← Eesti

1-07-6694\7

Obsah (11)§ 199§ 424§ 349§ 209§ 344§ 345§ 56§ 64§ 74§ 75§ 65

Kriminaalasi nr. 1-07-6694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14.09.2007.a Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Mõistlik, tõlk Imbi Kangur –Popova juuresolekul prokuröri abi

§ 199lg 2 p 4, § 349 - § 22 lg 3, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi.

Z.M, elukoht xxx, isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ S, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral - 01.11.1995.a. Sillamäe LK poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel rahatrahviga 2970,- krooni, - 26.01.2006.a. Harju MK poolt

§ 424

alusel 4 k vangistust tingimisi 1 a ja 6 k katseajaga ning lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Katseaja lõppemise kuupäev 25.07.2007.a.; väärteokorras karistatud 6 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld,;süüdistusasja

§ 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi.

B.E süüdistatakse selles, et tema 13.01.2005.a kella 07.00 paiku viibides külas Tallinnas Sõpruse pst 182 asuvas hotellis „Merevaik“, toas nr. 2a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Saksamaa Liitvabariigi kodaniku OWWM’i pükste taskust sularaha 3500 EEK ja 80 EUR, mis on vastavalt Eesti Panga 13.01.2005.a kursile 1251,70 EEK’i, kokku OWWM’ile kuuluvat vara 4751,70 krooni väärtuses, ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 05.02.2006.a kella 08.12 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Tallinn, Tulika 33, kasutades DP kuuluvat Hansapanga deebetkaarti, võttis DPpangakontolt Hansapanga sularahaautomaadist välja 5 000.- krooni ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 05.02.2006.a kella 08.13 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Tallinn, Tulika 33, kasutades DP kuuluvat Hansapanga deebetkaarti, võttis DP pangakontolt Hansapanga sularahaautomaadist välja 1500.- krooni ja omastas selle. Seega B.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, aitas kaasa, osutades ainelist kaasabi Z.M-i poolt toime pandavale kuriteole, mis seisnes selles, et 05.02.2006.a ajavahemikul kella 08.30-st kuni kella 13.00-ni Tallinnas Kotka tn 3-18 asuvas üürikorteris võõra ametliku dokumendi ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, tema võttis DP rahakotist ID-kaardi DP nimele ja dokumendi valdaja teadmata andis selle üle Z.M-ile , kes kasutas nimetatud ID-kaardi 05.02.2006.a kella 13.00 ja kella 13.15 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris, esitades selle pangateller MK DP pangakonto kasutamise õiguse saamise eesmärgil. 2 Seega B.E, osutades ainelist kaasabi teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele õiguse omandamise eesmärgil, pani toime kaasaaitamise tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele, s.o

§ 349– § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 05.02.2006.a kella 13.01 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Z.M-iga lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse Tallinnas Endla tn 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris tellerile MK j a nimelt ajal, kui Z.M esitledes ennast DP, palus pangatelleril teha DP pangakontolt ülekannet summas 70000 krooni B.E pangakontole, helistas B.E eelneval kokkuleppel Z.M-iga viimase mobiiltelefonile ja rääkis temaga, et telleri tähelepanu isiku identifitseerimisest kõrvale juhtida, mille tagajärjel pangateller tegi eksimuse mõjul taotletud pangaülekande ning B.E koos Z.M-iga omastasid DP pangaarvelt saadud 70000 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, 05.02.2006.a kella 13.17 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Z.M-iga lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse Tallinnas Endla tn 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris tellerile MK ja nimelt ajal, kui Z.M esitledes ennast DP, palus pangatelleril teha DP pangakontolt ülekannet summas 153000 krooni B.E pangakontole, helistas B.E eelneval kokkuleppel Z.M-iga viimase mobiiltelefonile ja rääkis temaga, et telleri tähelepanu isiku identifitseerimisest kõrvale juhtida, mille tagajärjel pangateller tegi eksimuse mõjul taotletud pangaülekande ning B.E koos Z.M-iga omastasid DP pangaarvelt saadud 153000 krooni. Sellega B.E sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, isikute grupi poolt, s.o pani toime

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.M süüdistatakse selles, et tema 05.02.2006.a kella 13.00 paiku esitas Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris pangateller MK DP nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi – ID-kaardi, esitledes ennast DP, viimase pangakonto kasutamise õiguse saamise eesmärgil. Samuti tema, 05.02.2006.a kella 13.15 paiku esitas Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris pangateller MK DP nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi – ID-kaardi, esitledes ennast DP, viimase pangakonto kasutamise õiguse saamise eesmärgil. Seega pani Z.M toime

