Kohustada N.J-i täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 5 järgi mõistetud 3 kuud vangistust;
lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust täitmisele pööratud kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati N.J-i eelvangistuses viibitud aeg alates 21.09.2006.a karistusaja hulka ning 1 aasta 3 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 21.09.2006.a. Seega karistusaeg lõpeb 21.12.2007.a.
maiks 2007.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. N.J on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral. Tartu Vangla toetab N.J tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kinnipeetav on vanglas alustanud õppimist keevitajate kursusel ning lõpetab selle mais 2007.a. samuti on ta motiveeritud vabaduses jätkama oma keevitaja kutseoskuste täiendamist. Tema enesehinnang on keskmisest madalam, ta on haavatav ja kardab halba suhtumist temasse. Esineb verbaalset agressiivsust. Joobeseisundis on vahel kaotanud ka enesevalitsemise ja kasutanud füüsilist vägivalda ning tunnistab seda enesekriitiliselt. Vabaduses soovib töötada keevitajana ja muretseda omaette elamispind. Siiralt kahetseb sooritatud tegusid. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab N.J tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et N.J käitumist vabaduses võib hakata mõjutama alkoholi/narkootikumide tarvitamine. Samuti suurendab uue kuriteo sooritamise riski asjaolu, kui isik ei asu tööle. Vabanemist soodustavaks asjaoluks on elamispinna olemasolu ja toetav sotsiaalne võrgustik perekonna näol. Kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on õppinud eriala, näinud enesega vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on N.J hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. N.J on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka N.J enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. N.J enda hinnangul ei oleks tal vabanedes probleeme töö leidmisega – toimiku materjalidest nähtub, et ta on omandamas keevitaja elukutset, mis käesoleval ajal on ka hästi tasustatud. Kohtunik leiab, et J.Sapoznikovi vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et N.J on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. N.J vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb N.J-ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb N.J
Samuti ei tohi ta kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega, v.a. X X, kes kinnipeetavaga samas elukohas elab ning on lähedane isik. Kuna N.J kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 28.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.