. augustist 2001.a. kuni 15. augustini 2001.a., s.o. kolm
(3)päeva karistusaja hulka. Seega ärakandmata karistuseks lugeda kaks
(2)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.
§73
kohaselt jätta vangistus Z.T suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui Z.T kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – Z.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Z.T ´lt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, Z.T, sundraha). Välja mõista Z.T ´lt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Vello LUIK osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kolm tuhat ükssada kuus
(3106)krooni ja kolmkümmend viis
(35)senti ( sh. käibemaks 473.85 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, Z.T, kaitsjatasu). 3
(10)Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. IV. Süüdi mõista V.M KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 järgi ja ja karistada teda kolme
(3)kuu vangistusega.
§73
kohaselt jätta vangistus V.M suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui V.M kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – V.M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.M ´ilt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, V.M, sundraha). Välja mõista V.M ´ilt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja seitsekümmend viis senti ( 2329.75 ) ( sh. käibemaks 355.38 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-8591, V.M, kaitsjatasu). Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. V. Tsiviilhagide rahuldamine Välja mõista P.N-ilt ja A.I-lt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju kaheksateist tuhat ükssada üheksa Keskkonnainspektsiooni kasuks. ( 18109.- ) krooni Välja mõista P.N-ilt , Z.T-lt ja V.M-ilt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju kakskümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend kolm krooni ja kakskümmend senti ( 24843.20 ) Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista P.N-ilt kuriteoga tekitatud kahju kakskümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend krooni ja viiskümmend senti ( 20980.50 ) X kasuks. Välja mõista P.N-ilt kuriteoga tekitatud kahju viis tuhat ( 5000.- ) krooni kannatanu A. K.. . Välja mõista P.N-ilt kuriteoga tekitatud kahju ükssada kolmkümmend seitse tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa ( 137968.- ) krooni K kasuks. Edasikaebamise kord 4
(10)Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (06.09.2007.a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (06.09.2007.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas on P.N-ile esitatud süüdistus selles, et tema ööl vastu 26.04.
- a, võõra vara omastamise eesmärgil, ukseluku eemaldamise teel, grupis koos K. G. , varastas salaja X maakonnas X linnas X tn X asuva maja ees asuvast A. K. kuuluvast garaažiboksist A. K. kuuluva mootorratta CZ-500, maksumusega 5000 krooni. Kuriteoga tekitati A. K. 5000 krooni suurune varaline kahju. 1999 aasta suvel (kindlakstegemata kuupäevadel), võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos K. K. ja A. P. , varastas salaja metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr 108, Xsovhoosi 1989 a. metsakorralduse järgi kvartali nr 47 eraldiselt nr 1, mis seisnes 33 kuuse, arvestusliku tagavaraga 17,3 tm, likviidse sortimendiga 14,6 tm, kogumaksumusega 7845 krooni, raies ja realiseerimises. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 9960 krooni suurune keskkonnakahju ja 7845 krooni suurune omanikukahju.
- a ajavahemikul jaanuar-märts ( kindlakstegemata kuupäevadel), võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos A. P. , varastas salaja metsamaterjali X maakonnas X vallas Xkülas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr 109, X sovhoosi 1989 a. metsakorralduse järgi kvartali nr 47 eraldiselt nr 9, mis seisnes 33 kuuse, arvestusliku tagavaraga 51,3 tm, likviidse sortimendiga 44,2 tm, kogumaksumusega 26972 krooni, raies ja realiseerimises. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 32939 krooni suurune keskkonnakahju ja 26972 krooni suurune omanikukahju.
- a augustikuul ( kindlakstegemata kuupäevadel), võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos A. P. , varastas salaja metsamaterjali X maakonnas X vallas X Valga metskonna kvartali nr 392 eraldiselt nr 22, mis seisnes 28 männi ja 22 kuuse, arvestusliku tagavaraga 49 tm, likviidse sortimendiga 33,2 tm, kogumaksumusega 20980,50 krooni, raies ja realiseerimises. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 27061 krooni suurune keskkonnakahju ja 20980,50 krooni suurune omanikukahju. 2000 a oktoobrikuul ( kindlaks tegemata kuupäevadel), võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos A. P. , varastas salaja metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas, jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr 109, Xsovhoosi 1989 5
(10)a. metsakorralduse järgi kvartali nr. 47 eraldiselt nr. 11, mis seisnes 46 kuuse ja 6 kase, arvestusliku tagavaraga 31,1 tm, likviidse sortimendiga 26,2 tm, kogumaksumusega 14672 krooni, raies ja realiseerimises. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 18519 krooni suurune keskkonnakahju ja 14672 krooni suurune omanikukahju. Ajavahemikul 01.12-15.12.