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti tema, 05.02.2006.a kella 13.01 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris, eesmärgiga saada 70000 krooni DP pangakontolt, võltsis Hansapanga maksekorraldusel nr XXXXXXXXXXXXXXX DP allkirja. Samuti tema, 05.02.2006.a kella 13.17 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris, eesmärgiga saada 153000 krooni DPpangakontolt, võltsis Hansapanga maksekorraldusel nr XXXXXXXXXXXXXXX DPallkirja. Sellega pani Z.M toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti tema, 05.02.2006.a kella 13.01 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris esitas pangateller MKteadvalt võltsitud maksekorralduse blanketi nr XXXXXXXXXXXXXXX, millel oli võltsitud DPallkiri, eesmärgiga omandada õigus saada sularahas 70000 krooni DPpangakontolt. Samuti tema, 05.02.2006.a kella 13.17 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris esitas pangateller MKteadvalt võltsitud maksekorralduse blanketi nr XXXXXXXXXXXXXXX, millel oli võltsitud DPallkiri, eesmärgiga omandada õigus saada sularahas 153000 krooni DPpangakontolt. Sellega pani Z.M toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. 3 Samuti tema, 05.02.2006.a kella 13.01 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis B.E lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse Tallinnas Endla tn 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris tellerile MKja nimelt ajal, kui Z.M esitledes ennast DP, palus pangatelleril teha DPpangakontolt ülekannet summas 70000 kr B.E pangakontole, helistas B.E eelneval kokkuleppel Z.M-iga viimase mobiiltelefonile ja rääkis temaga, et telleri tähelepanu isiku identifitseerimisest kõrvale juhtida, mille tagajärjel pangateller tegi eksimuse mõjul taotletud pangaülekande ning Z.M koos B.E-ga omastasid DPpangaarvelt saadud 70000 kr. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, 05.02.2006.a kella 13.17 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis B.E-ga lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse Tallinnas Endla tn 45 asuvas Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris tellerile MKja nimelt ajal, kui Z.M esitledes ennast DP, palus pangatelleril teha DPpangakontolt ülekannet summas 153000 krooni B.E pangakontole, helistas B.E eelneval kokkuleppel Z.M-iga viimase mobiiltelefonile ja rääkis temaga, et telleri tähelepanu isiku identifitseerimisest kõrvale juhtida, mille tagajärjel pangateller tegi eksimuse mõjul taotletud pangaülekande ning Z.M koos B.E-ga omastasid DPpangaarvelt saadud 153000 krooni. Sellega Z.M sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, isikute grupi poolt, s.o pani toime

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil kohtualusena üle kuulatud B.E ja Z.M seletasid, et nad on süüdistusest aru saanud ja tunnistasid endid nendele inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Samuti on nad oma süüd tunnistanud eeluurimisel. I 13.01.2005 varguse episoodis (B.E,

§ 199lg 1): - kahtlustatava B.E ütlused /tl 165-167/.

