järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav B.F Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tallinnas Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega
2. Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega
järgi rahaline karistus 5000 krooni, millest
kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele 1000 krooni ja ülejäänud osa jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Väärteokorras karistatud 7 korral Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1 1. B.F süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale 2 kuulisele vangistusele eelmise, so Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 2 kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 4.
lg 1 p 1 alusel kohaldada B.F-i suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest, laieneb
lg 1 alusel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale ning lõpeb karistuse kandmise järgselt kohtu poolt määratud tähtaja, so 1 aasta möödumisel. 5.
lg 1 alusel pöörata täitmisele Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega mõistetud karistusest osaliselt kohaldamata ja täitmisele pööramata jäetud rahaline karistus 4000 (neli) tuhande krooni osas, milline rahaline karistus, so 4000 krooni tuleb 6 (kuus) kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „B.F, 1-07-126, osaliselt täitmisele pööratud rahaline karistus“.
järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kehtiva karistuse ajal, uuesti 10.05.2007 kell 11.50 juhtis XXX Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega B.F pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
Kohtuistungil süüdistatav B.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Käesoleval ajal ei tööta, kuivõrd põdes tuberkuloosi ja ei ole teada, kas invaliidsust pikendatakse. On nõus üldkasuliku tööga. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusest B.F-i karistamises
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuulise vangistusega, milline karistus jäeti
alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata ja täitmisele pööramata. (t/l 2-3) 10.05.2007 koostatud tunnistaja JH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 10.05.2007 kella 11.50 ajal XXX teel XX tee bussipeatuses liikumas sõiduautot registreerimismärgiga XXX, valget värvi XXX, mis vingerdas teel. Koheselt helistas politseisse. Sõiduk peatud XXX Selveri parklas. Sõiduki liikumissuund oli XXX tänava poole. Sõidukit juhtis B.F. (t/l 4) 10.05.2007 koostatud protokollist joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise kohta nähtub, et B.F paigutati kainenema 10.05.2007 kell 13.20 Rahumäe tee 6 asuvasse arestimajja. (t/l 5) 10.05.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise katist nr 1854/202 nähtub, et 10.05.2007 kell 12.50 Wismari Haiglasse toimetatud B.F tuvastati alkoholijoove 2,51‰, so raske alkoholijoove. (t/l 6) 11.05.2007 koostatud kahtlustatava B.F-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et 09.03.2006 karistati teda samalaadse kuriteo toimepanemise eest 2 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. 10.05.2007 öösel kuni kella 04ni hommikul jõi ära 1 liitri õlut ja umbes 200 grammi viina. Pärast seda ei maganud, jõi kohvi. Kella 11 paiku otsustas sõita koju. Kell 11.30 istus oma XXX registreerimismärgiga XXX rooli ja sõitis venna juurest XXX tänavalt Lasnamäele XXX tänavale. XXX Selveri juures peatas teda patrull ja ta toimetati ekspertiisi, sealt edasi politseiosakonda. (t/l 8-12) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2006 aastal oli B.F-i keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 0 krooni. (t/l 24) Koopia Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusest B.F-i karistamises
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 5000 krooni, millest
lg 2 kohaselt kuulus koheselt tasumisele 1000 krooni ja ülejäänud 4000 krooni osas jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. (t/l 27-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel B.F-i kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, kainenemisele paigutamise protokolli, tunnistaja JH ütlusi, Harju Maakohtu 09.03.2006 ja 01.02.2007 kohtuotsuseid, karistusregistri andmeid määratud 3 karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava B.F-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on B.F varem karistatud Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Katseaja kestel pani süüdistatav toime uue samalaadse kuriteo, seega ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on B.F-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, samuti samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega ka arvestatav sissetulek. Eelmise kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale karistuseks rahaline karistus ning süüdistataval sissetulekute puudumist arvestades jäeti mõistetud rahaline karistus 4/5 ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek ning seda, et süüdistataval lasuvad eelmistest kohtuotsustest tulenevalt suhteliselt suured rahalised kohustused, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust ning kohaldada tuleb karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatava suhtes kohaldatud mõjutusvahendina lühiajalist vangistust, milline jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata. Sellele vaatamata pani süüdistatav kuue kuu möödudes kohtuotsuse kuulutamisest ja katseaja algusest toime
Nimetatud kuriteo toimepanemise eest, vältimaks süüdistatava karistamist vangistusega ja sellest tulenevalt ka karistuse täitmisele pööramist ning liitkaristuse mõistmist, kohaldati süüdistatava suhtes rahalist karistust, milline pöörati täitmisele väikeses osas ning ülejäänud rahaline karistus jäeti tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata. Sellele vaatamata pani süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo juba kahe määratud katseaja kestel. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja rahalise karistuse osaline tingimisi kohaldamata jätmine, andes süüdistatavale kahe katseaja määramisega võimaluse teha järeldusi ja sundida teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Sellele vaatamata pani süüdistatav toime uue tahtliku ja ohtliku süüteo. Seega ei ole eelnevad karistused oma mõju avaldanud ning süüdistatava rahaline mõjutamine on end ammendanud. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Kuivõrd tegemist on tahtliku kuriteoga, siis vastavalt
lg 5 sätetele tuleb liitkaristus mõista
lg 2 põhimõtte kohaselt, st mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Käesoleva otsusega mõistetava karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava avaldatud kahetsusest ja süüdistatava terviseseisundist, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse määras, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd süüdistatava terviseseisund ei olnud talle takistuseks järjekordse ohtliku ja tahtliku kuriteo toimepanemisel. 4 Kuivõrd süüdistatava tervislik seisund ei ole kohtu arvates piisavalt hea ega põhjalikult kontrollitud selleks, et süüdistatav võiks oma terviseseisundi poolest asuda täitma üldkasulikku tööd, siis ei pea kohus võimalikuks mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku tööga. Peale selle kaasneks üldkasuliku tööga taas kontrollnõuete täitmise kohustus, kuid süüdistatav on lühikese aja jooksul suutnud tõestada, et ei
ega 74 sätestatud karistusest vabastamise tingimused ei ole taganud seda, et süüdistatav hoiduks uue tahtliku kuriteo toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et üldkasuliku tööga vangistuse asendamine ei täidaks oma eesmärki. Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega jäeti osa mõistetud rahalisest karistusest, so 4000 krooni ulatuses süüdistatava suhtes
Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani aga süüdistatav temale määratud katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo. Vastavalt
lg 1 sätetele ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning
Käesoleval juhul ei ole
lg 4 ja 5 sätted kohaldatavad, kuivõrd tegemist on eriliigiliste karistustega ning seetõttu leiab kohus, et kuivõrd süüdimõistetu pani käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toime uue tahtliku kuriteo toime Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega määratud katseajal, tuleb eelnimetatud otsusega mõistetud ja osaliselt kohaldamata ning täitmisele pööramata jäetud rahaline karistus täitmisele pöörata kogu täitmisele pööramata jäetud karistuse osas. Kuigi süüdistataval võib olla soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevaste toimetuste tegemiseks seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul on tegemist korduvalt liiklusalaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest karistatud isikuga ning süüdistatav juhtis mootorsõidukit raskes alkoholijoobes. Taolised asjaolud annavad kohtule määrata lisakaristuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, lootuses, et vähemalt mõistetava vangistuse ja lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Vastavalt
lg 1 sätetele laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale, lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.