- a, võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos A.I-ga , varastas salaja 15 tm metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr. 108, mis seisnes eelpool nimetatud likviidse koguse saamiseks 18,2 tm kuusematerjali, kogumaksumusega 8513 krooni, raies ja realiseerimises. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 9596 krooni suurune keskkonnakahju ja 8513 krooni suurune omanikukahju Ajavahemikul 01.12-15.12.
- a, võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos Z.T ja V.M-iga, varastas salaja 14,88 tm metsamaterjali Xmaakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr 108, mis seisnes eelpool nimetatud likviidse koguse saamiseks 18 tm kuusematerjali, kogumaksumusega 8655 krooni, raies ja raiekohalt ära viimises, mis aga jäi realiseerimata, kuna politsei leidis raiekohalt OÜ G saekaatrisse toimetatud varastatud metsamaterjali, mille Keskkonna-inspektsioon realiseeris. Keskkonnale tekitati kuriteoga 10271 krooni suurune kahju. Ajavahemikul 01.06-30.06.2001 a, võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos Z.T ja V.M-iga , püüdis salaja varastada metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maaüksuselt X A4, mis seisnes 29 kuuse ja 9 männi, arvestusliku tagavaraga 39,3 tm, likviidse sortimendiga 33,6 tm, kogumaksumusega 12576,61 krooni, raies ja raiutud metsamaterjali osalises laoplatsi koondamises, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal avastati Keskkonnainspektsiooni poolt ja realiseeriti. Ajavahemikul 01.07.-31.07.2001 a, võõra vara omastamise eesmärgil, P.N grupis koos Z.T ja V.M-iga, varastas salaja metsamaterjali Xmaakonnas X vallas Xkülas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt vabalt maalt nr 112, mis seisnes 52 kuuse ja 18 männi, arvestusliku tagavaraga 65,8 tm, likviidse sortimendiga 55,9 tm, kogumaksumusega 31434 krooni, raies ja raiutud metsamaterjali osalises realiseerimises. Realiseerimata jäi eelpool nimetatud kogusest 32,62 tm metsamaterjali, maksumusega 16861,80 krooni, kuna politsei avastas raiekoha ning raiekohale jäänud ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal, mis realiseeriti K poolt. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 14572,2 krooni suurune kahju. Võõra vara salajase vargusega isikute grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, kui see oli setud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, pani P.N toime KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on A.I-le esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.12-15.12.
- a, võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos P.N-iga , varastas salaja 15 tm metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr. 108, mis seisnes eelpool nimetatud likviidse 6
(10)koguse saamiseks 18,2 tm kuusematerjali, kogumaksumusega 8513 krooni, raies ja realiseerimises. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 9596 krooni suurune keskkonnakahju ja 8513 krooni suurune omanikukahju Võõra vara salajase vargusega isikute grupi poolt pani A.I toime KrK § 139 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. tema ajavahemikul Kriminaalasjas on Z.T-le esitatud süüdistus selles, et 01.12-15.12.
- a, võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos P.N ja V.M-iga , varastas salaja 14,88 tm metsamaterjali X maakonnas Xvallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr 108, mis seisnes eelpool nimetatud likviidse koguse saamiseks 18 tm kuusematerjali, kogumaksumusega 8655 krooni, raies ja raiekohalt ära viimises, mis aga jäi realiseerimata, kuna politsei leidis raiekohalt OÜ G saekaatrisse toimetatud varastatud metsamaterjali, mille Keskkonna-inspektsioon realiseeris. Keskkonnale tekitati kuriteoga 10271 krooni suurune kahju. …….ajavahemikul 01.06-30.06.2001 a, võõra vara omastamise eesmärgil, Z.T grupis koos P.N ja V.M-iga , püüdis salaja varastada metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maaüksuselt X A4, mis seisnes 29 kuuse ja 9 männi, arvestusliku tagavaraga 39,3 tm, likviidse sortimendiga 33,6 tm, kogumaksumusega 12576,61 krooni, raies ja raiutud metsamaterjali osalises laoplatsi koondamises, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal avastati Keskkonnainspektsiooni poolt ja realiseeriti. ……..ajavahemikul 01.07.-31.07.2001 a, võõra vara omastamise eesmärgil, Z.T grupis koos P.N ja V.M-iga, varastas salaja metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt vabalt maalt nr 112, mis seisnes 52 kuuse ja 18 männi, arvestusliku tagavaraga 65,8 tm, likviidse sortimendiga 55,9 tm, kogumaksumusega 31434 krooni, raies ja raiutud metsamaterjali osalises realiseerimises. Realiseerimata jäi eelpool nimetatud kogusest 32,62 tm metsamaterjali, maksumusega 16861,80 krooni, kuna politsei avastas raiekoha ning raiekohale jäänud ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal, mis realiseeriti K poolt. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 14572,2 krooni suurune kahju. Võõra vara salajase vargusega isikute grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, pani Z.T toime KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on V.M-ile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.12-15.12.