Ta kinnitas, et 13.01.2005.a. oli Tallinnas Robinsoni baaris, kus tutvus ühe välismaalase meesterahvaga, kelle nime ei tea. Kella 04.00 paiku kutsus meesterahvas enda juurde hotelli peo jätkamiseks ning olid nõus. Sõitsid kolmekesi hotelli taksoga. Hotelli fuajeesse läks tema koos meesterahvaga. Talt küsiti dokumente, mida tal kaasas ei olnud ning selletõttu hotelli ei lastud. Paluti täita registreerimiskaart, kuhu kirjutas suvalised andmed. Kuna hotelli ei lastud, pakkus meesterahvale sõita teise hotelli nimelt Merevaik hotelli. Sõitsid kahekesi taksoga Merevaik hotelli. Seal meesterahvas täitis registreerimiskaardi oma nimele ning maksis raha numbri eest. Läksid koos 2 kohalise tuppa, kus tarvitasid koos alkoholi. Kui meesterahva läks magama märkas tema pükste taskust rahakotti ja võttis sealt raha millede vahel oli ka juhiluba ning lahkus hotellist. Kui palju raha oli ei lugenud, olid nii kroonid kui eurod. Juhiload viskas prügikasti kuskil ning raha raiskas omatarbeks ära. Meesterahvas oli Saksamaalt, rääkis inglis keeles. Hotellist lahkudes tegi ukse lahti turvamees. - kannatanu OWWM ütlused /tl 139-140/, tutvus 13.01.2005.a. kella 02.00 paiku ööklubis Mr.Robison naisterahvaga, kes registreeris end hiljem „Santa Barbara“ hotellis RJnimelisena. Registreerimiskaart täideti naisterahva sõnade kohaselt. Tüdrukut ööbima hotelli ei lastud. Siis võtsid takso ja sõitsid hotelli „Merevaik“ tuba nr 2A ja läksid voodisse. 13.01.2005.a. kella 9.00 paiku kui üles ärkas avastas, et pükste taskust, mis olid tooli peal on varastatud rahakotist juhiload Saksa Vabariigi omad, sularaha 3500,- krooni ja 80 eurot, kokku varalist kahju 4700,- krooni. varguses kahtlustab naisterahvast nimega RJ sünd XXX.a. raha ja juhiload olid rahakotis alles samal päeval kella 06.30 kui kontrollis oma rahakotti olles „Merevaik“ hostelis. Santa Barbara hotelli fuajees on turvakaamera, millelt peaks olema näha nende külastus ja naisterahva välimus. - tunnistaja SGütlused /tl 142-144/, töötab administraatorina hotellis Merevaik. Töövahetus algab kell 00 – st kuni kella 07 – ni hommikul. 12.01.2005.a. vastu 13.01.2005.a. kella 00 paiku asus tööle. Kella 04.50 tulid kliendid, kes helistasid alt fonolukust. Paariline tegi 4 - - - - neile ukse lahti ja nad tulid kolmandale korrusele. Klientideks osutusid mees 45 – 50 aastat vana, turske kehaahitusega, 176 – 178 cm pikk, heledad punakaspruunid juuksed, seljas pruun nahkjope, tumedad püksid. Koos temaga oli noor tüdruk, 18 – 25 aastat vana, 160 – 165 cm pikk, seljas halli värvi kapuutsiga jope, tumedad püksid ja saapad, juuksed mustad sirged kuni abaluuni lahku kammitud, peened näojooned, kõhna, mustlase tüüpi. Mees registreeris end, tema andmed on hotelli žurnaalis. Millisesse hotellituppa nad olid, mina ei tea. 13.01.2005.a. kell 06.57 hotellist lahkus ainult tüdruk, kuna mina juba sättisin end koju, tüdruk väljus ja mina väljusin viis minutit hiljem, läksin koju. Vargusest sai teada 13.01.2005.a. kella 9 paiku telefoni teel teise administraatori käest. tunnistaja IK ütlused /tl 145-147/, töötab hotellis Merevaik administraatorina. 12.01.2005.a. alates kella 12-st asus tööle. 13.01.2005.a. kella 04.50 helistati alt fonolukust, vajutasin ukse avamise nupule. Tulid kaks inimest mees ja neiu. Neiu küsis vaba numbri, pakkusin neile numbri ja küsisin dokumenti. Tüdruk ütles, et dokumenti ei ole , aga tema kaaslasel on. Mees andis plastkaardi, mille peal oli tema foto, dokumendi number, sünniaeg ning dokumendi andmed kirjutas hotelli žurnaali. Kliendiks osutus OWM ning ta maksis hotellinumbri eest 340,- krooni ja sai toa 2A võtmed. 13.01.2005.a. kell 06.57 neiu läks ära, mees jäi hotellituppa. Tüdruk ütles vene keeles head aega ja läks välja. Tema käes ei olnud midagi. Klientidel oli saabumisel alkoholi lõhnad. Vargusest sai teada Otto nimelise kliendi käest, kui too ärkas ja avastas raha kadumist, mille kohta ta mulle teatas 13.01.2005.a. hommikul kella kaheksa paiku. tunnistaja FR ütlused /tl 148-149/, töötab administraatorina Santa Barbara hotellis. 13.01.2005.a. kell 05.23 tuli klient, kes oli meie maja külaline OWWM koos kaaslasega, kes oli umbes 18 aastane naisterahvas. Küsisid naiselt dokumenti, mis tal puudus, kuna registreerimiskaart tekitas kahtlust. Kuna naine oli kahtlane keeldusime teda sisse laskmast ning nad lahkusid koos eelpool mainitud meesterahvaga. Naisterahvas rääkis eesti kui ka vene keelt. Andsime turvakaamera kasseti, mille mark oli Sony VHS Premium politseile. asitõendi vaatlusprotokoll /tl 150/, s.o. registreerimiskaart saabumispäev 13.01.05, lahkumispäev 14.01.05 tuba 114 RJ nimele. asitõend – hotelli Scandic registreerimiskaart /tl 151/ registreerimiskaart saabumispäev 13.01.05, lahkumispäev 14.01.05 tuba 114 RJelukoht Kopli 1-32 tunnistaja FR’i poolt 21.01.2005 üleantud videokassetist videoekspertiisi nr IV-000905/951 käigus tehtud fotod /tl 149, 153, 155-157/, millel on kujutatud keskealist meest ja pikkade tumedate juustega noort naist. asitõend – CD plaat videoekspertiisi IV-0009-05/951 tulemuseks saadud pildifailidega /tl 160, 162/, kus on kujutatud trepisüvik, kaadrite vasakul pool trepikäsipuu jne, pildil 1 keskealine mees, kes hoiab käest kinni noore väikest kasvu sirgete õlgadeni juustega naisterahvaga liiguvad kaamera poole, väljuvad sektorist ja seisavad seljaga kaamera poole. ekspertiisimaterjali võtmise protokoll /tl 186/ B.E-lt käekirjaproovid sinist värvi pastapliiatsiga 10-le valgele joonlehele. käekirjaekspertiisi teostamiseks võetud võrdlusmaterjal /tl 187-196/ sinist värvi pastapliiatsiga 10-le valgele joonlehele kirjutatud tekst Roksana…B.E kinnitan, allkiri. käekirja ekspertiisiakt nr DK-0112-06/1760 /tl 199-200/eksperdi arvamuse kohaselt on Scandic hotelli registreerimiskaardi täitnud B.E. II, III 05.02.2006 varguse episoodides (B.E,

