järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav L.O Ik: xxx, EV kodanik, keskeriharidus, töötab FIEna, tööandja: COÜ A , elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 08.06.2007 kuni 09.06.2007, so 2 päeva, tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 04.03.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada L.O-le mõistetud tähtajalisest vangistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.06.2007 kuni 09.06.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 1 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates L.O kinnipidamisest, so alates 04.03.2008. 4. L.O suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 5.
lg 1 p 1 alusel kohaldada L.O suhtes lisakaristust, võttes L.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 (üheksa) kuuks. 6.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Kohtuistungil süüdistatav L.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 27.08.2002 koostatud otsusest haldusõiguserikkumise asjas nr 2310,02,058737, millest nähtuvalt karistati L.O 22.08.2002 toimepandud haldusõiguserikkumise eest HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga 12 000 krooni. (t/l 15 kr asi 1-07-13038 ja t/l 4 kr asi 1-07-5203) Koopia 22.08.2002 koostatud haldusõigusrikkumise protokollist AB 469660, millest nähtuvalt koostati haldusõiguserikkumise protokoll selles, et 22.08.2002 kell 17.20 juhtis L.O Õismäe ringil Järveotsa suunas Tallinnas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (t/l 16 kr asi 1-07-13038 ja t/l 5 kr asi 1-07-5203) Koopia 22.08.2002 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 18.00 ajal L.O alkoholijoove. L.O nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 17 kr asi 1-07-13038 ja t/l 6 kr asi 1-07-5203) Koopia 21.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 814419, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 20.09.2006 kell 16.30 juhtis L.O Vikerkaare 25 maja juures Tallinnas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, Tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mistõttu tagurdas otsa aiapostile, põhjustades liiklusõnnetuse ja tekitades varalise kahju AS-ile Hansapank ning lahkus pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt, jättes sellest politseile nõuetekohaselt teatamata kui teatamine oli kohustuslik. Puudus volikiri sõiduki kasutamiseks. (t/l 8 kr asi 1-07-5203) 20.09.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 16.50 ajal L.O alkoholijoove. L.O nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9 kr asi 1-07-5203) 15.12.2006 koostatud kahtlustatava L.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei soovinud kahtlustatav ütlusi anda, kuivõrd oli alles olnud haiglas ja ei tunne end hästi. Sündmuse kohta ei saa eriti midagi öelda ka seetõttu, et ei mäleta täpselt mis sel päeval juhtus. Tunnistab süüd täielikult ja kahetseb. (t/l 10-12 kr asi 1-07-5203) Karistusregistri andmetest nähtuvalt on L.O karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku enam kui 37 000 krooni ulatuses ning puuduvad andmed nende trahvide tasumise kohta. (t/l 18-21 kr asi 1-07-5203) L.O tööandjate päringust 2005 aasta kohta nähtub, et L.O on saanud tulu 2005 aastal V OÜst vaid aprillist juulini. (t/l 22 kr asi 1-07-5203) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 0 krooni. (t/l 23 kr asi 1-07-5203) 08.06.2007 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 21.50 ajal L.O alkoholijoove 1,79 mg/l väljahingatavas õhus. L.O nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 5 kr asi 1-07-13038) 08.06.2007 koostatud tunnistaja HS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistaja tegi tööd 08.06.2007 umbes kella 20:55 paiku oma kodu õues Kadaka pst 143, kui majast läks mööda väga väikesel kiirusel xxx tüüpi sõiduauto xxx. Sõiduauto liikus Tähetorni ristmiku suunas ning jäi tunnistaja hoovist natukene kaugemal seisma. Tunnistaja ütluste kohaselt seejärel autojuht vehkis teistele juhtidele, et nad temast mööda sõidaksid ning hakkas ise tagurpidi mäest alla tagasi sõitma ja peatus siis järgmise maja juures. Jälgis 3 seda kõike hoolega oma maja hoovist ja kedagi autost lahkumas ei näinud. (t/l 6 kr asi 107-13038) 09.06.2007 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav end temale inkrimineeritava teo toimepanemises süüdi ja kahetseb tehtut. Kahtlustatav seletas, et 08.06.2007.a kella 14:00-15:00 ajal hakkas ta tuttavatega grillima ja sinna juurde tarbisid nad ka alkoholi. Kahtlustatav ei mäleta, kui palju ta alkoholi oli ära joonud ja mis kellani ta seda tarbis. Kella 20:30 ajal tahtis kahtlustatav sõita Rannamõisa pangapealsele. Juhtides sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX hakkas kahtlustatav sõitma Kivimäelt mööda Pärnu mnt-d. Seejärel kahtlustatav sõitis Kadaka pst kaudu, sest tahtis sõita lühemat teed pidi, kuna