- a, võõra vara omastamise eesmärgil, grupis koos Z.T ja P.N-iga , varastas salaja 14,88 tm metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maalt nr 108, mis seisnes eelpool nimetatud likviidse koguse saamiseks 18 tm kuusematerjali, kogumaksumusega 8655 krooni, raies ja raiekohalt ära viimises, mis aga jäi realiseerimata, kuna politsei leidis raiekohalt OÜ G saekaatrisse toimetatud varastatud metsamaterjali, mille Keskkonnainspektsioon realiseeris. Keskkonnale tekitati kuriteoga 10271 krooni suurune kahju. 7
(10)….. ajavahemikul 01.06-30.06.2001 a, võõra vara omastamise eesmärgil, V.M grupis koos P.N ja Z.T-ga , püüdis salaja varastada metsamaterjali maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt maaüksuselt X A4, mis seisnes 29 kuuse ja 9 männi, arvestusliku tagavaraga 39,3 tm, likviidse sortimendiga 33,6 tm, kogumaksumusega 12576,61 krooni, raies ja raiutud metsamaterjali osalises laoplatsi koondamises, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal avastati Keskkonnainspektsiooni poolt ja realiseeriti. Ajavahemikul 01.07.-31.07.2001 a, võõra vara omastamise eesmärgil, V.M grupis koos Z.T ja P.N-iga, varastas salaja metsamaterjali X maakonnas X vallas X külas jätkuvalt riigiomandis olevalt erastatavalt vabalt maalt nr 112, mis seisnes 52 kuuse ja 18 männi, arvestusliku tagavaraga 65,8 tm, likviidse sortimendiga 55,9 tm, kogumaksumusega 31434 krooni, raies ja raiutud metsamaterjali osalises realiseerimises. Realiseerimata jäi eelpool nimetatud kogusest 32,62 tm metsamaterjali, maksumusega 16861,80 krooni, kuna politsei avastas raiekoha ning raiekohale jäänud ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal, mis realiseeriti Keskkonnainspektsiooni poolt. Kuriteoga tekitati Eesti Vabariigile 14572,2 krooni suurune kahju. Võõra vara salajase vargusega isikute grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, pani V.M toime KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on esitanud Majandamise Keskus ja A. K. . tsiviilhagid Keskkonnainspektsioon, Riigimetsa Kokkuleppe sisu : I. Karistuse liik ja määr P.N suhtes: Süüdi mõista P.N KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega.
§ 73
lg.1 kohaselt jätta P.N-ile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates P.N-ile katseajaks 3 aastat. Välja mõista P.N-ilt solidaarselt A.I-ga 18109.- krooni Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista P.N-ilt solidaarselt Z.T ja V.M-iga 24843,20 krooni Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista P.N-ilt 20980.50 krooni X kasuks. Välja mõista P.N-ilt 5000.- krooni A. K. kasuks. Välja mõista P.N-ilt 137968.- krooni Kkasuks. Välja mõista P.N-ilt sundraha summas 5400.- krooni ja kaitsjatasu. II. Karistuse liik ja määr A.I suhtes: Süüdi mõista A.I KrK § 139 lg.2 p.1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ehk summas 2300.- krooni Välja mõista A.I-lt solidaarselt P.N-iga 18109.- krooni Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista A.I-lt sundraha summas 5400.- krooni ja kaitsjatasu. 8
(10)III. Karistuse liik ja määr Z.T suhtes: Süüdi mõista Z.T KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega.
§ 73
lg.1 kohaselt jätta Z.T-le mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates Z.T-le katseajaks 3 aastat. Välja mõista Z.T-lt solidaarselt P.N ja V.M-iga 24843,20 krooni Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista Z.T-lt sundraha summas 5400.- krooni ja kaitsjatasu. IV. Karistuse liik ja määr V.M suhtes: Süüdi mõista V.M KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega.
§ 73
lg.1 kohaselt jätta V.M-ile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates V.M-ile katseajaks 3 aastat. Välja mõista V.M-ilt solidaarselt P.N ja Z.T-ga 24843,20 krooni Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista V.M-ilt sundraha summas 5400.- krooni ja kaitsjatasu. Menetluse käik : P.N, A.I , Z.T ja V.M on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isikute poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav P.N ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Süüdistatav A.I ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Süüdistatav Z.T ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Süüdistatav V.M ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 06. septembril 2007.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav P.N kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Süüdistatav A.I kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Süüdistatav Z.T kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Süüdistatav V.M kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. 9
(10)Annemarie Gerassimov Kohtunik 06.09.2007.a. 10
(10)