§ 199

lg 2 p 4): Kahtlustatava B.E ütlused /tl 116-119, 225-229, 238-241/, selle kohta, et mehe rahakott koos pangakaardiga jäi tema kätte ning ta otsustas mehe arvelt võtta välja raha. Ta väljus korterist ja sõitis taksoga Tulika 33, kus seinale oli paigutatud sularaha automaat. Ta sisestas PIN koodi ja nägi, et mehe arvel on ligi 200 000 kr. Ta võttis välja 5000 kr ja siis veel 1500 kr. Lisaks tõendavad tema süüd dokumentaalselt: 5 - - - - - kannatanu DP’i ütlused /tl 54-59/, mille kohaselt tarvitas ta 04.02.06.a baaris alkoholi. Ta ei mäleta, kuid ühe tütarlapsega käis ta sularahaautomaadi juures ja valis tema juuresolekul PIN –koodi. Ta võttis oma kontolt mingi rahasumma ja läks korterisse, kus ärkas 05.02.2006 ning tarvitas alkoholi edasi. Kontrollis oma rahakotti, kus olid alles dokumendid ja pangakaardid ja kaks 500 kupüüri. Avastas, et kaelast on kadunud kuldkett ristiga, mida kannab pidevalt. Keti väärtus on 2100 krooni, rist 750,- krooni. toas oli laual pooltühi viinapudel millest jõi umbes 100 – 150 grammi ja jäi uuesti magama. Järgmisel hommikul sai ta aru, et on Kotka tänaval korteris, kus ta oli luku taga ei pääsenud välja ning helistas oma emale. Ema, saades teada olukorrast võttis dokumendid ning soovis Hansapangas tema arve sulgeda. Selgus, et tema arvel on vaid 100 kr. Nad läksid panka, kus selgus, et tema arvelt oli tehtud ülekandeid 223 000 kr.. Ta ei saa kinnitada, et poleks kellelegi rääkinud, et kavatseb toa osta ning tema kontol on suur summa. Ta võis seda öelda. Pangakaarti neile ei saanuid anda. Hansapanga poolt saadud DP konto väljavõte /tl 15/, millelt nähtuvad tehingud 02.02.07.02.2006.a. 05.02.06 on B.E korteri eest kantud 70 000 kr ja 153 000 kr. Tunnistaja SV ütlused /tl 40-46, 50-52/, 04.02.2006.a. läks koos tuttava D baari, umbes öösel kell 1. baaris tutvusid 2 tütarlapsega, üks esitles oksana teine Marinaks. Tütarlastega koos istus lauas noormees, keda tütarlapsed kutsusid Artjomiks. Terve öö olid baaris. Baaris maksis alkoholi eest D. Hommikul kella 07 ajal kutsusid tütarlapsed meid enda juurde koju. Baarist läksid taksoga. Tee peal korterisse tegid kuskil baari lähedal peatuse. Sõitsid Kotka tänava maja juurde. Korter oli viimasel korrusel. Umbes kella 08.30 – 09.00 ajal sõitis üksi koju. 06.02.2006.a. helistas D ema D mobiiltelefonile, mis oli laupäeval tema juurde koju laadima jäänud. Seletas, et olid baaris tutvunud tütarlastega ja ilmselt D oli veel korteris tütarlaste juures. Ema muretses D kontol oleva raha pärast. 06.02.2006.a. õhtul helistas D ise ja ütles, et tal oli võetud kontolt raha summas umbes 230 – 250 000,- krooni, sel ajal, kui ta oli toas luku taga. 07.02.2006.a. tuli D mobiiltelefoni järgi ja kahtlustas raha varguses neid kahte tütarlast. Tunnistaja VK’i ütlused /tl 62-67/, 03.02.2006.a. tuli Narvast tema tuttav Ksenia koos sõbra Andreiga ning palus Kotka 3 – 18 üürile puhkepäevadeks. 06.02.2006.a. kella 11 ajal helistas Ksenia ja ütles, et tema korteris on inimene kinni ja tuleb välja lasta. Tema küsimuste peale, mis juhtus, vastas Ksenia „Nii on vaja“. Ütles et tema ema tuleb maja juurde Õismäel taksoga ja taksojuht annab talle korteri võtmed, mis olid Ksenia käes. Taksojuht andis võtmed ja 500,- krooni. Sõitis taksoga kohe Kotka tänavale. Majas oli kisa – kära, paljud naabrid olid trepikojas. Ta avas korteri ukse ja nägi noormeest. №ormees ütles, et nad olid diskol ja seejärel sattus tema korterisse, aga mis edasi oli ta ei mäleta. Ksenia helistas tema mobiiltelefonile ja küsis, kas ta on kohal ja kuidas asjad on korteris. №ormees tahtis Kseniaga rääkida, paistis et pretentsioone neil ei olnud. Korteris oli täielik korralagedus. 22.02.2006 äratundmiseks esitamise protokoll /tl 68-71/V.K tunneb fotol nr 2 ära Ksenia, kellele ta üüris korteri 03.02.2006.a välimuse järgi. tunnistaja SM ütlused /tl 81-86/, mille kohaselt Ksenia oli Andreiga Kotka tn korteris nr 18 ja palus ühineda nendega . Korteris tarvitati alkoholi. Järgmisel päeval kuulis ta tänava poolt hüüdeid: „Päästke, aidake, kutsuge miilits“ . See kostus V korterist. Helistas Ksenja ja palus avada V korter ja lasta välja inimene, ta lubas võtme ära tuua. S.M otsustas keelduda. 01.03.2006 äratundmiseks esitamise protokoll /tl 87-90/, kus S.M tunneb ära oma tuttava K.Zinkovskaja välimuse järgi tunnistaja AŽütlused /tl 127-130/, mille kohaselt pärast baari sulgemist tehti ettepanek sõita pärast baari sulgemist Ksenia ja Andrei juurde korterisse Kotka 3, kus nad tarvitasid alkoholi. Õhtuks läks ta koju, üks noormees jäi korterisse. Järgmisel päeval helistas talle Ksenja ja tegi ettepaneku pead parandada, ütles, et neil on raha. Sõpruse pst pangakontori juures oli temaga veel üks noormees, kellega ta läks kontorisse. Nemad Andreiga ootasid väljas. Ta ei tea, kust nad raha said, ta ei küsinud ning nemad talle ei 6 rääkinud. Mõne aja pärast helistasid Ksenia ja Andrei uuesti, et Liivalaia Panga juures kokku saada. Pangakontoris sai ta teada, et Ksenia oli pannud toime ebaseadusliku raha ülekande. - Kahtlustatava Z.M-i ütlused /tl 116-119, 225-229, 238-241/ selle kohta, et 2006.a. veebruari alguses nädalavahetusel koos B.E-ga olid nad Tööstuse tänava baaris. Baaris olid nende tuttavad AŽhüüdnimega Žora ja Marina. Kõrval lauas istusid ja jõid kaks meesterahvast, kellega said õhtu jooksul tuttavaks. Pikk ja tumedapäine meesterahvas kostitas alkoholiga ja rääkis, et tal palju raha. Mingil hetkel sai tal sularaha otsa ja siis käisid nad koos Ksenijaga sularahaautomaadi juures ja võtsid kontolt raha. Kuna baar pandi kinni, tekkis idee minna korterisse ja edasi juua. Nemad Ksenijaga peatusid mõned päevad tuttava Vkorteris Kotka tn 3 – 18, kuhu ka kõik läksid. Kutsusid takso. Alguses läksid Ksenija meie uue tuttavaga ja Marinaga, seejärel läks tema A Ž . Korteris pidutsesid ja tarvitasid alkoholi. Mingil hetkel ütles Ksenija, et pikal tumedapäisel noormehel on kontol tõesti suur rahasumma. Selleks hetkeks oli see noormees juba nii purjus, et jäi magama, tema sõber läks koju. Ei mäleta, millal Ksenija näitas talle tumedapäise noormehe ID-kaarti. Otsustasid koos, et ma olen tema sarnane, eriti näo alumine pool. Siis tekkis idee neil kasutada tema ID – kaarti ja kanda raha Ksenija arvelduskontole. Otsustas nokamütsi pähe panna, et eripära vähem silma paistaks. Leppisid Ksenijaga kokku, et kuni ta on pangaoperaatori juures, hakkab Ksenija pidevalt helistama mobiiltelefonile, et operaatori tähelepanu kõrvale juhtida. Allkiri ID – kaardil oli väga lihtne ja sai seda kergesti järele teha. Lõuna ajal läksid Ksenijaga Hansapanga kontorisse Kristiine keskuses. Läksin operaatori juurde ja ütles, et tahab kanda üle rahasumma, mida praegu täpselt ei mäleta. Operaator kontrollis ID – kaarti, mingeid kahtlustusi ei tekkinud ja kandis raha Ksenija kontole. Siis läks kontorist välja ja Ksenijaga kontrollisid sularahaautomaadist tema kontot, raha oli laekunud. Siis otsustasid kanda kogu raha tumedapäise noormehe kontolt Ksenija kontole. Läks Hansapanga kontorisse tagasi ja ütles operaatorile, et naine nõuab kogu raha ülekandmist tema kontole. Operaator tegi ülekande. Kõigile paberitele, mis operaator allakirjutamiseks andis, kirjutas allkirja ID – kaardilt, mida kasutas. Kuna allkirja oli kerge võltsida, ei tekkinud operaatoril mingeid kahtlusi. Kokku oli Ksenija kontole kantud umbes 200 000,- krooni, täpset summat ei mäleta. III Kahtlustatava B.E-lt DP nimele väljastatud ID-kaardi Z.M-ile üleandmise episoodis (B.E,