tundis, et on liiga purjus ning otsustas siis auto peatada ja parkida. Selleks tagurdas Kadaka pst 143 maja juures asuvast kallakust alla, et auto teeäärde parkida. Kahtlustatav oli juba sõiduki parkinud, kui tema juurde tuli politsei. Politsei küsis dokumente ja andis korralduse puhuda alkomeetrisse. Puhumise tulemusel näitas alkomeeter, et kahtlustataval esineb alkoholijoove 1,70 mg/1. Tuvastamise tulemusega oli ta nõus ja meditsiinilist joobeekspertiisi ei nõudnud. Juhiluba pole kahtlustatavale kunagi väljastatud. Kuna kahtlustatav sattus psühhoosi, kutsuti kohale kiirabi ning ta vaadati üle. Seejärel toimetati ta Lõuna politseiosakonda kainenema. Kahtlustatav on teadlik, et temale on 27.08.2002.a. karistusena HÕS § 96 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv 12000 krooni selle eest, et ta juhtis 22.08.2002.a mootorsõidukit joobeseisundis. Rahatrahvi tasub L.O läbi kohtutäituri. Makstud peaks kahtlustatava arvates olema 2/3 summast. Trahv ei ole siiani tasutud, kuna vahepeal ei omanud ta töökohta. Kahtlustatava suhtes oli 2006.a alustatud kriminaalmenetlust
Kriminaalasi oli saadetud juba kohtusse, sest ta sai kutse ilmuda 14.06.2007.a Harju Maakohtusse Liivalaia kohtumajja. Kahtlustataval on ülalpidamisel üks alaealine laps. (t/l 10-11 kr asi 1-07-13038) Koopia 08.06.2007 koostatud kiirabikaardist, millest nähtuvalt oli L.O seisund 08.06.2007 kella 20.50 ajal rahuldav, ei vajanud haiglasse toimetamist ja anti üle politseile. (t/l 8 kr asi 1-07-13038) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel L.O kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle ja otsust haldusõiguserikkumise asjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid tööandjate kohta ja sissetulekute kohta 2005 aastal, tunnistaja HS ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava L.O süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.O varem karistatud HÕS § 96 lg 2 ettenähtud haldusõiguserikkumise toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd süüdistatav ei ole temale määratud rahatrahvi ära tasunud ning on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on L.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest ning ükski neist ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt 4 väike ning tal on senini tasumata kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahalised karistused. Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2005 aastal null krooni. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda ning senised rahalised mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid seda seitse aastat tagasi. Samuti on teda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest kuus aastat tagasi. Seega on samalaadsete süütegude toimepanemisest möödunud pikem ajavahemik. Samas peab kohus oluliseks ka asjaolu, et ajal, mil kohtu menetluses oli kriminaalasi süüdistatava süüdistuses
ettenähtud kuriteo toimepanemises, tabati süüdistatav uue samalaadse kuriteo toimepanemiselt. Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et süüdistatav suhtus juba alustatud menetlusse ükskõikselt ja pani toime uue samalaadse teo. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale ei saa karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatav on toimepandut kahetsenud ja kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Hoolimata süüdistatava kahetsusest, leiab kohus, et süüdistatava puhul on tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Arvestades inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid karistusandmeid avaliku korra rikkumiste kohta asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei saa karistust
alusel tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd teda ei saa toimikust nähtuva alkoholilembuse tõttu allutada käitumiskontrollile. Samas
sätteid ei pea kohus samuti võimalikuks kohaldada, kuivõrd tegemist oleks väga pikaajalise katseajaga, millise eduka läbimise jaoks on süüdistatava varasemat käitumist arvestades vähe võimalusi. Kuigi süüdistatavale ei ole juhtimisõigust välja antud, asub kohus seisukohale, et senine süüdistatava käitumine liikluses on korduvalt tõestanud seda, et süüdistatav on liikluses ohtlik ning määratud karistused ei ole sundinud teda õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Lisakaristuse tähtaja arvestamisel peab kohus vajalikuks arvesse võtta asjaolu, et süüdistatav pani toime kaks samalaadset kuritegu, näidates oma ohtlikkust ja ükskõiksust teiste liiklejate suhtes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse määrata suhteliselt pikaajalisena, mis tekitab olukorra, kus süüdistatav, juhtides mootorsõidukit lisakaristuse kandmise ajal, paneks toime uue kuriteo. Kohus loodab, et uue karistuse hirmus jätab süüdistatav mootorsõiduki juhina liikluses osalemata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.