järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav A.R ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töötab juhutöödel, elukoht: xxx Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. A.R süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
alusel jätta A.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud A.R suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.R temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.R järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu 1 • • •
p 1 alusel arvestada A.R-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.03.2007. A.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.R, 1-07-1758, kaitsjatasu“. A.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.R, 1-07-1758, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.R süüdistatakse selles, et tema olles vanemana vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2005 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-1-1632/05/05 kohustatud maksma elatist, mille suurus ühes kuus võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, xxx sündinud tütre GK ülalpidamiseks kuni XXX AT kasuks, on vanemana kuritahtlikult kõrvale hoidnud oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele igakuise elatusraha maksmisest, omades Annika Tedre ees elatusraha võlgnevust seisuga 31.12.2006 41 460 krooni. Seega A.R pani oma tahtliku tegevusega vanemana toime kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest, so
Kohtuistungil süüdistatav A.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu seletas, et süüdistatav ei ole senini asunud väljamõistetud elatusraha ja karistus peab olema selline, mis sunniks süüdistatavat seda tegema. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 19.04.2006 koostatud kannatanu AT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et kannatanu ja A.R abielust sündis xxx tütar GK. Abielu lahutati XXX Harjumaa Perekonnaseisuametis. Jäi kokkulepe, et A.R toetab teda lapse ülalpidamisel ise ja summas kokku ei lepitud. Enne lahutust kuid lahuselamise ajal maksis A.R erinevaid summasid mõnesajast kroonist mõne tuhande kroonini kokku umbes 6000 krooni.Kuna A.R ülalpidamisest osa ei võtnud, pöördus kannatanu Harju Maakohtusse hagiga elatise sissenõudmiseks. 13.12.2005 otsusega mõisteti A.R-ilt välja elatis tagasiulatuvalt alates 04.07.2004 kuni XXX, mille suurus ühes kuus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Otsused saadeti A.R mõlemasse elukohta ja kaebust otsusele ei ole ta esitanud. A.R ei ole kordagi elatist määratud ajast maksnud. On alustatud ka täitemenetlust ja täituriks on Katrin Vellet. Seisuga 01.04.2006 võlgneb A.R 26 840 krooni. Teadaolevalt A.R ametlikku töökohta ei ole. Tal on uus pere ja ülalpidamisel seitsmeaastane poeg elukaaslase eelmisest abielust ja ühine tütar. (t/l 3-4) • Koopia GK sünnitunnistusest, millest nähtuvalt on GK sündinud xxx ja tema vanemateks on A.R ja AK. (t/l 5) • Koopia XXX välja antud abielulahutuse tunnistusest, mille kohaselt lahutati A.R ja AK abielu. (t/l 7) • Koopia Harju Maakohtu 13.12.2005 otsusest, millega rahuldati hageja AT hagi ja A.R-ilt mõisteti välja elatis, mille suurus ühes kuus võrdub poolega Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, tütre G ülalpidamiseks alates 04.07.2004 kuni XXX AT kasuks. (t/l 12-13) • Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti 27.06.2006 koostatud teatisest nähtuvalt on A.R võlgnevus seisuga 20.06.2006 30 960 krooni. Täitur on arestinud võlgniku pangaarved ja selgitanud välja, et võlgnikul puudub töökoht ja vara, millele sissenõuet pöörata. (t/l 14) • Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna andmetel ei ole A.R töötuna arvel. (t/l 16) • Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel ei ole A.R nimele registreeritud kinnisvara. (t/l 17) • Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei ole A.R nimele registreeritud sõidukeid. (t/l 18) • Hansapangast väljastatud A.