§ 349

- § 22 lg 3): B.E ütlused /tl 116-119, 225-229, 238-241/selle kohta, et meesterahvas, kelle rahakott oli tema käes, oli väga purjus ja jäi magama. Kotka 3-18 korteris 05.02.06 ütles Andreile, et mehe arvel on palju raha. Nad otsustasid võtta need rahad endale, kuna ta leidis mehe rahakotist ID kaardi ja andis selle Z.M-ile, kes oli sarnane mehele, kes oli kujutatud ID kaardi pildil. Kõik raha, mis nad Z.M-iga tema pangakontolt välja võtsid kulutasid nad koos Z.M-iga ära. - Lisaks eelpoolkirjeldatud kannatanu DP’i ütlustele /tl 54-59/; - kahtlustatava B.E ütlustele /tl 116-119, 225-229, 238-241/ tunnistajate SVütlustele /tl 40-46, 50-52/, tunnistaja VK’i ütlustele /tl 62-67/, tunnistaja SMütlustele /tl 81-86/ tunnistaja AŽütlustele /tl 127-130/ ja tunnistaja Margit Käspri ütlused /tl 7779/, mille kohaselt oli ta Hansapangas tööl 05.02.06, kui tema juurde tuli kella 11-13 vahel naisterahvas midagi küsimas ja pärast seda tuli meesterahvas alkoholi lõhnadega. Mees ütles, et korteri müügist laekuva raha 70 000 kr soovib ta üle kanda naise arvele. Kogu toimingu vältel helistas talle naine ja karjus kogu aeg. Kui ülekanne tehtud, meres lahkus ja natukese aja pärast tuli tagasi ning soovis naise arvele kanda 150 000 kr. Mees esitas ID kaardi, mida kontrollides oli isik täiesti sarnane ning allkiri täiesti sarnane. - 22.02.2006 ja 01.03.2006 äratundmiseks esitamise protokollid /tl 68-71, 87-90/, DPnimele väljastatud ID-kaardi koopia /tl 6-7/ Kahtlustatava Z.M-i ütlused /tl 103-109, 242-245/, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ning kinnitab kaaskohtualuse süüd. Ta kinnitab, et Kotka 3-18 ütles B.E talle, et pikal tumedapäisel mehel (kes jäi magama) on kontol suur rahasumma. Nad 7 otsustasid, et kuna A.Volossenkov on mehe sarnane, siis tekkis idee kasutada tema ID kaarti ja kanda raha B.E arvele. Nad leppisid kokku, et kui ta on pangaoperaatori juures, siis hakkab B.E alle pidevalt helistama, et operaatori tähelepanu kõrvale juhtida. Allkiri ID kaardil oli väga lihtne ja ta sai selle kergesti järele tehtud. Lõunas ajal läksid nad Hansapanga kontorisse Kristiine Keskuses ja ta ütles operaatorile, et soovib üle kanda rahasumma (50 000-70 000 kr). Operaator kontrollis ID kaarti, mingeid kahtlusi ei tekkinud ning ta kandis raha Ksenia kontole. Kontrollides, et raha on laekunud otsustasid nad kanda kogu raha Ksenia kontole. Ta põhjendas operaatorile, et käimas on lahutus ning naine nõuab kogu raha oma kontole, mispeale operaator tegi ülekande.. Kõigile paberitele, mis operaator talle kirjutamiseks andis, kirjutas ta allkirja ID kaardilt, mida ta kasutas. Kuna allkirja oli kerge võltsida, ei tekkinud operaatoril mingeid kahtlusi. Kokku oli Ksenia kontole kantud umbes 200 000 kr. IV , V, VI, VII , VII, VIII B.E-lt toimepandud kelmuste episoodides Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris (B.E

§ 209

lg 2 p 1, 3); Z.M-i poolt tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise episoodis (Z.M,

§ 349

); Dokumentide võltsimise episoodis (Z.M,

§ 344

lg 1); võltsitud dokumentide kasutamise episoodides (Z.M,

§ 345

lg 1) ja Hansapanga Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris Z.M-i poolt toime pandud kelmuse episoodides (Z.M,

§ 209

lg 2 p 1,3): Eeluurimisel A.Volossenkov andis ütlusi /tl 103-109, 242-245/ selle kohta, et D pangakaardi andis talle Ksenja vahetult enne Hansapanga kontorisse minekut. D ID kaardi esitas ta pangaoperaatorile mõlemal korra. Üks kord siis, kui ta tegi 70 000 kr ülekande, teinekord siis kui 153 000 kr ülekande. Kõik raha kulutasid nad koos ära ning rohkem D arvelt saadud raha neile ei jäänud. Lisaks eelpool kirjeldatud kannatanu DP’i ütlustele /tl 54-59/, tõendavad nende süüd kahtlustatava B.E eeluurimisel antud ütlused /tl 116-119, 225-229, 238-241/. B.E räägib: „2006.a. veebruarikuu alguses olid nad koos Z.M-iga Tööstuse tänaval baaris. Ühe laua taga istusid nende tuttavad Marina ja S, kellega koos olid meesterahvad, keda ei tunne. Istusid koos ja tarvitasid alkoholi. Pikka kasvu tumeda peaga meesterahvas ostis kõigile alkoholi ja rääkis, et temal on palju raha. Samal meesterahval sai hetkel raha otsa ja tegi ettepanku minna sularahaautomaadi juurde. Läksid sularahaautomaadi juurde ning meesterahvas sisestas PIN koodi ja võttis välja oma arvelt 3000,- krooni. Ma märkasin PIN koodi. Mees andis oma rahakoti mulle koos rahaga ja ütles, et võin kasutada raha. Kella 06.00 – 07.00 ajal pannakse baar kinni. Mehed tahtsid sõita veel kuhugile, ning koos Andreyga pakkusid välja sõita nende juurde aadressil Kotka 3 –