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 04.07.2004 kuni 20.04.2006, mille kohaselt on deebetkäive 271343 krooni ja 50 senti ning kreeditkäive 271294 krooni. (t/l 29-35) • Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusel puuduvad andmed A.R tulude olemasolu kohta. (t/l 36) • 05.09.2006 koostatud kahtlustatava A.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnistanud kahtlustatav temale inkrimineeritava teo toimepanemist ja seletas, et ei ole kuritahtlikult kõrvale hoidnud elatise maksmisest. AKga kooselust sündis tütar G. Abielu lahutades ei soovinud AK elatist tütre ülalpidamiseks. Tütrega on suhelnud tihti ja on teda toetanud otseselt. Kõik oli rahumeelne kuni selle ajani kui tütar tahtis 2005 aasta mais tema juurde elama tulla koduste ebakõlade tõttu. Järgmisel päeval sõitsid asjade järele. A kodus ei olnud ja asjad andis üle A elukaaslane VT. Tütar elas tema juures kolm nädalat ja emaga suhelda ei soovinud. Siis viis tütre tagasi ja tütar elab seniajani ema juures. Harju Maakohtu 13.12.2005 otsuse sai kätte märtsis
järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et ta maksis vaid tütrele mingeid summasid, kuid AT maksnud ei ole. Põhjenduseks oli aga see, et elatusraha mõisteti välja tagasiulatuvalt ja tal ei õnnestunud seda otsust vaidlustada. Kohus leiab, et vaatamata sellistele seisukohtadele on jõustunud kohtuotsus täitmiseks kohustuslik ning A.R pidanuks ka seda jõustunud kohtuotsust täitma, so igakuiselt tasuma AT lapse elatusraha lapse ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt A.R seda otsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud AT elatusraha lapse G ülalpidamiseks. Tütrele taskuraha andmine ei ole kohtuotsuse täitmine, kuivõrd tasutud summad ei ole võrreldavad kohtu poolt välja mõistetutega ning tütrele raha 4 saatmine ei ole ka ülalpidamiskohustuse täitmine, kuivõrd see summa ei ole tasutud õigele isikule, so AT. Süüdistatava pangakonto väljavõttest võib teha järeldusi, et tal olid sissetulekud, mis võimaldanuks maksta elatusraha. Samuti nähtub asja materjalidest, et ta on tütrele rahasummasid saatnud oma elukaaslase pangakontot kasutades, vältimaks arestitud pangakontole raha kandmist ja selle ülekandmist AT. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Ka pärast kriminaalmenetluse alustamist, millest oli süüdistatav teadlik, ei hakanud ta jõustunud kohtuotsust täitma. Selline käitumine viitab kohtu arvates samuti oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkusele. Seetõttu leiab kohus, et A.R käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
Kohtueelsel menetlusel on kriminaaltoimikus leiduvatest kannatanu ülekuulamisprotokollidest näha, et kannatanul on olnud varalisi nõudmisi, mis iga ülekuulamise järgselt on suurenenud, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole. Samas ilmneb, et summade suurused tulenevad kohtutäituri teatistest võlgnevuse kohta. Kohus asub seisukohale, et kohus ei saa taoliste teatiste alusel otsustada tsiviilhagi küsimust, kuivõrd kriminaaltoimikus puudub tsiviilhagi, mida saaks läbi vaadata ja peale selle on tegemist Harju Maakohtu 13.12.2005 otsuse täitmisest tulenevate rahaliste nõuetega. Seega tulenevad rahalised nõuded jõustunud kohtuotsusest ning
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuse arutamisel ei saa kohus veel kord elatusraha kannatanu kasuks välja mõista, kuivõrd see on juba välja mõistetud ning tegemist on kohtuotsuse täitmata jätmisest tuleneva võlgnevusega. Kohtuotsuse kuritahtlik täitmata jätmine tingib aga vaid kriminaalmenetluse alustamise
tunnustel ja karistuse kohaldamise kohtuotsuse täitmata jätmise eest.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistataval on alaline sissetulek, võiks süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust. Samas aga seisneb inkrimineeritava teo toimepanemine just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvestades kriminaaltoimikus olevaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ja rahaliste kohustuste suurust ning seda, et süüdistataval on ka ülalpeetavaid, siis ei ole võimalik süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras. 5 Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.