  1. mehed olid nõus. Baari juurest sõitsid taksoga neljakesi tema, Marina, „rahaline“ meesterahvas ja sõber kesklinna. Kotka tänavale jõudsid kella 08.00 paiku. Kõik koos läksid korterisse. Kuna meesterahva rahakott koos pangakaardiga jäi temale, otsustas välja võtta tema arvelt veel raha. Kohe väljus korterist ja sõitis sama taksoga Hansapanga kontori juurde. Sisestas PIN koodi ja nägi, et mehe arvel on ligi 200 000,- krooni. Võttis välja 5000,- krooni ja seejärel 1500,- krooni. Siis tuli korterisse tagasi. Korteris ütles Andreile, et mehe arvel on palju raha ning otsustasid võtta need raha endale, kuna leidis mehe rahakotist ID – kaardi. Andrei oli sarnane mehele, kes oli kujutatud pildil ID – kaardil. Andrei pani ainult nokamütsi pähe ning koos läksid Hansapanga kontorisse. Mina astusin kontorisse esimesena ja küsisin tellerilt, et kas pühapäeval saab ülekannet sooritada. Siis tema väljus kontorist ning sisenes Andrei. Kogu aeg mis Andrei telleri juures oli, helistas tema mobiiltelefonile, et telleril ei olnud võimalust kontrollida Andrei isikut. Siis, kui Andrey tuli tema juurde oli ülekanne sooritatud. Otsustasid, et ülejäänud raha kannavad ka minu arvele. Andrei läks sama telleri juurde ja sooritas teise ülekande. Sellel juhul laekus minu arvele 153 000,- krooni. Sel ajal kui Andrey oli kontoris võtsin oma arvelt 20 000,- krooni sularahaautomaadist. Seejärel läksid koos Andreyga Kotka tänava korterisse tagasi. Mees, kelle rahakott oli minu käes magas. Koos Andreyga panid ukse lukku ja sõitsid minema. Esmaspäeval helistas Vladimirile ja palus teda sõita Kotka tänavale ja vabastada korterist meesterahvas. Esmaspäeva öösel võttis oma pangaarvelt 20 000,- krooni. kuna päevalimiit oli juba ületanud, otsustas minna Hansapanga kontorsisse ja suurendada päeva limiiti ja võtta välja raha arvelt. Sai kätte 45 000,- krooni ning panga kontori sularahaautomaadist võttis veel välja raha, kuid 8 pangaarve oli juba blokeeritud. Nädala pärast helistas Hansapanka, et küsida miks arve on blokeeritud. Pangast soovitati tulla Liivalaia kontorisse ja anda seletusi. Sai aru, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises.“ Lisaks tõendavad tema süüd dokumentaalselt: - Hansapanga vastus päring /tl 12-35/, mille kohaselt on näha pildil isik, kes sooritas ülekanded. 05.02.06.a DPdeebetkaardiga võeti välja kell 7.35 3000 kr, kell 8.12 ja 8.13 summad 5000 ja 1500 kr. DPkontolt tehti ülekanded B.E kontole 05.02.06 kell 13.01 70 000 kr ja kell 13.17 153 000 kr Kristiine Kaubanduskeskuses teller Margit Käspri teostusel. B.E deebetkaardiga, võeti sularaha 05.02.06.a kell 13.07 20 000 kr ; 06.02.06 kell 00.01 summas 10 000 kr kell 00.02 10 000 kr automaadist Vilde tee 101,; 06.02.06 kell 11.37 summas 20 000 kr ja kell 11.38 10 000 kr automaadist Sõpruse pst 237/
  2. - Hansapanga poolt üleantud CD 5 plaati salvestusega /märge üleandmise kohta tl 14/ Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris ja Sõpruse pst kontoris ja sularahaautomaadis HAN00007 (Hansapangal ei ole videovalvet sularahaautomaatide HAN00338 ja HAN00181 juures. - Asitõendite vaatlusprotokoll /tl 37-39/, mille kohaselt plaadid on standardse välimusega, CD-d sisaldavad videofaile, mille avanedes tulevad nähtavale videokaadrid ajavahemikus 05.02.06 kell 12.59.28 kuni 06.02.2006 kell 11.33.34 ning mees- ja naisisiku kirjeldus ja tegevuse kirjeldus, sealhulgas meesisiku mobiiltelefoniga kõnelemised, telleri tegevus. CD 4 sisaldab videofaili, mille nimeks „Mustamäe kontoris Ksenija SV võtmas 4200 ja selle kirjeldus ning CD 5 sisaldab 6 videofaili, mille nimedeks on „arvatav kurikael, kes kasutas Pšenitõn ID kaarti“, “ B.E kaart Mustamäe kontori A™“, Mustamäe kontori isik, kes teostas 05.02.06 Kristiine kontoris Pšenitõn kontolt ülekanded. Peale vaatlust 5 CD plaati pakiti kilekotti, pitseeriti ja lisati kriminaalasja juurde. - Hansapanga poolt üleantud maksekorralduse blanketid /märge üleandmise kohta tl 237, blankettide koopiad tl 125-126/, mille kohaselt on kahju tekitatud DPile, kellele Hansapank omakorda hüvitas kahju Tsiviilhagi summas 223 024 kr on kriminaalasja juurde esitatud iseloomustava materjalina. Maksekorralduste koopiatest nähtub, tehingud 05.02.06 D.P kontolt 153 000 ja 70 000 kr B.E kontole. Lisaks eelpool kirjeldatud tunnistaja Margit Käspri ütlused /tl 77-79/, nimetatud sündmuse kohta 05.02.06 Kristiine Kaubanduskeskuse kontoris. - DPnimele väljastatud ID-kaardi koopia /tl 6-7/, sünd 02.09.1973.a. Kohus, tutvunud eeluurimisel kohtualuste süüd tunnistavate ütlustega ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süü B.E-le ja Z.M-ile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuste käitumine õigesti kvalifitseeritud. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kohtualuste väited selle kohta, et nad kulutasid kuriteost saadud raha ei tea kuhu kohta ning kahetsevad toimepandut, on tõesed. Samuti on usutavad väited selle kohta, et neil on lapsed ning et nad kulutasid raha ka neile asjade ostmiseks. Kohtualustel puudusid ennast õigustavad põhjendused selle kohta, et nad panid kuriteod toime põhjusel, et soovisid peret toita või toime tulla, mistõttu kohus leiab, et vastutust kergendava asjaoluna tuleb arvestada oma süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kannatanud OWMja D.P n olid kuriteo toimepaneku ajal alkoholijoobes. Kohus arvestab, et kannatanud olid ohtralt alkoholi tarbinud, mis soodustas nende suhtes kuritegude toimepanemist. D.P suhtes toimepandud kuritegudes oli B.E initsiaator. Pärast seda kui sai teada, et kannatanu arvel on palju raha, kasutas ta kannatanu pangakaarti sealt raha võtmiseks ja andis kaardi D.P teadmata üle Z.M-ile. Z.M-i poolt toimepandud isikliku dokumendi kuritarvitamine

§ 349järgi sai võimalikuks B.E kuriteole kaasaaitamise tõttu.

Kohus arvestab, et kohtualused mõlemad otsustasid, et B.E arvele tuleb kanda kogu 9 raha ning tegutsesid aktiivselt. Kõik raha, mis nad koos D.P pangakontolt välja võtsid kulutasid nad ka koos ära. Kohtualused tunnistasid oma süüd eeluurimisel ja kohtus ning nende poolt antud ütlused seonduvad teiste kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kohus loeb usaldusväärseteks kohtualuste enda eeluurimisel antud ütlused. selle kohta, et nad läksid koos Hansapanga kontorisse Kristiine Keskuses. Samal ajal kui Andrei oli pangas, helistas B.E tema mobiilile, et telleril ei olnud võimalik kontrollida tema isikut. Kui A.Volossenko tema juurde tuli kontrollisid nad B.E konto jääki sularahaautomaadist. Nad otsustasid, et kogu raha on vaja kanda B.E arvele. A.Volossenkov läks sama telleri juurde ja sooritas teise ülekande. Arvele laekus 153 000 kr (esimene kord 70 000 kr). Kannatanu 0WWMvarguse episoodis samuti tunnistab B.E oma süüd täielikult. Kohtualuste süüd tõendavad ka kannatanute 0WWM, DPütlused ning tunnistajate SG, IK, FR, SV, VKi, S M, A Ž , M K eeluurimisel antud ütlused. Välimuse järgi otsustades oli Volossenkov kannatanu D.P sarnane ning panga telleril ei olnud kahtlust tema isikus, kuna lisaks sarnasusele oli ka Z.M-i poolt antud allkiri sarnane, mistõttu sai võimalikuks kelmuse toimepanemine Hansapangas. Kohtualuste toimingud pangas on salvestatud ning nende identsuses puudub kohtul põhjus kahelda. Tõendeid hinnates jõuab kohus järeldusele, et antud kriminaalasjas puuduvad kohtualuste isiklike huvidega kohandatud ütlused või vastuolud, mis seaksid kahtluse muudele tõenditele. Kohtualuste poolt toimepandud kuriteod on toime pandud tahtlikult. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et kohtualuseid on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada. B.E-le ja Z.M-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuste isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Kohtualune B.E on varem kohtu poolt karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 7 korral, alalist elukohta omab, ta on 3 lapsega kodune. Kohtualune Z.M on varem kohtu poolt karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud 6 korral, alalist elukohta omab. Kohus leiab, et ta ei ole paranemise teele asunud, mistõttu peab vajalikuks kohaldada tema suhtes reaalset vangistust. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus B.E ja Z.M karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada, kuna karistuse kohaldamiseks alla alammäära kohus erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. Vastavalt toimepandule on võimalik B.E karistada tingimisi ning kohtualune Z.M tuleb karistada reaalse vangistusega. Pikemaajalise vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest tegemist on isikuga, keda on võimalik peale karistuse ärakandmist resotsialiseerida. Tsiviilhagid on esitanud DP summas 6500,- krooni, OWWM summas 4700,-krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades kohtualuse B.E varalist seisundit, peab kohus võimalikuks vähendada menetluskulusid jättes neist osa riigi kanda. Kriminaalasja juures on asitõendid: CD plaat 13.01.2005 sündmuse piltidega asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures; Hansapanga poolt üle antud 5 CD-plaati asuvad ühes kinnises pakendis kriminaalasja materjalide juures; Hansapanga maksekorralduse blanketid on pakitud ümbrikusse ja asuvad kriminaalasja materjalide juures. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4; § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 310; § 311; § 312 ja § 313, kohus 10 O t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.E:

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus 6 kuud vangistust;

§ 349

- § 22 lg 3 järgi ja mõista karistus 2 kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistus 1 aasta vangistust;

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistada teda 1 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 8 kuulise vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui B.E ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes teda: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusaja alguseks lugeda 14.09. 2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada Z.M:

§ 349

järgi ja mõista talle karistus 5 kuud vangistust;

§ 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistus 3 kuud vangistust;

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle karistus 6 kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistus 1 aasta vangistust;

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistada teda 1 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 8 kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, s.o.

Harju Maakohtu 26.01.06.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud võrra ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- otsuse jõustumisel tühistada. Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista B.E-lt tsiviilhagid: DP (XXX) kasuks 6500,- krooni; OWWM(XXX) kasuks 4700,- krooni. Välja mõista B.E-lt, ik XXX, elukoht XXX, ekspertiisitasu 1950,krooni ja kaitsjatasu summas 3752.40 krooni riigituludesse. B.E tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.E,1-076694, ekspertiisitasu, kaitsjatasu“. Sundraha 5400.- krooni jätta riigi kanda. Ekspertiisi- ja kaitsjatasu täitmise tähtajaks määrata 31.12.2007.a. Välja mõista Z.M-ilt, ik XXX, elukoht XXX sundraha 5400.- krooni ja kaitsjatasu summas 2902.80 krooni riigituludesse. Z.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  2. 11 Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Z.M ,1-076694, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu täitmise tähtajaks määrata 6 kuud karistuse kandmisest vabanemisest alates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid: CD plaat 13.01.2005 sündmuse piltidega asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. Hansapanga poolt üle antud 5 CD-plaati asuvad ühes kinnises pakendis kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja juurde. Hansapanga maksekorralduse blanketid on pakitud ümbrikusse ja asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.